vanemalt ühe kromosoomi paari. 5.Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleelide toimet. Dominantsete geenide alleelid avalduvad ja see valitseb teise geeni üle (põselohud) , retsessiivsete geenide alleelid mitte (kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine). Retsessiivse geeni tunnus saab avalduda vaid siis, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, ehk vastava geeni dominantne alleel organismis puudub 6.Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. Juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Muutust nimetatakse mutatsiooniks, neid põhjustavad tegureid nimetatakse mutageenideks. Bioloogilised mutageenid: viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid ja toksiinid, taimsed alkaloidid jms. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised mutageenid: kiirgused. 7
alleeli a, siis on tal kõigis keharakkudes Aa ja avaldub ................................................ Kuigi kõik geenid on olemas kõigis rakkudes, on nad aktiivsed ainult ............................................................................................. Kokku on inimesel umbes ....................................geeni. Muutlikkus on ..................................... Muutlikkus jaguneb: 1. Pärilik muutlikkus Seda põhjustavad: a) ................................... b).................................... Pärilik muutlikkus jaguneb Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus Põhjuseks............................. Põhjuseks ............................. Mutatsioonid on ...............................................................................................
edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. 2.Osaleb 2 vanemorganismi, sugurakkudes(23) poole vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepärilik muutlikkus on tingitud keskkonnateguritest ja pärilikkusest. 7
· Iga naise sugurakus on üks X- kromosoom. · Pooltes mehe sugurakkudes on X- kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. · Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab. Mis on sooga seotud tunnused?: · Esmased sugutunnused on välja arenenud sünnihetkeks. · Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. 3. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS Muutlikkus on organismide võime üksteisest erineda: · Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. · Muutlikust võib jagada kaheks: pärilikuks ja mittepärilikuks. · Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Sel juhul on muutused toimunud ka geenides või kromosoomides. · Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.
on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi. 4. Soo määramise viisid Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel (merikilpkonnad) Sugukromosoomidega 5. Soo määramine Sugu määratakse viljastumise momendil ISA 44+XY EMA 44+XX 22+X 22+Y 22+X 44+XX 44+XY 6. Esmased sugutunnused kujunevad looteeas, teisesed suguküpsuse saabudes 7. Muutlikkus – organismi võime muutuda ja teistest erineda Pärilik muutlikkus Mittepärilik muutlikkus Muutus sugurakkude Muutused välistunnustes geeneetilisest Muutused järglastele ei materjalist pärandu Muutused enamasti Mutatiivne muutlikkus Kombinatiivne muutlikkus
Geen-DNA lõik,mis osaleb organismi või mitme tunnuse kujunemises Kromosoom-päristuumse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element46 Sugukromosoom-kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev. DNA- enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine Alleel-sama geeni erinev esinemisvorm, Dominantne alleel alleel,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldubnt:põselohud, Retsessiivne alleel alleel, kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub Nt:punane juuksevärv,pigmendi puudumine Genotüüp-indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp-indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum Geneetika -teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspäras
Esmased sugutunnused(sugunäärmed ja sugueluindid) on välja kujunenud sünnihetkest. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes.Meestel on nendeks karvakasv näol,madalam hääletoon,tugevam lihastik.Naistel on teisesteks sugutunnusteks rinnad,kõrgem hääletoon,nahaalunerasvkude. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus jaguneb:Pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele.Sel juhul on muutused toimunud kasgeenides võiukromosoomide. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.Pärilik muutlikkus esineb kahe vorminaMutatiivse ja kombinatiivse muutlikkusena. Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis, kui on toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim. Mutageenideks
23+23=46 · Kui munaraku viljastab X-kromosoomi kandev sperm, sünnib tütar. Kui Y-kromosoomi kandev sperm, siis poiss. · Esmased sugutunnused sugunäärmed ja suguelundid- on väljakujunend sünnihetkeks. · Teisesed sugutunnused rinnad, vurrud jne arenevad välja suguküpsuse saabudes. Sugutunnused on määratud sugukromosoomides olevate geenide poolt! Suguhormoonide (mees- ja nais-) süntees võimendub suguküpsuse saabudes. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS muutlikkus / pärilik mittepärilik / kombinatiivne mutatsiooniline Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugulisel paljunemisel / Geenm. Kromosoomm. Genoomm.
Kõik kommentaarid