ENERGIAMAJANDUS 2 (0)

14. ENERGIAMAJANDUS
Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19 sajandi lõpuni. 19-20 sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter – see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast . Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20 sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tšernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema .
Muutused maailma energiamajanduses
Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks – taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass ) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused , maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn).
Taastumatud energiaallikad on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest olulisemad on kunagiste taimede ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena. Taastumatuks energiaallikaks loetakse ka veel uraani kui tuumaenergia allikat. Vaidlusaluseks kütuseks on aga turvas – osa teadlasi peab seda pika taastumistsükli tõttu taastumatuks, teised jällegi taastuvaks.
Taastumatute energiaallikate kasutamise põhiline probleem peitub selles, et need varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas lähema 100 aasta jooksul. Sellepärast pöörataksegi praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Teiseks oluliseks probleemiks, mis just eeskätt fossiilkütuste põletamisega kaasneb, ning miks taastuvatele energiaallikatele nii suurt tähelepanu pööratakse, on põletamisel õhku paisatavad kasvuhoonegaasid (süsinikdioksiid ja muud gaasid), mis atmosfääri sattununa ei lase enam Maa pinnalt peegeldunud päikesekiirgust maailmaruumi levida , mistõttu maapind ja atmosfääri alumine kiht niinimetatud kasvuhooneefekti toimel soojeneb.
Energia liik, selle osatähtsus
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid
Nafta -40%
Taastumatu
Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega
Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas -28%
Taastumatu
Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid .
Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused:
Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas -20%
Taastumatu
Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud.
Saastatus - CO2 jt kasvuhoonegaasid. SO2 happevihmad , kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas .
Vesi -5%
Taastuv
Alternatiivne
Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. Saasteaineid ei teki; veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset
Ehitamine kallis, tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
Tuumaenergia -5%
Taastumatu
Traditsiooniline
Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transporditava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaaži oht.
Tuul
Taastuv
Alternatiivne
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtsus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad maad; kasutuspiirkonnad piiratud
Päikeseenergia
Taastuv
Alternatiivne
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
Geotermaalenergia
Taastuv
Alternatiivne
Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud
Biomassi energia
Taastuv
Alternatiivne
Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Saadav energia hulk küllaltki väike