Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Terapeutiline harjutus I osa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Terapeutiline harjutus I osa
Kordamisküsimused
1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded
V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit . Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi.
2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid
V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal ). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon).
3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon
V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused.
4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis
Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Elementaarsed, koordinatsioonilt lihtsad, tehniliselt kerged. Omandatakse elementaarne liigutusoskus, kujundatakse korrektne rüht, arendatakse erinevaid lihasgruppe või isoleeritud lihast, täiustatakse kehalisi võimeid.
Spetsiifilised harjutused- Valitakse vastavalt harjutuse toimeväärtusele (jõudu arendav , lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused . Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast.
Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus ). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib).
Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu , lihasmassi suurenemise.
5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid ( psühholoogilised , anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid )
Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus.
Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed kontrollkeskused, väsimus .
Mehhaanilised faktorid- Raskusjõu ületamine, lihastoonus ja lihase omadused, stabiilsust mõjutavad faktorid, erinevad pinnad ja keskkond.
6) Aktiivne, passiivne, aktiivne-assisteeriv harjutus ja harjutamine
Aktiivne harjutus- Toimub aktiivne lihaskontraktsioon.
Aktiivne-assisteeriv harjutus- Sooritatakse aktiivsel kontraktsioonil. FT suunab, tagab keskteljelisuse, kergendab.
Passiivne harjutus- Lihaste aktiivne kontraktsioon puudub. Parandab vere-lümfiringet. Aitab luua õiget liigutuste skeemi. Stimuleerib aktiivset liikumist. Vähekoormav, sobivad trauma varajases staadiumis , tugiliikumisaparaadi haigestumisel.
7) Kergendavad ja raskendavad tingimused harjutuse sooritamisel
Kergendavad tingimused- Raskusjõu mõju vähendamine, hõõrdejõu vähendamine
Raskendavad tingimused- Amortisaatorid, vastupanu ületamine, trenažöörid
8) Kehalise koormuse iseloomustus, selle doseerimise võimalused liikumisravis.
Kerge koormus- Elementaarsed harjutused, kätele ja jalgadele, isoleeritud lihasgruppidele või lihastele, mõõdukas tempos .
Mõõdukas koormus- Lai harjutusvara, erinevad lähteasendid, optimaalne tempo, ei kasutata jooksu, hüppeid ja keerulisi harjutusi.
Intensiivne (raske) koormus- Harjutuste valik ei ole kitsendatud.
Doseerimise võimalused- Õige harjutuse valik ( raskusaste ja risk). Õige lähteasendi valik. Korduste arv, protseduuri kestvus, harjutuse kestvus. Sooritamise tempo. Tunni tihedus. Soorituse amplituudi ja rütmi muutmine. Käte töö lisamine. Lisaraskused, pingutuse astme suurendamine . Emotsionaalsuse lisamine. Tugipinna või selle stabiilsuse vähendamine.
9) Harjutuste sooritamisel esinevate vigade tekkepõhjused , vigade kõrvaldamine
Vigade tekkepõhjused- Vale lähteasend. Korduste arv on suur. Tempo liiga kiire. Liigutuste amplituud liiga suur. Liigutused on kas liiga lihtsad või rasked. Jõukulu on suur. Vale hingamine. Õpetamise vead.
Vigade kõrvaldamine- Kõrvaldada põhiviga. Vigu kõrvaldada ühekaupa. Vigade parandamisel mitte solvata klienti. Vigade ilmnemisel harjutus katkestada, selgitada, näidata, alustada uuesti. Manuaalne korrektsioon.
10) Liikumisravi tund, tunni osade iseloomustus, tunni läbiviimise metoodika.
Individuaaltund- Kirurgilisele haigele postoperatiivses palatis/ perioodis . Raskele liikumispiiratusega haigele. Venitustund. Lapsed.
Grupitund- Ühesuguse diagnoosiga patsiendid . Profülaktilise/preventiivse suunitlusega tund.
Konsultatsioon- Kompleks õpetatakse haiglas , sooritus kodus, vajadusel kontroll haiglas.
Tunni läbiviimise metoodika- Töötada läbi erinevad lihasgrupid. Alustada üldtoniseerivate harjutustega, suuri lihasgruppe töölerakendavate harjutustega. Keha läbitöötamisel liikuda ülalt alla või vastupidi. Harjutused lokaalsetele lihasrühmadele, piirkonnale. Harjutused täita rütmiliselt, rahulikus või mõõdukas tempos. Korduste arv 5-8-12-16. Harjutuste arv kompleksis 5-12 või rohkem. Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur.
11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid
Etapid- Ettekujutuse loomine harjutusest, harjutuse omandamine, liigutusvilumuse kujunemine.
Meetodid- individuaalmeetod, rühmameetod, mängumeetod, ringmeetod, näitemeetod, sõnameetod, tervik-ja osameetod, kordusmeetod, intervallmeetod .
12) Õige kehahoid , rühivead ja nende põhjused
Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele.
Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees.
Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening , vähene liikumisaktiivsus ). Mittekorrektsed kehaasendid. Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond . Kaasasündinud luulise struktuuri defektid .
13) Lülisammas, lülisamba stabilisatsioon
Stabilisatsioon- Kehapoolte tasakaal. Sirutajate ja painutajate tasakaal. Süvalihaste vastupidavus. Ligamentide töökindlus.
14) Terviseriskid lihastreeningul ja harjutuse efektiivsus.
V: Kõrge risk, madal efektiivsus. Kõrge risk, kõrge efektiivsus. Madal rist , kõrge efektiivsus. Madal risk, madal efektiivsus.
15) Lihaskontraktsiooni tüübid.
Isomeetriline kontraktsioon- areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist pole, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise.
Isotooniline kontraktsioon- Dünaamiline (kontsentriline, ekstsentriline)
Auksotooniline kontraktsioon- muutub lihase pinge ja pikkus.
16) ROM harjutuste tähtsus füsioteraapias, mõistete PROM, AROM, AAROM sisu
Tähtsus füsioteraapias- säilitavad pehmete kudede ja liigese normaalse liikuvuse , väldivad liigese liikumatust, avaldavad mõju mittekontraktiilsele koele .
ROM harjutus- Liigesliikuvus
PROM- Passiivne liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll teostatakse ainult välisjõu abil, ilma, et kasutatakse patsiendi aktiivset lihaskontraktsiooni.
AROM- Aktiivne liigesliikuvus, liigese liikumine sooritatakse ja kontrollitakse ainult patsiendi lihasjõu poolt, ilma välise abi ja vastusurveta, teistest sõltumata.
AAROM- Aktiivne assisteeritus liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll suures või väiksemas osas on tehtud lihasjõu abil, mis on kombineeritud välisabiga.
17) Venitusharjutused füsioteraapias, meetodid, lihase kaitsereflekside ülesanne venitusel, reeglid venitusel
Meetodid- Aktiivne venitus , passiivne venitus, staatiline venitus, dünaamiline venitus, pingutus -lõdvestus-venitus (PLV), PNF venitusmeetod, ballistiline venitus.
Kaitsereflekside ülesanne- kaitsevad lihaseid ja liigeseid traumade eest.
Reeglid venitusel- Enne venitust soojendus-ja lõdvestusharjutused. Venitusasend olgu mugav. Venita valupiirini. Keskendu korraga venitama üle ühe liigese kulgevaid liigutusi. Keskendu rütmilisele hingamisele ja venituse tundmisele lihases . Hoidu järskudest ja kiiretest liigutustest. Mittehaaratud lihased olgu lõdvad.
18) Teraapiapalli kasutamine füsioteraapias
Kasutatakse neuroloogias, ortopeedias, günekoloogias ja sünnitusabis, pediaatrias, geriaatrias.
Klassifikatsioon- tasakaaluharjutused, koordinatsiooniharjutused, rütmiharjutused, aeroobsed harjutused, jõuharjutused, venitusharjutused, lõdvestusharjutused, mängud, paarisharjutused.
Metoodika- Tunni pikkus 30-50 min. Individuaalselt või grupis . Füsio peab tagama turvalisuse. Füsiol peab olema ülevaade patsiendi kehalisest võimekusest, harjutaja impulsiivsusest, harjutuse arusaamis võimest. Alusta harjutamist aeglases tempos, ilma põrklemiseta pallil. Jälgida patsienti. Kasutada peeglit. Harjutada puhtal põrandal. Ära kasuta vigastatud palli. Juuksed kinni. Riietus liibuv. Mittelibisevad jalanõud . Põrand ei tohi olla libe.
Tulemus- Koormuse saavad nii ala-kui ülakeha . Paraneb kehaasend , dünaamiline ja staatiline tasakaalutunnetus. Täiustub südame- vereringe ja hingamissüsteem. Areneb liigutuslik- ja lihaskoordinatsioon. Areneb lihaste jõud ja elastsus . Areneb rütmitunne. Paraneb lihaste ärritusi vastuvõtvad retseptorid , mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta.
Vasakule Paremale
Terapeutiline harjutus I osa #1 Terapeutiline harjutus I osa #2 Terapeutiline harjutus I osa #3 Terapeutiline harjutus I osa #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisaSaariste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz

Sport/kehaline kasvatus
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
28
doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

Arendada liikumisi selliselt, et osa rühmast saaks vajadusel sooritada ainult põhiliikumisi, võimekamad aga sellele raskemat alternatiivi – see võimaldaks valida igaühel endale sobiva liikumise ja koormuse. Väga efektiivne, kui tunnis osalejad on erineva kehalise võimekusega. 2. Harjutuste ja liikumiste õpetamine aeglasemalt tempolt kiiremale. Võimaldab harjutuse selgeks õppida aeglasemas tempos. Selleks sooritada liigutused mitte igal muusikalisel löögil, nagu harjutus ette näeb, vaid kahe löögiga. Kui harjutus on omandatud, võib jätkata ettenähtud tempos. Kuna selline harjutuste sooritamine vähendab tunni intensiivsust, ei soovitata seda kasutada pikaajaliselt. 3. Liikumiskombinatsioonide õpetamine keerukuse ja raskuse järgi. Soovitav oleks õpetada raskemat koordinatsiooni nõudvaid liikumisi tunni keskel, kui väsimus ei ole vähendanud veel koordinatsioonivõimet. Kombineerida omavahel kergemaid ja raskemaid liikumissarju. Vajadusel

Tervisesport
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

tüüpi ja kestvust silmas pidades. Harjutuste korduste arvu peab leidma vastavalt patsiendi võimele harjutusi sooritada. Paljud terapeudid alustavad number „viiest“- 5 harjutuskorda ja hoidmise aeg 5 sekundit. Võimaluse korral suureneb nii harjutuste korduste arv kui harjutuse kestvus. Kui akuutse murruga patsient suudab teostada vaid ühe korrektse korduse, siis on see rohkem aktsepteeritud kui ebakorrektne harjutus või poole jõuga sooritatud katse. Füsioterapeutilist hindamist ja ravi ei saa soovitada standard juhendi alusel, sest kaks patsienti ei ole kunagi identsed. Füsioteraapia akuutse ebastabiilse luumurru korral Peamised printsiibid: Tuleb vältida igasugust lihase kontraktsiooni, mis võib liigutada luuotsi- see takistab paranemist, põhjustab valu ning luuotste kõrvalekallet. See võib juhtuda, kui tugev lihasgrupp on seotud väikse luumurru fragmendiga nt

Füsioterapeut
Kulturism ja jõu arendamine
21
doc

Kulturism ja jõu arendamine

Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v

Kulturism
Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo te
14
doc

Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te

1. Skeletisüsteemi vigastuste ja haiguste üldküsimused Lihas-skeletisüsteemi struktuurid: luud, liigesed, lihased, kõõlused, limapaunad Luude funktsioon: tugi, hemopoees, Ca ja P ainevahetus Ortopeedia on kirurgiline eriala, mis on seotud skeleti ja lokomotoorse süsteemi kaasasündinud ja omandatud haiguste, alaarengute ja funktsionaalsete probleemide (traumaatiliste või mittetraumaatiliste) anamneesi, uurimise, diagnoosimise, profülaktika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Skelett on keha tugi, mis võimaldab liigeste kaudu liikumise. Luu on bioloogiliselt plastiline, pidevalt remodelleeruv süsteem. Lisaks toetusfunktsioonile toimub luus palju metaboolseid protsesse - see on alus rohketele lokaalsetele ja generaliseerunud haigustele ning metaboolsetele häiretele. Luurakud: Osteotsüüdid – luusisesed rakud (rõhu ja surve retseptorid), Osteoblastid – luud tootvad rakud, mis vooderdavad luupinna, Osteoklastid – luud resorbeerivad rakud , suur hulgituumne rakk Wolffi seadus

Traumatoloogia ja ortopeedia
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
122
pdf

MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

välistest põhjustest (ebasobiv varustus või halvasti määritud suusad, seletati halvasti, ettenäitamine oli vale või halvasti jälgitav, sobimatu lumi või rada). Kui esineb rohkesti vigu, võivad põhjusteks olla nimelt sobimatud olud: libisevus on liiga halb, raja või nõlva kale ei sobi – kiirus on liiga suur või liiga väike. Sel juhul tuleb otsustada, kas leida sobivam paik või valida sobivam harjutus. Õpetaja peab eristama, mis on harjutuse sooritamises ilmne viga, mis õpilaste iseärasustest tingitud nn. stiilierinevus (stiil = soorituse individuaalne eripära). Samuti võib mõni harjutus olla vanuse või taseme juures üle jõu käiv. Õpetaja peab jälgime, et vigane sooritus ei kinnistuks. Omandatut on raskem ümber õppida kui päris uut omandada. Seetõttu peaks õpilastele varakult teatama, millise harjutuse omandamine läheb õigesti ja kus esinevad vead

Sport
Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine

Sport/kehaline kasvatus
Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Jõuvastupidavuse treeninguid iseloomustab suur korduste arv (optimaalne 25-40, kuid see oleneb harjutusest) ja väike raskus (umbes pool maksimaalsest või oma keharaskus). Anaeroobse ainevahetuse parandamiseks on olulised ka suhteliselt lühikesed puhkepausid seeriate vahel. (Jalak, Lusmägi 2010) 19 Jõuvastupidavuse arendamisel on üheks levinumaks meetodiks ringtreening. Ring tuleb planeerida nii, et iga järgmine harjutus arendab erinevaid lihasgruppe. Ringi kuulub tavaliselt 6- 12 harjutust ning ringi korratakse vastavalt treenituse tasemele 2-4 korda. Treeningu intensiivsust saab doseerida pannes paika harjutuse sooritamise ja puhkepauside ajad või korduste arvud harjutustel. Ringidevaheline puhkeintervall on harjutustevahelisest puhke- intervallist pikem ning selle ajal on soovitatav venitada ja tarbida vedelikku. (Jürimäe, Mäestu 2011)

Suusatamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun