palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. (Roper jt 1999: 270-271). Aastate lisandudes saabub aeg, mil enamus inimesi kaotavad oma kehakaalu ning omavad vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271). 3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS 1.1. Lihasjõud Lihasvastupidavusel ja lihasjõul on väga suur tähtsus meie igapäevaste toimingutega hakkamasaamisel. Lihaskonna hea töövõime on meile vajalik liikumiseks, töötamiseks, kukkumise vältimiseks ja tasakaalu säilitamiseks. (Fogelholm jt 1995: 101). Ka koormus aitab säilitada lihaskonna töövõimet ja struktuuri. Koormuse võib tagada kas mingi kehaline tegevus millel on treeniv toime või siis mingi teadlik treening. Inimestel,
füüsika 11. klass Elektri- ja magnetnähtused on looduses toimiva üldise elektromagneetilise vastastikmõju avaldumisvormid. Kõik loodusnähtused taanduvad kokkuvõttes neljale vastastikmõju liigile: tugevale, elektromagneetilisele, nõrgale ja gravitatsioonile. Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam kütusepõletusenergia · hüdroelektrijaam voolava vee energia · tuumaelektrijaam aatomituumade seoseenergia · päikesepatarei valguskiirgusenergia
Seega saab rääkida ühest suurest vastastikmõjust elektromagnetilisest vastastikmõjust. Elektromagnetiline vastastikmõju Elektriseeritud kehad võivad omavahel nii tõmbuda kui ka tõukuda Hõõrudes plastmassi villase riidega, hakkab see paberitükikesi ligi tõmbama Sageli tõukuvad juuksekarvad pärast kammimist üksteisest eemale Elektromagnetiline vastastikmõju seob aineid omavahel. Nt: hõõrdejõud ja lihasjõud. Tugev vastastikmõju Tugev vastastikmõju kehtib näiteks aatomi tuumas. Erinevalt elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest vastastikmõjust, ulatub tugev mõju vaid väga vähesele kaugusele. Nõrk vastastikmõju Nõrk vastastikmõju kehtib aatomis elektronide kinni hoidmiseks. Tema mõjuala on tugeva vastastikmõju omast ligi 1000 korda väiksem. Nõrk vastastikmõju kutsub esile radioaktiivsust.
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ...
elementide müofibrillide arv lihaskius kui ka sarkoplsma sisaldus. Lihaskiududesse koguneb polümeersetest oksüdeerunud lipiidimolekulidest moodustunud lipofustsiini. Lipofustsiini musta värvuse tõttu on vana lihaskude tume. Eriti oluliselt atrofeeruvad kiired lihaskiud. Vananemisel väheneb lihasesisese energiavaru ATP, kreatiinfosfaadi ja glükogeeni hulk. Lihasjõud sõltub lihase suurusest ja innervatsiooni efektiivsusest. Treenimata inimesel on lihasjõud kõige suurem 20-30 aasta vanuses ja püsib peaaegu muutumatuna 50. eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab naistel menopausi ajal lihaste jõud kiiremini langema. Alajäsemete ja kehatüve lihaste jõu langus on vananemisel mõnevõrra kiirem kui ülajäseme lihastel. Lihasjõu vähenemine on tingitud eelkõige lihasmassi vähenemisest
täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi arenemisele kaasa. Kasvueas lastel ja noortel võib skolioos välja kujuneda mõne kuu jooksul, sest alguses on lapse või noore inimese selg üsna pehme ja teda saab kergesti aidata normaalsesse asendisse tagasi
Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele Koostasin kiiruse arendamise eesmärgil kava 18 aastasele tütarlapsele. Esialgne tulemus 60 m jooksus oli õpilasel 13.6 sekundit. Oodatav uus tulemus pärast kolme nädalast teeningut oleks 12.6 sekundit. Kõikide jooksualade põhieesmärk on koguda maksimaalne või vajalik kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal ...
Kuidas on tehnika areng mõjutanud energiamajandust? Andreas Preisfreund Ja Ken Saaver Agraarühiskond Inimeste ja loomade lihasjõud soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskond Ehitati tuulikuid ja vesiveskeid Energia kasutati kohapeal: Jahvatati vilja või pumbati vett Toimus metsade halastamatu raie Hilisindustriaalühiskond Puidu nappus kivisüsi Aurumasin, vedur Kivisüsi(17-19 sajand) Click to edit Master text styles Ettevõtted söemaardlate Second level lähedusse, kuna transport Third level Fourth level oli kallis. Fifth level Tööstuslik tõus (1825-1826) 19 20 saj. vahetus Elekterenergia trasport pika vahemaa taha ...
nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6- 8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptatsiooni tagajärjel. Neid kahte jutustavaid küsimusi ei saanud, sorry. Good luck!!! Hüpokineesia mõju organismile. On liikumisvaegus nii nemetatud tsivilisatsioonihaigus. Hypo, Peamised põhjused: suur osa inimesi elab linnades urbaniseerumine, materiaalsed väärtused luuakse masinate abil mehhaniseerumine,
ENNETAMINE: - Ujuma minna mittetäis kõhuga, olla teadlik oma tervislikust olukorrast - mitte ujuda sügavale vette (kaugel abist) - Ujuma minna alati koos kaaslasega, kes saaks aidata või abi kutsuda - Alkoholijoobes mitte ujuda , sageli hinnatakse oma võimeid üle, ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. - pea ees vette hüppamisel olla kindel ohutuses - Veekogudel liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. - Nõrgal jääl liikujal peavad olema alati kaasa vajalikud pääatevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral
seejärel kasutada Heimlichi võtet. 5) Uppumise vältimine ja esmaabi. 1. Uppumise vältimine: · Veekogude liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus on häiritud ning nad hindavad oma oskusi üle. Ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb. Isegi üsna vähene alkoholi tarvitamine suurendab uppumisohtu. Nõrgal jääl liikujal peavad alati olema kaasas vajalikud päästevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral. 2. Esmaabi: · Kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alustan kiiresti hingamiseelustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhkuma õhku päästetava inimese kopsudesse
seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) Nõrk vastastikmõjujõud 4) Elektromagnetiline vastastikmõjujõud sellele jõule taanduvad ka elastsusjõud, lihasjõud, hõõrdejõud. Elektrienergia kasutamise valdkonnad. 1. Elektroenergeetika Seotod elektrienergia tootmisega näiteks: soojus, tuule, veest või muust energiast. 2. Elektriline infotehnika Alguse sai telegraafi leiutamisega. Elektrilaeng Kahte keha omavahel hõõrudes anname neile kehadele elektrilaengu. |-----| Looduses esineb kahte liiki laenguid positiivsed ja negatiivsed. Nende vahel esinevad tõuke- ja tõmbejõud
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
· Ebastabiilne (võib osutada vastupanu, teha ootamatuid liigutusi, jäik või lõtv). · Erinev füüsiline ja psüühiline seisund (vajab maksimaalset, osalist abi, julgustamist- turvamist). · Töökeskkond ja töövahendid. · Töökorraldus (hooldatavate patsientidet hulk, puhkepausid, tööpäeva pikkus). 1.2.2. Subjektiivsed tegurid Abistaja: · antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehakaal) · füüsiline võimekus (kardiovaskulaarne töövõime, lihasjõud, liigeste liikuvus) Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm · tervislik seisund · teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) · hoolitsemine oma tervise eest Töö füüsilist abi vajavate patsientidega on raske füüsiline töö, mis nõuab lisaks füüsilistele pingutustele ka vaimseid pingutusi seoses suhtlemise, töö planeerimisega ja meeskonna tööga.
14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati
enesetunde, kõrgema töövõime ja parema toonuse saavutamise vahendiks. Jõud on defineeritav kui kehaline võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Liikumine toimub tänu lihasjõule. Jõud on üheks limiteerivaks põhifaktoriks liikumise ja liigutuste kvalitatiivsete kiirus, sagedus, amplituud ja kvantitatiivsete parameetrite kestvus, võimsus avaldumisel. Teisiti öeldes lihasjõud võib omada erineva kvalitatiivse iseloomu sõltuvalt liikumise (liigutuste) kiirusest, välise vastupanu suurusest ja pingutuse kestvusest. Kuidas arendada osavust ? Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. Selle arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid. Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamineigapäevases treeninguprotsessis testid ja
1.Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eelaste tunnuseid ja anda edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid 1. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA-st. Teatud kromosoomi lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid 2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantse...
SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin käesoleva referaadi teema sellel põhjusel, et minu õemees tegeleb regulaarselt tõstespordiga. Sellest inspireeritult mõtlesingi kohe, et teen oma referaadi jõust ja selle arendamisest. Referaadi eesmärk on välja selgitada kuidas alustada jõu arendamist, kuidas jõud areneb ning kuidas arendada jõudu kiiresti. Tugevaks ei sünnita, tugevaks saadakse regulaarse ja õige harjutamisega. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning säilitada eluks olulist õiget rühti. Jõudu on vaja igasuguste liigutuste sooritamisel. 2 1. KUIDAS ALUSTADA JÕU ARENDAMIST? Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamismehhanismi arendamine ja täiustamine. Esiteks on vaja sooritada tugevaid lihas kokkutõmbeid, kusjuures nende arv (jõuharjutuste korduste arv) määrab määrab metaboliitide hulga. Teise ülesande täitmiseks peab üldine
Jõutreeningu kasulikkuse kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Mitmed 1970ndatel tehtud uuringud püüdsid tõestada, et jõutreening ei anna laste puhul erilisi tulemusi. Lihasmassi ja -jõu kiiret arengut täheldati puberteedijärgsel perioodil. Puberteedieelsel perioodil ei soovitatud lastele jõutreeningut. Seda põhjendati androgeensete hormoonide (meessugu hormoonide) puudusega poistel, vigastuste riskiga ja südame-veresoonkonna süsteemi valmisolematusega jõutööks. Arvati, et lihasjõud ei ole treenitav kuni testosterooni taseme tõusuni, mis vastab kesk- ja hilispuberteedi tasemele. Samas aga on paljud uuringud, kus jälgiti ühtaegu kasvu, motoorsete oskuste omandamist ja mõõdukate ning kõrgete jõukoormuste mõju, tõestanud lihasjõu olulist ja usutavat suurenemist puberteedieelsel perioodil nii poistel kui tüdrukutel. Jõutreeningu peamisteks positiivseteks tulemusteks on: lihasjõu ja lokaalse lihasvastupidavuse suurenemine,
Esineb seetõttu et kui emas ja isas sugurakk ühinevad tekib alati erinev pärilikkuse kombinatsioon, milles üks pool tuleb emalt teine isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 8.Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutlikus; nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud. 9.Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. Ühemunaraku kaksikute puhul on ainult jaguneb üks munarakk kaheks ja järglastel on sama sugu ning väliselt suur sarnasus. Erimunaraku kaksikute puhul viljastatakse kaks erinevat munarakku ja järglased võivad olla erinevast soost ning väliselt tihti erinevad. 10.Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme
kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Verevarustus nii labakätes kui ka -jalgades häirub. Seda saab kontrollida, kui asetada käed külma vette. Juhul kui sõrmed lähevad valgeks, räägitakse „valge sõrme” sündroomist. Esialgu kaebavad töötajad käte tuimuse üle. Kätes tekib “suremistunne” või “sipelgate jooksmise” tunne. Tööpäeva lõpuks tekib väikestes liigestes ning käelihastes valu. Haiguse süvenedes tekivad öised kätevalud, väheneb lihasjõud, kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid. Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi
· Lisad Saunravi peetakse füüsikalise ravi algvormiks. Ajalugu Andmed saunravi rakendamise kohta pärinevad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast kui rajati termid(ühiskondlikud saunad). Esimesed teaduslikud käsitlemised leidsid aset 17. ja 18. sajandi vahetusel kui uuriti soome ja vene sauna toimet erinevate haiguste korral. Üldine info M.M.Levy sõnul sageneb saunas pulsi ja hingamise sagedus, higi eritumine suureneb, kehamass, uriini hulk, organismi erutatavus ja lihasjõud väheneb ning ravimite imendumine nahaalusest koest paraneb. Sauna kasutamist ravivahendina soovitati reumaatiliste haiguste, mao-soolekatarride, koolera(peiteperioodis), elavhõbedamürgituste, nihestuste, nahahaiguste, neuralgiate, vanade haavandite, menstruatsiooni puudumise ja pohmeluse puhul. Saun kergendab hingamist astma või pikaajalise bronhiidi korral, leevendab lihaste ja liigeste jäikust ning pikaajalisi kaela, turja ja seljavalusid. Vastunäidustusteks on palavikulised
säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed kontrollkeskused, väsimus. Mehhaanilised faktorid- Raskusjõu ületamine, lihastoonus ja lihase omadused, stabiilsust mõjutavad faktorid, erinevad pinnad ja keskkond. 6) Aktiivne, passiivne, aktiivne-assisteeriv harjutus ja harjutamine Aktiivne harjutus- Toimub aktiivne lihaskontraktsioon. Aktiivne-assisteeriv harjutus- Sooritatakse aktiivsel kontraktsioonil. FT suunab, tagab
Siia alla lähevad järgmised harjutused: 1. üldtugevdavad harjutused 2. harjutused vees 3. invaliidide sport Üldtugevdavad harjutuste tegemisel on soovitav läbi võtta kõik lihasgrupid alustades kõige suurematest. Vastasel juhul võivad mõned väikesed lihasgrupid liiga kiiresti ära väsida ning mõne suurema lihasgrupi treening võib selle võrra puudulikum olla. Harjutused vees: · Tundide esitus on 45 min (ujujatele hea 90 min) · Kui on säilitatud lihasjõud u 25% normaalsest jõutasemest · Basseini sügavus u 1-1,6 m · Ruumi, vee ning tegelejate hügieeni kinnipidamine · Peavad olema päästevahendid · Vee temp 24-25 kraadi. Lokaalsed harjutused vees: · Tundide kestus on väiksem · Vee temp 36-37 kraadi · Harjutusi võib täiendada hüdromassaziga Harjutuste sooritamine vees on lihtsam, kuid samas on selle tulemus lihastele palju efektiivsem. Invaliidide sport
enne treeningut. · Jälgige täpselt jooksuaegaja pauside kestvust. · Joostes õige tempoga hakkab orgainism lõhustama rasvu, mis jätkub ka hiljem töö juures ja kodus. Vigastuste ja ülekoormusvaevuste põhjused enamasti: · Liigajärsult suurenenud treeningmaht · Liialt suur treeningmaht. · Halb jooksutehnika. · Halvad jooksujalatsid. · Venitusharjutuste puudumine. · Koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud. Valida tuleb õige jooksuriietus · Jooksuriietuse valikul tuleb lähtuda eelkõige mugavusest ja rõivaste funktsionaalsusest. Riietus peab olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi takistada jooksuliigutusi. Riiete ülesanne on luua keha ümber optimaalne mikrokliima. · On vältimatu, et aktiivselt liikudes hakkame higistama. Naha pind saab higistamisel märjaks, olemine muutub ebamugavaks ning organism hakkab otseselt sõltuma välistemperatuurist
Lähte Ühisgümnaasium STREET WORKOUT'I TÕHUSUS XXXX NÄITEL Uurimistöö Autor: xxxxxx Juhendaja: xxxxxx Lähte 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 MIS ON TÄNAVATREENING............................................................................. 4 2. JÕUTREENING............................................................................................. 5 2.2. Kerelihaste treenimine.........................................................................6 3. UURINGU KORRALDUS..............................................................................11 3.1. Uurimistöö kava.................................................................................... 12 3.1.1. Esimene treeningnädal.............................
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt ...
Vananemise protsessid. Inimese võimekus saavutab maksimumi 25ndaks eluaastaks. Kehalised võimed ja nende langus algab pärast 30ndat eluaastat. Vastupidavuserialadel algab langus 40aastaselt. Lapsepõlv jaotatakse 1-16 eluaastat, olulisim puberteediperiood. Enne esimest eluaastat imikuiga oluline, sest toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaas...
4.8. Lihasjõu mõiste ja seda määravad tegurid. Lihasjõud aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi, säilitada eluks olulist õiget kehahoidu. Vajalik igasuguste liigutuste sooritamiseks. Jõud on lihtsasti arendatav kehaline võime, mis võimaldab sportlikke liigutusi teostada vastu takistust. Küll peame lihasjõudu treenima metoodiliselt õigesti, sest lihasjõul on erinevaid liike. Lihasjõu erinevad liigid: 1. Maksimaalne jõud - suurim lihasjõud, mida inimene suudab maksimaalse tahtliku lihaspingutusega vastu takistust saavutada. 2. Kiiruslik jõud - võime, liigutada max. kiirusega kogu keha. 3. Jõuvastupidavus - võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. 4. Absoluutne jõud - lihasjõud, mida võime saavutada tahtmatu maksimaalse lihaskontraktsiooniga. Lihasjõud sõltub lihase ristilõikepindalast. Treeningu tulemusel see
üleshüppe ja pärast maandumist kordab harjutust. Paljud uuringud on näidanud, et jõu arendamisel on kõige efektiivsem segareziim. Maksimaalne, kiire ja plahvatuslik jõud ning jõuvastupidavus Maksimaalne jõud Maksimaalne jõud on suurim jõud, mida närvi- ja lihasaparaat maksimaalsel kontraktsioonil ehk kokkutõmbel saavutada suudab. Maksimaalne jõud jaguneb staatiliseks- ja dünaamiliseks jõuks. Maksimaalne lihasjõud sõltub lihaste läbilõike pindalast, lihaste vahelisest kordinatsioonist ja lihase sisesest koordinatsioonist. Energeetiliselt on olulised energiarikkad fosfaadid, sest pingutus kestab lühikest aega. Koormuse kestmine pikka aega viib laktaadi tekkeni, mistõttu tekib rakusisene ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine
Tartu Ülikool Kehakultuur Kehaline ja kasvatus AÜ IV Skolioos kooliealistel lastel Tartu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Mis on skolioos?.........................................................................................2 3. Skolioosi vormid.........................................................................................3 4. Skolioos noorte seas....................................................................................4 5. Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5 6. Ravi noortele.................................................................
Lihastegevuse mõõdetavad tunnused: 1) Kineetilised (jõud, kiirus, töö, võimsus) – dünamomeetria meetod - Isomeetriline dünamomeeteria: liigesnurk ja keha asend, pingutuse kestvus, üks või mitu kordust, puhke intervall - Isotooniline dünamomeetria: valdavalt konstantse vastupanuga/vabade raskustega testid (1 kordus-maksimum, korduste arv, soorituse kestvus) - Isokineetiline dünamomeetria: muutumatut liikumiskiirust ja varieeruvat vastupanu võimaldavad seadmed. Lokaalne lihasjõud kindlal liikumiskiirusel ja lihastöö režiimis, suurim võimsus, maksimaalse jõurakenduse liigesnurk, lihastasakaal *Mõõdetavad parameetrid dünamomeetriga: liigest ületavate lihaste jõumoment, lihaste poolt tehtud töö ja võimsus, maksimaalse jõumomendi liigesnurk, liigese liikumisulatus, keha poolte vaheline jõu defitsiit, lihasgruppide jõu tasakaal 2) Lihasaktiivsusest sõltuvad – EMG(elektromüograafia): lihaskontraktsiooni esile kutsuva elektrokeemilise depolarisatsiooni
Sellise tegevusega kaasub hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus on võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus, s.o. südame, veresoonte, kopsude ja lihaste võime funktsioneerida optimaalse efektiivsusega. KV liigid on painduvud, kiirus, tasakaal, aeroobne võimekus ehk võime pikaajaliseks mõõduka intensiivsusega pingutuseks, anaeroobne võimekus ehk võime lühiajaliseks intensiivseks pingutuseks, lihasjõud ja –vastupidavus ning rasvkoe osahulk kehamassis. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid on aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte haiguste ennetamisega), rasvkoe osahulk kehamassis (liigne rasvkoe hulk on riskiteguriks mitmetele kroonilistele haigustele), kõhu- ja kehatüve lihaste jõud, lihasvastupidavus ja painduvus (seostatakse alaseljavalude ennetamisega) ning tasakaal (seostatakse vigastuste ennetamisega). 2. Kehalise aktiivsuse tähtsus
kehalisel koormusel saadava koormuse vahel. TLA passiivne osa kohaneb kehalise koormusega aeglaselt (kõõlused, sidemed, kõhred, luud). Aktiivne osa (lihased- ja südame – vereringe) kohanevad märksa kiiremini. Ühekülgse ja liialt intensiivse koormuse korral lihasmass suureneb, elastsus ja venivusaste väheneb. See koormab liigselt kõõluseid, sidemeid ja liigeseid. Kroonilisi ülekoormusi põhjustavad anatoomilised iseärasused, nõrk lihasjõud ja lihasjõu asümmeetria. Vigastuste ennetamiseks aitavad pidev arstlik kontroll (tervisehäirete ärahoidmine ja kiire ravi, kehalise töövõime määramine, ületreenituse vältimine) ja ortopeediliste abivahendite kasutamine (nt. Põlvekaitsed võrkpallis). Põrutused tekivad otsese löögi või kokkupõrke tagajärjel, kaasneb valu, väiksem või suurem turse, verevalandus. Raviks on esialgu külmaravi (jääkott, külma aerosool, jäägeel jne.), rõhtside, alates 2.-3
tasapisi lapse organite ja elundkondade talitlused, keerustub sotsiaalne käitumine ja keelekasutus. Sigimisperiood järglaste saamise ja kasvamise periood. Inimesele on omane mittesessoonne sigimine. Vananemine keskmine eluiga on määratud geneetiliselt (telomeerid lühenevad) ja sõltub keskkonnatingimistest. Vananedes muutub paljude elundkondade töö vähem efektiivseks: vähenevad ajukoore rakkude arv, lõhna- ja maitsetundlikkus, kopsu- ja südamemaht, lihasjõud, neerude töö intensiivsus ning naha elastsus, nõrgenevad nägemine ja kuulmine, tekivad termoregulatsiooni- ja seedehäired ning luude hõrenemine. Vananedes väheneb ka meeste viljakus ja naised muutuvad viljatuks. Agoonia iseloomulik surmale eelnev seisund. Teadvus hakkab kaduma, hingamistegevus ja pulss aeglustuvad. Kliiniline surm hingamis- ja südametegevus on seiskunud. Kestab 5...7minutit. On võimalik elustada!
Kõik olulised arengud sportlase organismis peavad olema saavutatud eelnenud treeninguperioodil. Selle lihtsa tõe tead- vustamine on oluline eeldus, saamaks võistluste lähenedes lahti kiusatusest näha langenud treeningumahtude taga kaotatud treenimise ja selle kaudu tulemuste parandamise võimalust. Uuringud on näidanud, et võistlusteks ette- valmistaval perioodil koormuseid langetades paranevad lihasjõud ja võimsus, paremaks muutub närvisüsteemi ja lihaste koostöö, suureneb vere hapniku transpordi võime ning toimuvad soodsad nihked hormonaalregulatsioonis. ETTEVALMISTAVA PERIOODI KESTUS Esimene loogiline küsimus treeningute mahu langetamisel on: kui kaua kulub aega, enne kui hakkab raske tööga saavutatud treeninguefekt vähenema? Teiste sõnadega: millal võib võistlusteks ettevalmistumine muutuda kahjulikuks
Piduri hüdroajami rõhk ulatub 180bari’ni. Piduripideaali surutakse jalaga ja jõud kandub edasi kangi põhimõttel töösilindrisse. Pidurikolbide ja jõu suhe on omavahel seoses, ehk mida suuurem kolvi ristlõike pinna pindala, seda suurem on jõud. Kuna pidurdusjõud jaguneb ebaühtlaselt, ehk esiratastele rohkem ja tagumistele vähem, siis sellest tulenevalt on esimesed pidurikolvid suuremad ja tagumised väiksemad. Lahendus: Lähteandmed: Lihasjõud – 50 kg Piduripedaali keskosa ja šarniiri vaheline kaugus- 24cm (A) Piduripedaali varre ja šarniiri vaheline kaugus ehk jõuõlg- 7cm (B) Piduriketta efektiivraadius- 120mm 25 Piduritrumi efektiivraadius- 100mm Rehvi raadius 280mm Peapidurisilindri läbimõõt- 20,64mm Esiratta pidurisilindri läbimõõt- 51,1mm
2008 Rakvere SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss...............
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pol...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
Lastel on hea füüsiline vorm (kerge keha, keha liigutamiseks vaja vähe lihaseid). Ei talu vajalikke intensiivseid treeingkoormuseid. 4) Miks on lastel olulisem treenida liigutuste tehnikat kui jõudu? Jõutreeningu tulu on madala efektiivsusega kuni sugulise küpsemiseni. 5) Mis võib põhjustada tüdrukute spordist loobumist seoses puberteediga? Puberteedi ajal rasvakogus suureneb (24-28%). Keha mittelihasmassi kasvades langeb tüdrukutel aeroobne töövõime, lihasjõud ja võimsus. Tagajärjeks võib olla psühholoogilne stress ja sellest tulenev vale toitumine, treeningute vältimine, suitsetamine kaaluvähendamiseks jmt. 6) Milliste traumade oht suureneb tüdrukutel seoses puberteediga? 4 Muudatused küünarliigese rakendatava jõu telgedes põhjustavad osal spordialadel, nagu tennis ja visked, suurenenud küünarliigesetraumade ohtu. Põlvele langeva
kõrgemale kui kestusjooks · Oluline on organismi kohanemine elektrolüütide säilitamiseks · Kuumasse kliimasse saabudes on oluline kohanemine Algul harjutada mõõduka koormusega Alustada 60 90min koormusega · mitte lühikeste intensiivsete koormustega Vedelikupuudus ja töövõime · Vedelikuvajadus suureneb juba +25 kraadi korral Välistemperatuuri mõju Õhu tihedus Koormuse intensiivsus · Dehüdratatsiooni korral Lihasjõud esialgu säilub Vastupidavusvõime langeb oluliselt · Aeroobse töövõime langus Vedeliku puudus ehk hüpohüdratatsioon · Keha ülekuumenemine seda varem, mida kuumem ilm · Ülehigistamisel tekib vedelikupuudus Naha verevarustus langeb Nahk muutub kuivaks · Vaja koormus katkestada · 1-2% veel töövõimet ei langeta, küll aga 4-5% Treeningkoormust langetada õigeaegselt · Õige on langetada treeningkoormust
pärast maandumist kordab harjutust. Paljud uuringud on näidanud, et jõu arendamisel on kõige efektiivsem segareziim. Maksimaalne, kiire ja plahvatuslik jõud ning jõuvastupidavus Maksimaalne jõud Maksimaalne jõud on suurim jõud, mida närvi- ja lihasaparaat maksimaalsel kontraktsioonil ehk kokkutõmbel saavutada suudab. Maksimaalne jõud jaguneb staatiliseks- ja dünaamiliseks jõuks. Maksimaalne lihasjõud sõltub lihaste läbilõike pindalast, lihaste vahelisest kordinatsioonist ja lihase sisesest koordinatsioonist. Energeetiliselt on olulised energiarikkad fosfaadid, sest pingutus kestab lühikest aega. Koormuse kestmine pikka aega viib laktaadi tekkeni, mistõttu tekib rakusisene ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu
epifüüsiplaadiks, metafüüsiks (vahepealsed osad) ja diafüüsiks ( luu keskmine osa).Luu kasvamine toimub pikkusesse epifüüsiplaadi arvelt, kasvab ka luuümbris. 3.SELGITAGE MÕISTE KANG, JÕUÕLG, JÕUMOMENT, KANGI TASAKAAL Kang vardakujuline jäik keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje (ümbertoetuspunkti). Nt küünarliiges Kangiõlg kangi toetuspunkti ja jõu mõju vaheline kaugus. Kangile võib toimida kaks või enam mõjurit: raskusjõud ja lihasjõud.Kangi tasakaal kang on tasakaalus siis, kui mõlema mõjuri jõumomendid on võrdsed. Kui jõumoment on ühel pool suurem, siis kang pole tasakaalus. Raskem pool peab jõuõlga vähendama, et saavutada tasakaal. Kui jõuõlg on lühike, siis tuleb palju lihasjõudu rakendada.4.SELGITAGE MÕISTE TASAKAALUKANG, JÕUKANG, KIIRUSKANG. TEHKE JOONIS Tasakaalukang kang on tasakaalus (paigal), kui mõlema jõumomendid on võrdsed. Jõumoment võrdub mõjuri
Väändedeformatsioonid · Tekivad keha ja kehaosade pikitelje suunalistel koormustel, kusjuures mõjuvad inertsijõud (liikumisel) ja toereaktsioonid · Ülemäärased väändekoormused põhjustavad põhiliselt liigeste ja sidemete vigastusi Mis on hea rüht? · Minimaalne koormus lülisambale ja seda toestavatele sidemetele · Kega segmendid on tasakaalustatud keha raskuskeskme ümber · Keha pikitelg läbib liigeste frontaaltelgi Tasakaalustatud lihasjõud · Tugevad kõhu- ja seljalihased ning elastsed puusa painutajalihased tagavad vaagna neutraalse asendi ja hea rühi Lihasjõudude mittetasakaalustatus · Nõrgad kõhulihased ja puusa painutajalihased suurendavad vaagna kallet ettesuunas ja suurendavad nimmelordoosi (koormust nimmelülidel) 3. LUUDE, LIIGESTE, SIDEMETE JA KÕÕLUSTE MEHAANILISED OMADUSED · Mehaanilised omadused ilmnevad mehaaniliste pingutuste toimel ja iseloomustavad
· Sellest hoolimata pakutakse juba täna tasulise teenusena ,,talendi geeni" teste Pelgalt sõnad ,,teaduslik" + ,,geneetiline" + ,,labor" tekitavad tavainimestes eksliku kindlameelsuse ,,Looduslik eelis?" Planeedil on mustanahalisi 12%, aga jooksude medalivõitjate seas?! Jooksjate edu on ikkagi ,,lihtsam" seletada geneetiliselt ... Sport ja pärilikkus · Pikkus · Küpsemine · Ekto- ja mesomorfism · Aeroobne töövõime · Lihasjõud · Alaspetsiifiline liigutusvilumus · Keha rasva hulk · Painduvus · Motoorne areng ja töövõime · Motoorne õppimisvõime Keskmistumse trend · Äärmuslikud omadused on harvad ja paljundamise käigus pigem kaduvad toimub keskmistumine Võiks arvata, et ,,tarkadel" vanematel sünnib tark laps, aga see pole reeglina nii (vaata Lamarcki ja Darwini vaidlus) Samas võib intelligentsetel vanematel olla
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine
2. Käiguosad, juhtimissüsteemid. Iseloomustage masinate käiguosade omadusi. Roomikkäiguosa, sammkäitur (suure massiga masinad), õhkrehvidel, relssidel, vees. Võrrelge mehaanilist, pneumaatilist, hüdraulilist juhtimissüsteemi. Mehaaniline juhtimissüsteem: eelised lihtne, töökindel. Puudused kulub palju jõudu, lõtke palju, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Kangmehhanismiga juhitakse väikese võimsusea masinate sidureid ja pidureid, kusjuures masinisti lihasjõud kantakse hoobade ja tõmmitsate vahendusel kas otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks või edastatakse täiendavatele mehaanilistele ajamitele. Pneumojuhtimissüsteem: lülitub kergemalt ja sujuvamalt kui hüdrosüsteem, ning juhtivate mehhanismide töö on täpne. Süsteem koosneb kompressorist, mida käiatakse peamootorilt. Puuduseks on tema tööseadiste küllalt suured mõõtmed ja mass suhteliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
