Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energiamajanduse kujunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Energiamajanduse  
kujunemine
Siim Nurmeots,  Risto  
Arumäe

 Kuidas on 
tehnoloogiajate
hnika areng 
mõjutanud 
energiamajandu
st?
Agraarühiskond
1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE 
LIHASJÕUD
2) SOOJUSENERGIA – PUIT, 
ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK
INDUSTRIAALÜHISKON
D I ETAPP

1) MEHHAANILINE ENERGIA –  TUULIKUD
VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI 
SAANUD TRANSPORTIDA
2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, 
METALLURGIA, LUBJA 
PÕLETAMINE
3)  KIVISÜSI  17. SAJ.,  AURUMASIN  18. SAJ. - 
MANUFAKTUURID . AURUVEDUR,  AURIKUD
TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS
1.
ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 
2.
TRANSPORTIDA
TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 
3.
ÜMBRUSES
SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI
4.
INDUSTRIAALÜHISKOND II 
ETAPP
1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. 
SAJ.  LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT 
TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA
2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d
3)  TEHNOLOOGIA  KIIRE ARENG- 
AUTOMAATLIINID
4)  SISEPÕLEMISMOOTOR  20.SAJ. ALGUSES
5) NAFTAAJASTU ALGUS, 
MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT
AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG
1.
TORUTRANSPORT
2.
TANKERID
3.
Vasakule Paremale
Energiamajanduse kujunemine #1 Energiamajanduse kujunemine #2 Energiamajanduse kujunemine #3 Energiamajanduse kujunemine #4 Energiamajanduse kujunemine #5 Energiamajanduse kujunemine #6 Energiamajanduse kujunemine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor arumae97 Õppematerjali autor
Eesti energiamajandus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
ppt

Energiamajandus

2) SOOJUSENERGIA ­ PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA ­ TUULIKUD, VESIVESKID ­ SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE ÜMBRUSES SÖEAJASTU KESTIS 20. SAJANDINI INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL ­ VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDA SUURTE VAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE ­ HEJd 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT

Geograafia
thumbnail
2
pdf

Loodusvarad - geograafia

Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kujumine: 1. Agraarühiskonnas energia tarbimine väike - algeline energiamajandus. Kasutati tööloomade jõudu, puitu, sõnnikut. 2. Majanduse arenedes võetakse kasutusele tuulikud ja vesiveskid - piiratud kasutusalad, ei võimalda energiat transportida 3. Tehnoloogiline murrang 18/19 saj. vahetusel oaneb aluse energiamajandusele - kivisöe laialdane kasutamine ja aurumasina laialdane kasutuselevõtt. 19. saj. nn. söeajastu 4. Tehnoloogiline murrang 19/20 saj

Geograafia
thumbnail
65
ppt

Energiamajandus: Energiavarad

Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete moodustumise alus. Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas ­ saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas ­hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas­ võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 ­20saj

Geograafia
thumbnail
5
doc

ENERGIAMAJANDUS

torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Sarnaselt kivisöele, mis andis tõuke tööstuse kiirele laienemisele 19.saj., oli nafta 20.saj. kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Milline energialiik saab 21. saj. Arengumootoriks ja milliseks kujuneb infoühiskonna energiamajandus, on praegu veel teadmata. Kuid inimkonna kasutuses on mitmeid energiaallikaid, mis tehnoloogia arenedes ja täiustudes loodetavasti suudavad järjest kasvavat energiavajadust rahuldada. Kaasaegne energiamajandus. Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadustest. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik

Geograafia
thumbnail
6
doc

Energiamajandus

ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid ­ torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadused. Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine. Kuigi kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, on see kütuseliik arengumaades ikka veel kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel. Veejõu ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast

Geograafia
thumbnail
6
docx

Energia

viia. · Kivisüsi ­ Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas 3) Selgita Energiamajanduse olemus · Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 4) Iseloomusta naftatööstust · Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan.

Geograafia
thumbnail
20
doc

Energiamajandus

GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika ­ elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem

Geograafia
thumbnail
6
doc

Energiamajandus | Geograafia 10. klass

kõrged. Kasutusalad piiratud. Biomassi Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. energia Saadav energiahulk küllaltki väike. *taastuv Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, mistõttu mõjutab energiamajandus ka kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku, kusjuures suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenendu riigid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaasd (CO 2 ) ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun