Uppumine (2)

UPPUMINE

1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine)

• Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks
  
• Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk
  
• Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju
  
• Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse
  
• Inimene vajub vee alla
  

Magedas vees :
„ veri on paksem kui vesi“ – magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha – pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse – need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada.

Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!!

Soolases vees:
„vesi on paksem kui veri“ – veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiksemaks, tekkivad kortsunud punalibled ( seda nim.okasõunaks! ) , mis ummistavad hingamisteede veresooni.
Kliiniline surm kestab kauem.
Elustada on võimalik 12 min.jooksul! (ei teki südame fibrilatsiooni).

2. Kuiv uppumine

• uppumise algul saabub kramp- spasm - hingamisteedes
  
• õhk ja vesi ei pääse läbi
  
• võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, rohud jne
  
• rohkem esineb naistel ja lastel
  

3. Sekundaarne e. teisene uppumine

• näiteks- süda seiskub kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu- siis toimub alles uppumine
  
• eriti ohtlik on ÜLEKAAL + ÜLEKUUMENEMINE ( saunas ) + ALKOHOL + UJUMA
  
• uppumisele võib eelneda peatrauma ( lüües pea vastu põhja, teivast vm, ajupõrutus)
  
• võib eelneda valušokk- näiteks „kõhuka” hüppamisel (eriti tundlik päiksepõimik)
  

4. Surm vees

• tavaliselt südamehaige hapnikuga varustus südames häirub
  
• INFARKTILE järgneb uppumine
  

NB! Üleväsimuse korral võib saabuda sama juhtum.
Tegutsemisjuhised:

• kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alusta kiiresti hingamiselustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhuma õhku päästetava inimese kopsudesse. Tavaliselt võib alustada elustamist kohe pärast uppuja veest välja toomist .
  
• Kui kaelal ühisel unearteril pulss puudub, alusta kohe kunstlikku hingamist ja välist südamemassaaži ning jätka seda.
  
• Vaatamata sellele, et uppuja võib kiiresti teadvusele tulla, toimeta ta kindlasti haiglasse, sest kopsudesse sattunud vesi võib hiljem põhjustada eluohtliku seisundi.
  
• Elustamist tuleks teha ka siis kui keha on peale külmas vees olemist tunduda jahtununa, sest ka sel puhul võib olla tegemist hapnikupuudusega.
  

ENNETAMINE:

• Ujuma minna mittetäis kõhuga, olla teadlik oma tervislikust olukorrast
  
• mitte ujuda sügavale vette (kaugel abist)
  
• Ujuma minna alati koos kaaslasega , kes saaks aidata või abi kutsuda
  
• Alkoholijoobes mitte ujuda , sageli hinnatakse oma võimeid üle, ka suvises soojas vees langeb kehatemperatuur alkoholi mõjul kiiresti, liigesed jäigastuvad ja lihasjõud nõrgeneb.
  
• pea ees vette hüppamisel olla kindel ohutuses
  
• Veekogudel liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus , päästevest ja ohuolukordade vältimine.
  
• Nõrgal jääl liikujal peavad olema alati kaasa vajalikud pääatevahendid, mida saab kasutada jääst läbivajumise korral