Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energiamajandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL?
  • KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST?
  • MILLINE PROBLEEM ILMNEB DIAGRAMMILT?

Lõik failist

ENERGIAMAJANDUS
ENERGEETIKA ÜLESANNE
VARUSTADA ÜHISKONDA
ELEKTRIENERGIAGA
SOOJUSENERGIAGA
MOOTORIKÜTUSTEGA
TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI


NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD.
MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA
RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in)
ENERGEETIKA ISEÄRASUSED
MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE
HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE,
TEENUSTE HINNAS
ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB
TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA
ARENGUTEMPOT
ENERGIA ON ASENDAMATU

SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL
TOODUD VÄITEID.
ENERGEETIKA ARENG
AGRAARÜHISKOND

Vasakule Paremale
Energiamajandus #1 Energiamajandus #2 Energiamajandus #3 Energiamajandus #4 Energiamajandus #5 Energiamajandus #6 Energiamajandus #7 Energiamajandus #8 Energiamajandus #9 Energiamajandus #10 Energiamajandus #11 Energiamajandus #12 Energiamajandus #13 Energiamajandus #14 Energiamajandus #15 Energiamajandus #16 Energiamajandus #17 Energiamajandus #18 Energiamajandus #19 Energiamajandus #20 Energiamajandus #21 Energiamajandus #22 Energiamajandus #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissu_ Õppematerjali autor
Powerpointi presentatsioon. Oli vaja teha gümnaasiumis esitlus klassile , lisaks pidin leidma paar ülesannet, mis sobiks sellele teemale.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
pptx

Energiamajanduse kujunemine

Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe  Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia

Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid; Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks - puuraukude rajamine merre keeruline; - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega.

Geograafia
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

Mõisted: metsatüüp, metsamajandus; Metsade hävimise põhjused: · Röövmajandus, suur kasutus · Alepõllundus · Tulekahjud · Happevihmad Metsade hävimise tagajärjed: · Kliima muutused (troopikaaladel) · Taime- loomaliikide kadumine · Erosioon 17 ENERGIAMAJANDUS 70. Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ja keskkonnaprobleemid; Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sh keskkonnaprobleemid Nafta - suure kütteväärtusega. taastumatu - hea transportida tankerite ja torujuhtmetega - kasutatakse mitmeks otstarbeks - puuraukude rajamine merre keeruline; - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. - vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas - suure kütteväärtusega.

Geograafia
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1

Energia ja keskkond
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

- Aineringe ehk biogeokeemiline aineringe on ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal ja sfääri piires või ühest sfäärist teise,on tihedalt seotud veeringega(nt.rohelised taimed lagundavad org.ainet - Geoloogiline aineringe on ainete liikumine litosfääri ja maa tuuma vahel või litosfäärist murenemise teel hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri(settimine ja kivistumine). - Energia liigid: 1.Potentsiaalne energia-energia,mida keha omab asendi tõttu jõuväljas. 2.Elastsusenergia- on keha kokkusurumise või venitamise teel kehasse salvestatud energia ehk molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö. 3.Kineetiline-ehk liikumisenergia 4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. 5.Soojus-ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6

Geograafia
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

· Piiravad keskkonna tingimused ­ kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Ökoamplituud · Generalistid e. ubikvistid ­ mitme olulise teguri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga liigid · Eluea vältel ökoamplituud muutub, kohanemine · Tolerantsuse (taluvuse) piir - limiteeriv faktor Füüsikalised keskkonnatingimused Valgus Päikesekiirgus ­ kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia 1) paneb liikuma õhumassid, kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, 2) tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil 3) toimub aurumine, 4) tekivad sademed. Fotosüntees toimub vaid kiirgusenergia toimel taimed sünteesivad kiirgusenergia abil CO2 ja vee ning tekib suhkur (energia) ja eraldub

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal. Postiivse energiabilansiga riigid võidavad. Ökotoidu populaarsus ja maahind tõuseb. Rohemajandus: kasvumudel, mis väldib keskkonna halvenemist, ressursside ammendamist, reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine.

Maailma majandus
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate? Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; 34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun