Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad (0)

1 Hindamata

Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad
Heliis Puusep
Rahvakalender
Juba ammu enne kristluse vastuvõtmist oli venelastel
olemas kalender. See põhines eelkõige hooajalistel
põllutöödel, ning iga päev ja tund oli tihedalt
seotud ümbritseva loodusega. Kõigi rituaalide
aluseks oli viljakuse kultus. Selleks, et kindlustada
viljasaak , kummardas iidse aja inimene maad,
tuld , vett ja taimi ning esivanemaid. Kristlus tõi
ühes oma kalendri: kirikliku ajaarvamise ja
pühakutega seonduva . Oma koha leidsid ka sealsed
tavad ja sümboolika .
Talisted
Talisted ehk talistepühad – on kõige pidulikumad ja kõige
kaugemasse minevikku ulatuvad pühad. Päike pöörab end
siis ringi, ja päikese uuestisünniga algab uus rahvalik
päikeseaasta. Talisted kestsid kaksteist päeva ning jäid
jõulude ja kolmekuningapäeva vahele (7.–19. jaanuarini,
vana kalendri järgi 25. detsembrist 6. jaanuarini).
Talisteid peeti eelkõige noortepühaks. Pidustused algasid
pimeduse saabudes ja pühad olid seotud kõikvõimalike
tavade, maagia ja ennustamisega. Kõikjal Venemaal oli
talistepühade ajal kombeks rõõmsameelne ringkäik
mööda kogu küla. Seda tehti kolm korda: jõululaupäeval,
vana-aastaõhtul ja kolmekuningapäeva eelõhtul.
Jõulud
Jõulud olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka
rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm
päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas
sisse õhtune jumalateenistus kirikus. Need pered, kes
kirikusse minna ei saanud, palvetasid sel ööl ikoonide
ees kodus.
Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega
jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval
algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile.
Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti
ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga.
Vastlad
Vastlaid ehk talve ärasaatmise püha peeti viimasel nädalal
enne suurt paastu. Kui eestlased peavad vastlaid
peamiselt vaid ühel päeval, siis venelastel kestavad need
terve nädala. Vastlad olid au sees nii maal kui ka linnas
üle kogu Venemaa. Sellele pühale oli iseloomulik, et
söödi rohkesti rammusat toitu ja pruugiti joovastavaid
jooke. Toidust eelistati koort, kohupiima, juustu, mune,
pliine , sõrnikuid ja lepjoškasid jookidest õlut.
Piimatoitude ülekaal oli tingitud kiriku keelust kasutada
paastueelsel nädalal liha. Vastlad tähendasid pidu ja
pillerkaart, ent ühtaegu ka esivanemate mälestamist.
Lihavõtted
Lihavõtted ehk ülestõusmispüha on püha, millega tähistatakse
Kristuse ülestõusmist. Lihavõtete puhul on tegu liikuva pühaga, õige
aeg arvutatakse kuukalendri järgi. Tavaliselt langevad lihavõtted
ajavahemikku 4. aprill / 22. märts – 8. mai / 25. aprill. Lihavõtteid
on Venemaal ikka peetud suure rõõmu pühaks. Lihavõtte
jumalateenistus algas laupäeva öösel vastu pühapäeva. Südaööl
hakkasid helisema kirikukellad ja algas ristikäik ümber kiriku.
Vaimulik laulis „Kristus on surnuist üles tõusnud...“, ning avati nn
kuninglik värav ehk altari peauks. See sümboliseeris
paradiisiväravate avamist Kristuse poolt: teatavasti suleti need
inimestele pärast Aadama ja Eeva pattulangemist. Seejärel algas
hommikupalvus, mille vahetas välja pühadeliturgia.
Jüripäev
Jüripäevaks nimetati rahvalikus kõnepruugis päeva, mil
meenutati püha Georgios Võidukandjat. Õigupoolest
tähistati seda päeva kaks korda aastas: 6. mail / 23. aprillil
ja 9. detsembril / 26. novembril. Traditsioonide kohaselt
peeti Georgiost ehk Georgit, kelle nimi vene rahvakeelde
mugandunult kõlas Jegori või Jüri, üheks peamiseks
pühakuks. Teda võeti kui kevadekuulutajat. Kevadel lasti
jüripäeval kari esimest korda välja, ühtaegu peeti seda
karjuste pühaks. Ammustel aegadel kuulusid päeva juurde
ka maaharimisega seotud tavad: ristikäigud külvatud
põldudele, palvused, ringsõidud mööda maad.
Semik
Semik oli rahvuslik kevadpüha, mida peeti seitsmendal neljapäeval
pärast lihavõtteid. Rahva teadvuses tähistas see üleminekut
kevadelt suvele . Selle päevaga käisid kaasas mitmesugused
kombed, näiteks tütarlaste pidustused. Sel päeval meenutati ka
surnuid. Semik oli ainuke päev aastas, kus mälestati ka elust
mitteloomulikul teel lahkunud inimesi: näiteks enesetapjaid ja
hukatud kurjategijaid. Selliste inimeste haudadele viidi rituaalset
toitu: värvitud mune, veini, pliine, saia. Päevale oli iseloomulik
ühine söömaaeg metsas või põllul, millest võisid osa võtta nii
mehed kui ka naised. Selle päeva juurde kuulusid tütarlaste
traditsioonilised kogunemised: kasesalus mängiti kaskede ümber
ringmänge, punuti pärgi ja ennustati nende pealt peigmeestega
seonduvat.
Troitsa
Seda püha peeti seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid.
Eestis vastab troitsale ligilähedaselt suvistepühade ehk
nelipühade esimene püha. Õigeusu kirik meenutab siis
Püha Vaimu laskumist apostlite peale ja austab Püha
Kolmainust. Rahvakalendris käsitati seda kui taimede
püha ja selle sümboliks oli kasepuu . Uskumuse kohaselt
peeti kaske õnnepuuks, mis toob head ja kaitseb mustade
jõudude eest. Kaseokste, aga vahel ka väikeste puukestega
käidi läbi põllud, külad, tared. Majad kaunistati nii seest-
kui ka väljastpoolt rohelisega. Kaski viidi ka kirikusse,
põrand aga kaeti lõhnavate rohtudega.
Peetripäev
Peetripäeval austati apostleid Peetrust ja Paulust. Lõuna-
Venemaa külades kogunesid mehed ja naised päeva
eelõhtul küla taha kõrgendikule päikeseloojangut ootama.
Kogu öö istuti lõkke juures, lauldi ja lõbutseti. Seda
kommet nimetati „päikese valvamiseks“. Püha eripäraks
olid rituaalsed korrarikkumised ja vargused. See
tähendas, et noored jooksid käratsedes mööda küla,
tõkestades tänavaid naabritelt näpatud esemetega, samuti
tungiti võõrastesse aedadesse. Erilise au sees oli päev
kalameestel: pühadelaual pidi ilmtingimata olema
värskest kalast tehtud toite. Kujunenud tavale vastavalt
juhatati just sel päeval sisse suvine kalapüügihooaeg.
Pokrov
Seda püha tähistati 14. oktoobril. Talurahvakalendris oli
pokrov oluline sügisene püha, mis tähistas põllutööde
lõpetamist ja talve algust. Öeldi, et pokrovipäeval on
„ennelõunal sügis, pärastlõunal aga talv-talveke“. Sellest
päevast hakkasid talupojad oma elamisi talveks ette
valmistama: soojustati seinu, praod ja kõikvõimalikud
nurgakesed topiti kinni taku või samblaga. Kõikides
majades oli kombeks panna küdema vene ahi. Sel päeval
viidi ka loomad talveks lauta. Samuti õiendati arved
suveks palgatud sulastega. Kuna seda päeva peeti ka
neidude pühaks, panid tütarlapsed kirikusse küünla ja
teenistuse ajal palvetasid selle eest, et saaksid kiiremini
mehele.

Document Outline

Slide 1
Rahvakalender
Talisted
Jõulud
Vastlad
Lihavõtted
Jüripäev
Semik
Troitsa
Peetripäev
Pokrov

.PPTX Laadi alla originaalfail 11 lk · .pptx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tundmatu1234 Õppematerjali autor

kirik talistepühad Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad

Sarnased õppematerjalid

docx

Venelased – millised nad on?

kus harjumus naeratada kuulub etiketi juurde ja kus teistel on raske venelastest aru saada põhjusel, et venelaste huumorimeel on omamoodi unikaalne ja kujutab endast midagi neile ainuomast. Väike tähtpäevakalender 1., 2., 3., 4. ja 5. jaanuar uusaastavaheaeg 7. jaanuar jõulupüha 23. veebruar kodumaa kaitsja päev 8. märts rahvusvaheline naistepäev 1. mai kevad- ja tööpüha 9. mai võidupüha 12. juuni Venemaa päev 4. november rahvusliku ühtsuse päev Rahvakalender Juba ammu enne kristluse vastuvõtmist oli venelastel olemas kalender. See põhines eelkõige hooajalistel põllutöödel, ning iga päev ja tund oli tihedalt seotud ümbritseva loodusega. Kõigi rituaalide aluseks oli viljakuse kultus. Selleks, et kindlustada viljasaak, kummardas iidse aja inimene maad, tuld, vett ja taimi ning esivanemaid.

Kultuur

docx

Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )

7. jaanuaril viidi jõulukuusk toast välja ning jätkusid kõik argised tööd. (1995 puusea aasta). Kristliku versiooni kohaselt olevat sel päeval kolm hommikumaa kuningat käinud väikest jeesust kummardamas. Sellest legendist on meie rahvatraditsiooni jõudnud päeva nimi ja kui võrreldada jõulude ning nääripäevaga, siis on sedagi suhteliselt palju. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) NUUDIPÄEV – 7. jaanuar. Nuudipäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida peetakse 13. jaanuaril. Seda on tähistatud ka 7. jaanuaril. Tähtpäev sai nime Taani kuninga Erik Hea poja Knudi mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula

Kultuur

doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16

Ajalugu

rtf

Eesti kultuurilugu

Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis (näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula). On leitud veel Reiu asulakoht Reiu jõe Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses, mis on umbes sama vana kui Pulli asulakoht. Vanimad asustuse jäljed Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.

Kultuurilugu