Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Keskaja inimest ümbritsesid pidevalt ilmutused. Selle maailma ja teispoolsuse vahel polnud teravat eraldusjoont, veel vähem barjääri. Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud. Teispoolus Igavik oli keskaja inimesest kahe sammu kaugusel. Usk viimse kohtupäeva ligidusse üha nõrgenes, kuid ei välistatud seda võimalust. Usuti, et põrgu või paradiis võis saabuda juba homme.
KRISTLIK KULTUUR Kristlik visioon inimesest inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada. Õnduse nimel. Inimesed uskusid, et jumalat ei saa näha, aga jumal näeb kõiki/kõike. Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht, paast. Kristlikud voorused ustavus, töö, halastus, vaesus, eeskujuks pühakud. Seitse surmapattu laiskus, kadedus, ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim. PIIBEL Koostati 12 saj eKr 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat. Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piibli tegevuspaigad Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus, Rooma, Ateena, Sumer. (Ees-Aasia) Piibel on üleehitatud kahest põhiosast: Vanast ja Uuest Testamendist, mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut.
Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et tolle soovil usku vahetada. Ta nägi Roomas vastupidist arvatule, seal oli ahnus prassimist ja lihahimu. Olenemata sellest saab ristiusk aina au ja hiilgust juurde. Nähes sealset elu, naaseb ta tagasi ja hakkab kristlaseks. Inimene on nõrk, andudes maistele ihadele. Vaatamata päritolule ja seisusele, on igal inimesel õigus isiklikule õnnele. Teine novell räägib sellest kuidas Egiptuse sultan läks raha laenama ühelt rikkalt kaupmehelt. Sultan üritas juuti lõksu püüda ja küsis talt keerulise küsimuse. Kaupmees oli aga kaval ja jutustas talle vastu huvitava loo
*pühendatud Beatricele * koosneb 31 luuletusest, millest 25 sonetid ja ülejäänud kommentaarid *osad: armastuse eellugu, armastuse puhkemine, armastuse süvanemine, neiu surm *uus mahe stiilis *platooniline armastus ,,Jumalik komöödia" ülesehitus: 3osa-põrgu, puhastustuli, paradiis; igas osas 33 laulu, lisaks neile sissejuhatus; sümboolika: arvud(3), värvid(must, hall, valge), tegelased: lõvi(upsaku, uhkus, vägivaldsus) panter(valelikkus, reetlikkus,lihahimu) hunt(kasuahnus, enesearmastus); kasutatakse kolmikvärssi: aba bcb cdc... Francesco Petrarca tema pea teos on ,,Laulude raamat" see sisaldab rohkem kui 300 itaalia keelset sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jm. Koosneb kahest osast Madonna laura eluajal ja Pärast madonna Laura surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust.
sümboolne tähendus teose kolm osa tähistavad hauataguse elu sfääre: Põrgu, Puhastustuli, Taevas(Paradiis). Igas osas on 33 laulu, kirjutatud ristriimiga kolmikvärssides. Koos sissejuhatava looga on laule kokku 33 x 3 + 1 = 100, mis on arvu 10 ruut ehk suurima täiuslikkuse väljendus. Autori lootuse poole pürgimist takistavad kolm kiskjat, kes sümboliseerivad inimese kõige ohtlikumaid pahesid: lõvi upsakust, vägivaldsust ja uhkust; panter valelikkust, reetlikkust, lihahimu; emahunt kasuahnust ja enesearmastust. · sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus · sümbolarvud: 3, 9, 10, 100 Teiseks rändmotiiviks on ka veel pikk teekond läbi erinevate etappide põrgus, puhastustules ja paradiisis. ,,Jumalik komöödia" kujutab endast keskaja Euroopa kirjanduse üht kõige ambitsioonikamat luuleteost, mis pani aluse itaalia kirjandusele ja kirjakeelele. Kolmeosalise
Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont X 992-1050 Guido mitmehäälsus (organum) XI Leoninus XII Perotinus motett XIII 5 noodijoont, motett keelati XIV kirikus INIMENE Ühised mõttestruktuurid, uskumused, fantaasiad PAHED Kummitas patt 12. sajandil 7 surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus, laskus INIMENE NäHTAV JA NÄHTAMATU Pidevad ilmutused Puudus piir maailma ja teispoolsuse vahel TEISPOOLSUS Igavik kahe sammu kaugusel Pühakud paradiisis Hukatusse määratud põrgus INIMENE IME Neitsi Maarja kultus Reliikviad MÄLU Kirjaoskamatus Jutlused jäeti meelde Pika mälua nimesed hinnas (kohtuprotsessidel) INIMENE SÜMBOOLNE MÕTTELAAD Sümbolid kõikjal: piiblis, kunstis, arhitektuuris, poliitikas... KUJUNDID JA VÄRVID
OREL – esimesed teated 9. ja 10. sajandist Keelpillidest – FIIDEL, REBEKK, HARF, LAUTORATASLÜÜRA. 1 Puhkpillid – TORUPILL, FLÖÖDID, Šalmei. Löökpillid- TRUMMID, TALDRIKUD, KELLAD, KASTANJETID, KÄRISTID jm. Keskaja inimese mõttemaailm. Pahed. Keskaja inimest kummitas patt, 12. sajandil oli neid seitse- uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus, laiskus. Mälu. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Aga selle eest oli neil hea mälu. Kohtuprotsessidel ja lahkarvamuste korral eelistati vanade inimeste tunnistusi: ühiskonnas, kus eluiga oli lühike, olid pika mäluga inimesed hinnas. Värvid olid sümboolsed ning moodustasid väärtuste süsteemi. Imperaatorite värv oli punane, taevasinine oli Neitsi Maarja ja Prantsusmaa kuningate värv, valge – musta süsteem oli
läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. IV novell Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada. Ta
kurjuses, kuna ta: a) meie abielu ei takistanud, b) meile nii palju lapsi (6) on andnud ja c) nii vähe, et "viisakalt" elada, sest näljas pole me ju kaugeltki olnud." "Mitte just silmipimestavalt ilus naine - aga mida peaksin tegema oma südamega? Kas saan käskida, kellele ta peaks sümpatiseerima ja kellele mitte?" "Kui ma oma südamesse vaatan, pean ma kohkuma.See on ussipesa, täis pahategusid, kõrkust, alatust, lihahimu,orjust, aga alandlikkus, armastus jne. seisavad väljas ja nutavad. Kuhu see mind lõpuks viib?" Jannseni dramaatilisest päevikust peegeldub eesti haritlase vaimne põhi. Kuid nendest väljalõigetest selgub ka, et meie rahvuslik suurmees polnudki nii tagasihoidlik ja alandlik hing, nagu teda alati on kujutatud, vaid omamoodi kaval manipuleerija.
Kui notar suri võeti ta surnukeha kirikusse vastu ja ta tunnistati pühakuks, kuna munk rääkis temast niivõrd palju head. Boccaccio teises novellis on jutt juudist, keda üritatakse ristiusku pöörata. Mees on aga väga selle vastu, kuid kaupmees Gianotto suudab ta kõhklema panna. Juut Abraam hakkas kaaluma ristuusku pöördumist, kuid tahtis enne Roomas ära käia. Sealsed vaimulike mittekristlikud eluviisid, aga välistasid tema jaoks sellesse usku pöördumise. Poistepilastamine ja lihahimu olid Abraami jaoks vastuvõetamatud. Renessansiajastul oli kirikuelu väga halb ja segane. Inimestele suruti ristiusku ja selle reegleid peale, kuid vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu. Nad himustasid liha ja võimu ning kasutasid väikseid poisse ära. See peegeldub hästi ka renessansiajastu kirjanduses. Üks renessansikirjanduse põhilisi tunnuseid on humaansus ja humanism. See külg
Kõik moslemite usu kannatuse lakkamisest ja tunnetamatu, kõiketeadev, Vahekord, saatus, peale surma satuvad, sündmused on jumala põhiolemuseks on tõde kannatuse igavene ja absoluutne, patud, vastavalt oma eluviisile. 7 poolt ette määratud. kuuletumine Allahi lakkamisele viivast teest. jõud kogu Universumis. kannatused, surmapattu on : lihahimu, Maailma kohtumõistja. tahtele. Islami 5 sammast: Budismi aluseks on Aatman annab elu kõigile lunastus laiskus, aplus, kadedus, Jumal valis juudid usutunnistus, annetamine tõdemus, et olemas on olenditele. Isvara on ülim ahnus, viha ja uhkus. eriliseks rahvaks, seetõttu (2,5% oma varast aastas), kannatus. Karma seadus, kõikvõimas isiksustatud
Teine lugu mida lugesin keskendus mungale, kes rasket karistust väärivasse pattu oli langenud, ning pääses karistusest seeläbi, et oma abtile sedasama süütegu sündsalt ette heitis.Nimelt oli kloostris noor ja üksik munk, kelle elurõõmu ka paastud ja valvamised ei suutnud nõrgendada, ühel päeval, kui teised veel magasid, märkas nooruk oma jalutuskäigul, ühe põllutöölise tütart, vaevalt oli ta teda silmanud, kui juba haaras teda pöörane lihahimu, ta läks tüdruku juurde ja mõlemapoolsel nõusolekul läksid nad, kellegi märkamata, munga kongi. Peale lõbutsemist mõistis munk, et abt oli teda näinud. Ta mõtles, kuidas olukorrast karistuseta pääseda.Ning lootis oma kavala plaani peale. Teel kongi, kus plaanis abt munga tegu kõigile avalikustada, mõistis ta, et neiuks oli väga attraktiivne neiu ning sarnaselt mungale, hakkas ka abtil veri sees keema. Ta pidas seda jumala kingiks, ning mõtles endamisi,
tema üksindustundest. ,, Me mõtleme. Me loeme. Me ei ole maamatsid. Me oleme automehhaanikud. Aga isegi talupojad ei ole nii rumalad, et sõjassse uskuda. Kõik vihkavad seda sõda" Kõik teadsid, et sõdides ei saavuta midagi peale süütute elude hävitamise, sest keegi pidi lõpuks ikkagi relvad maha panema. ,,Ka teie armastate. See, mis te mulle oma öödest olete rääkinud, see ei ole tõesti armastus. Ainult kirg ja lihahimu. Kui inimene armastab, tahab ta armastuse nimel midagi teha. Tahab ohvrit tuua. Tahab teenida." Preester tegi Henryle selgeks, et ka tema armastab, kuigi ta seda ise veel ei tea, sest Henry pole veel armastust kogenud. ,,Me ütlesime teineteisele, et me abiellusime sel päeval, kui Catherine siia hospidali tuli, ja lugesime, mitu kuud on meie pulmapäevast möödas." - Kahele armunud inimesele ei oma mitte mingisugust tähtsust mõni ametlik dokument, mis seda justkui tõestama peaks, sest
I laul Tegevus toimub aastal 1300 kui Dante oli ise 35 aastane ning eksis ühel päeval metsa. (Mets on üks sümboleid, kujutab elu). Dante jääb metsas magama ning kui ärkab näeb mäge (järjekordne sümbol õndsus, mille poole peab inimene liikuma). Dante hakkab mäe poole liikuma ning talle tuleb vastu 3 kiskjat (3 hukutavat pattu) 1) lõvi (kujutab uhkust) 2) emahunt (kujutab ahnust) 3) panter (kujutab liiderlikust ja lihahimu). Dante ehmub neid nähes ja ta juurde ilmub Rooma luuletaja Virgiliuse vaim ning hakkab Dantele teejuhiks. Koos jõutakse põrguväravate juurde. Põrgu on lehtrikujuline ning seal on 9 erinevat ringi. Igas ringis on erinevate pattudega surnud. Põrgu eeskojas on hinged, kes ei teinud maa peal ei head ega halba. Põrgu ees on aeglase vooluga sogase veega jõgi, kust paadimees Charon Dante üle viib. 1. ring paganad, kes ei uskunud/tundnud Kristuse armuõpetust. nt
· Kristus on kala, lõvi,madu Kujutati järgnevaid teemasid, nagu näiteks moraliseeriva sisuga jutustused, Piiblilood, imeteod, Viimne kohtupäev ja pühakud. Ornamentika ehk muster Kasutatakse nii realistlikke kui ka abstraktsed detailid. Krutsifriks on kujutis, kus on kujutatud Kristust ristil. Kasutati puitu ja kivi oli pealmised materialid. Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris. Portaale ei värvitud kunagi. Seise surmapattu on: · Lihahimu · Laiskus · Õgimine · Kadedus · Ahnud · Viha · Uhkus Kapiteele on ka kaunistatud erinevate huvitavate asjadega. Maalikunst Maalikust oli sarnane skulptuuriga. Tegeleti seinamaalidega. Väga pinnaline ja dekratiivne. Siis joonistati veel vitraaze. Siis oli veel miniatuurmaal. See on raamatumaal ja sisaldab ilusaid asju näiteks figuuridelt. Võis olla nii suur, et ühele lehele mahut vaid üks sõna. Maal
Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta läks tüdruku juurde juttu rääkima, asi edenes nii kaugele, kuni nad kokku leppisid, et munk viib tüdruku kellegi nägemata oma kongi. Sellal kui nad vallatlesid, juhtus magamast tõusnud abt kongist mööda minema ja nende kudrutamist pealt kuulma. Ta astus ukse juurde, et hääli ära tunda nii sai talle selgeks, et kongis on naine. Tal tekkis kiusatus nõuda ukse avamist aga otsustas minna oma tuppa ootama, kuni munk kongist väljub
ettevalmistatud liha söömine. Abielurikkumist loetakse patuks. Sikh peab teise mehe naisesse suhtuma nagu oma õesse või emasse ning teise mehe tütresse nagu enda omasse. Sama kehtib ka sikhi naiste kohta. Naistesse suhtutakse kui võrdsetesse kogukonnaliikmetesse. Nad saavad võrdsetel alustel osaleda kõikides tseremooniates. Nad ei pea kandma loori. Kaasavara ja lahutus ei ole lubatud. Keha paljastavate riiete kandmist ja lihahimu ärgitavaid mõtteid peetakse häbistavateks. Sikhism on monoteistlik religioon, sikhid usuvad sellesse, et vaid vaimsed olendid suudavad näha kaugemale illusioonist, nad usuvad hingede rändamisse, karmasse ja reinkarnatsiooni. Usk on suunatud praktilisele elule, rõhutatakse inimkonna teenimise vajadust, sallivust ja vennalikku armastust kõige olemasoleva vastu. Sikhide gurud ei pooldanud maailmast eraldumist selleks, et saavutada lunastus
V. Jannseni päevikust. "Ah, Jumal /.../, patt liigutab end vastupandamatu jõuga... /.../ Kui sageli, ah, kui sageli heidab ta mind enda alla! Nii ka täna jälle!" "Liha ja veri koos kõige rämpsuga seal sees on minu üle kõvasti võimu saanud, kui mitte vahel lausa valitsenud!" "Ma tahaksin nii hea meelega rikas ja noobel olla, hästi elada ja häid päevi näha." "Ühest küljest on nad tolvanid, teisest riiukuked"... " ...kolm põhikoletist - lihahimu, uhkus ja ägedus istuvad veel nii tugevasti minu südames ja koos nendega veel terve hulk peletisi, laiskus, ihnsus, rahulolematus ja muud.". "Mu süda otsib endale kaaslast, aga keda tahaks, see pole veel küps; kes mind tahavad, ei mahu jälle mu südamesse." "Iga päevaga veendun üha enam ja enam, missugune armetu olevus mu naiseks on. Tema muude armastusväärsuste juurde kuulub nüüd ka veel armukadedus. "Selle hanirumala isikuga on mu olukord üsna karm ning olen
Nero oli kahvatu punaste juustega sinisilmne poiss, kes polnud kaugeltki mitte inetu. Talle näis nagu oleks keisriks saamisega kaasnenud kõigi tema unistuste purunemine: ta pidi maha matma kõik oma plaanud saada näitlejaks, tantsijaks või maailmakuulsaks kujuriks. Niisamuti nagu ahvatlesid teda naised, tundis ta huvi ka ilusate noorte poiste vastu. Naised pidid olema vanemad kui ta ise, emalikku tüüpi ja abielus, või siis hoorad. Kui Nerot haaras lihahimu, reageeris ta pidurdamatusega, mis polnud kuigi kaugel vägivallast. Kord vägistas ta isegi jumalanna Vesta preestinna. Oma kasvatuse tulemusel oli Nero seksuaalselt pärsitud ja valesti orienteeritud. Nero kuuletus oma emale igas suhtes, ning see kuulekus saigi põhjuseks, mis tekitas Neros hiljem tema elu suurima konflikti. Mida enam nägi ema vaeva, et poega tihedamini enda külge siduda, seda suuremaks paisus Nero sisemine trots oma ema vastu
nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid: ristimine, leeritamine, piht, armulaud, abielu, viimne võidmine, preestrik pühitsemine. 7 surmapattu: lihahimu, aplikus, laiskus, kadedus, ahnus, uhkus, viha. 7 voorust: mõtlikkus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus, usk, lootus, armastus. Kirikulõhe - pinged poliitika ja usu valdkonnas viisid 1054 suure kirikulõheni, mille tulemusel lahknesid ida ja lääne kirikuks. Lääne kirikut juhib paavst. Pakutakse ainult leiba. Hapendamata. Ristimärk on viie sõrmega. Ida kirikut juhib patriarh. Kristlikud voolud ja uskumused Mida tegi Martin Luther ?1517. arvustasjareformisKatolikukirikut
Benedictus olevat oma surma ette aimanud ja käskis kuue päeva jooksul haua valmis kaevata. Ta suri palvetades 21. märtsil ja maeti oma õe Scholastica kõrvale Monte Cassinosse.1964. aastal kuulutas paavst Paulus VI ta Euroopa kaitsepühakuks. Kuigi lääne munkluse isa suri märtsis, on tema mälestuspäeva tähistatud VIII saj. alates paljudes piirkondades just 11. juulil. Üks benediktlaste seas tuntud legend: "Noore koopaerakuna olevat Benedictus kord tundnud kanget lihahimu kiusatust. "Ja saatan juhtis Püha Benedictuse vaimusilmade ette ühe naise, keda ta oli ilmalikus elus näinud; ja lummas väga tema poole ja sütitas mehe südame tolle pildiga, nõnda et ta mõtles kõrbest lahkuda ja tollest lusti saada. Siis valgustas issand tema südant ja aitas teda, nõnda et ta kiusatusele vastu pani ja kiskus end alasti ja vähkres nii kaua okaste ja ohakate seas, kuni kogu ta keha veriseks sai. Nõnda ravis ta hinge haavu
sihitud nõu. Samuti ei anna ma kunagi naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks. Pühalt ja puhtalt tahan ma oma elu ja meie kunsti säilitada. Kellelegi ei tee ma kivilõiget, vaid jätan selle käsialustele, kes seda tegelust tunnevad. Kui paljudesse majadesse ma ka ei astu, ikka tahan ma sisse astuda haigete tervistuseks ja eemale jääda igast ettenähtavast ja hävitavast kahjustusest, eriti aga lihahimu tegudest naiste ja meeste, vabade ja orjade kehadel. Mis ma aga ravi ajal näen või kuulen või ka väljaspool ravi läbikäimises inimesiga, mis ei tohi levida, sellest tahan vaikida ja kõiki neid asju käsitleda kui saladusi. Kui ma seda vannet pean ja ei riku, siis olgu mulle lubatud minu elust ja minu kutsest rõõmu tunda, igaveseks ajaks jäädes kõikide inimeste juures lugupidamisse. Kui ma aga vannet murran ja valevandlikuks saan, siis tabagu mind vastupidine saatus.
maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!6.SA ei tohi tappa!7.SA ei tohi abielu rikkuda!8.SA ei tohi varastada!9.SA ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!10. SA ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” Mis on 7 voorust?Mis on voorused? Mõistlikkus (Tarkus), Mõõdukus, Meelekindlus (Vaprus),Õiglus,Usk,Lootus ,Armastus Mis on 7 surmapattu? Lihahimu ehk Iharus, Kiim; Laiskus, ka Tujutus; Aplus, veel Õgimine, Õgardlus; Kadedus; Ahnus, Omandihimu; Viha; Uhkus, Alpus. Mis on kurjus ja patt? Patt on vastuhakk Jumalale, patt on „märgist möödalaskmine”. Lihtsamalt öelduna on patt eksimus. Inimlik viga, mida annab parandada. Kurjuse sisemine seaduspärasus on tahtlik halva tegemine Mis ülesanne on surmainglil? Ei ole negatiivne kangelane, vaid püha ja oodatud isik, käskjalg, kellele Jumal on andnud volitused koguda hinged paradiisi
Jah ja ei, sest on võimalik armastada seda mis ei orjasta, vaid vabastab 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Paulus tänab alati jumalat tema armu pärast, mis avaldus Jeesuses ning loodab, et inimesed oleks alati viksid ja viisakad. Indiviidide võrdsustumine, tekib vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik armastus inimlik armastus on puudulik: lihahimu, enesekesksus, sõprused üksikisikutega, maises riigis kuningavõim, mis vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks. Jumalik armastus jumalik armastus on ülim ning täiuslik. Püüdlemine jumala poole, põlates iseennast. Armastus kõigi vastu, ei kellegi üksiku vastu. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. Neil põhineb kaks linna: maine ja taevane. 4 4
Lihtrahvale sisendati, et kõrgemad jõud hoolitsevad nende eest ja nende enda huvides ka karistavad; hingede päästmiseks saadavad nad haigusi, loodusõnnetusi ja lubavad ebaõiglasi ning julmi valitsejaid. Keskaaja inimese kohus oli püsida seal, kuhu Jumal oli ta määranud. Kõrgemale tõusmises nähti upsakust, madalamale langemises häbiväärset pattu. Inimesi kummitas keskajal patt. 12. sajandil loendati seitset surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Talurahva raske elu tekitas lootuse imepärasele abile kõrgemalt. Usuti mitte ainult viimsesse kohtusse, mis tuleb aegade lõpul ja tasub vastavalt igaühe tegudele, vaid ka Jumala kohesele karistusele või tasule siinpoolses maailmas. Keskaja inimese maailmas oli kõik korrastatud, kõigele kindel koht määratud; kõigile ja kõigele oli kätte näidatud isiklik osa ja isiklik au. Keskaja kristluse kosmoloogilise teooria
see, mis on tõeliselt hea, peab olema kaunis. Kes näeb, et kehaliselt inetu inimene on hea, see näeb, et ta on kaunis. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed. Armastus samane Jumala olemusega ja rõhutab inimsuhteis ligimese armastust. Tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Maine armastus, enese-armastus: lihahimu (sugutungi) köidikud; enesekesksus oma kasu poole püüdlemine; sõprused üksikisikutega - kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt). Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik selleks, et enesekeskseid inimesi ohjeldada langenud inimene on konflikte inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus; püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult.
armastus on sarnane jumala olemusega ning rõhutab ligimese armastust agape Spontaanne Ei hooli objekti väärtusest, vaid loob selle armastuse läbi Teisele suunatud, omakasupüüdmatu tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi jumala armu vendlus Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) inimelus on kaht sorti armastus: inimlik ja jumalik Paulusneil põhineb kaks linna: maine ja taevane patune inimene armastab end, mitte jumalat maine armastus Lihahimu Enesekesksus, omakasu poole püüdlemine Sõprussidemed üksikisikutega, kiindumus kaduvasse Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks taevane armastus Puhas armastus Püüdlemine jumala poole, iseenda põlgamiseni Üldine armastus kõigi vastu Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest
Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
Jumala arm e agape: spontaanne, üldine, ei hooli objekti väärtusest, loob selle väärtuse armastuse läbi; inimene astub suhtesse Jumalaga ainult Jumala algatusel; teisele suunatud, omakasupüüdmatu. Indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu (vendlus), see eeldab aga vastuastumist eksisteerivatele suhetele armastus Jumala vastu peab olema suurem kui teise inimese vastu. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Maine (enese)armastus: lihahimu; enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine; sõprus üksikisikutega: kiindumine kaduvasse; maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks langenud inimene on konfliktne inimene. Taevane (jumalaarmastus ja ligimese armastus jumalas): puhas armastus; püüdlemine Jumala poole kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, mitte kellegi vastu üksikult; taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4
Sokratiline enesküllasus- vähene huvi välise vastu, distants maailma suhtes, tundetus valu suhtes. Moraal: ei ole võimalik saavutada korraga mõlemat. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Inimesed on jumala armus võrdsed, seega lagunevad senised võimusuhted. Agape-jumala armastamine. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Maine(enesearmastus, lihahimu,kiindumine kaduvasse-sõprus üksikisikuga) ja taevane armastus(puhas, enesesalgamine, üldine armastus kõigi vastu, püüdlemine jumala poole). Maine ja taevariik. Maine riik on vajalik inimeste ohjeldamiseks. Taevariik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole (katoliiklane)“valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja majanduse alusest Parim viis saavutada oma eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi, teenete vahetamine,
Kes näeb, et kehaliselt inetu inimene on hea, see näeb, et ta on kaunis. 2) Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsitluse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Armastus samane Jumala olemusega ja rõhutab inimsuhteis ligimese armastust. Tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. 3) Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Maine armastus, enese-armastus: lihahimu (sugutungi) köidikud; enesekesksus oma kasu poole püüdlemine; sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt). Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik selleks, et enesekeskseid inimesi ohjeldada langenud inimene on konfliktne inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus, püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult;
Tagajärjeks oli inimeste võrdsustumine Jumala armu kaudu vendlus. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus: on kaks armastust inimlik ja jumalik. Neil põhinevad kaks linna: maine ja taevalik. Inimene on pattu langenud ja seetõttu armastab iseennast, mitte Jumalat. See väljendub lihahimus ja uhkuses. Päästa võib vaid Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus. Ilmalik armastus: lihahimu köidikud, enesekesksus (oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni), sõprused üksikisikutega (kiindumus kaduvasse, loodusse Looja arvel), maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks. 5 Jumalik armastus (ja ligimese armastus Jumalas): puhas armastus, püüdlemine Jumala
Teisele suunatud, omakasupüüdmatu Agape ühiskondlikud tagajärjed: Tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. Eeldab aga vastuastumist eksisteerivatele suhetele. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Kahte sorti armastus inimelus: inimlik ja jumalik. Neil kahel armastusel põhinevad kaks erinevat "linna" (kogukonda) maine ja taevane. Maine armastus, enese-armastus: lihahimu (sugutungi) köidikud; enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, kuni Looja põlgamiseni; sõprused üksikisikutega - kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt). Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks langenud inimene on konfliktne inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus; püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine
Alkibiadese lugu: kaotab palju oma inimlikkusest. Individuaalsel armastusel Augustinus pärispatust eriline väärtus Inimene on “langenud” – tema tahe ja mõistus on rikutud Moraal: kahte korraga ei ole võimalik saavutada Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus Kristlik “agape” (arm) Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus Maine (enese-armastus)
19) Keskaja inimese maailmapilt Kõige tähtsam oli, et oleks jumalale meelepärane elu. Tähtis oli elada oma seisusele kohaselt. Kõige kõrgem vaimulik oli Rooma paavst. Kõrgeima ilmaliku võimu kandja oli keiser. Usuti, et inimese seob pärispatt. See oli inimestel kaasas sünnist saati. See oli kaasas pärast Aadama ja Eeva pattu. Purgatoorium ehk puhastustuli seal põlesid inimese patud ära. Usk, lootus, armastus, õiglus, meelekindlus, mõistlikkus, mõõdukus. Lihahimu, laiskus, aplus, kadedus, ahnus, viha, uhkus 7 surmapattu. Pühakud olid vabad inimesed, kes olid oma elu pühendanud teiste aitamisele. Kui pühakud jõudsid taevasse, siis nende kaudu sai inimene rääkida jumalaga. Reliikvia pühakutega seotud ese mida hoiti ja austati. Seisused: · vaimulikud · aadlikud · talupojad, käsitöölised, kaupmehed 20) Püha Saksa Rooma keisririik Pärast Karl Suure riigi lagunemist kaotas keiser tegeliku võimu
kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10, 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinuse kaks armastust: · Kui Jumal armastab inimest, siis miks inimese armastus on siiski puudulik? · Kahte sorti armastus inimelus: inimlik ja jumalik Neil põhinevad kaks erinevat "linna": maine ja taevane Maine ja taevane armastus: Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik tugeva kuningavõimuga vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas) · Puhas armastus (delectio) · Püüdlemine Jumala poole, iseenda põlgamiseni · Üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult
Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. III novell: Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada.
kõikvõimas ja jäägitult armastav, lõi patuse inimese üldine vastus: inimesel on vaba tahe, tal on võime teha nii head kui ka kurja. Inimesel on võime ise tõusta kõrgemale ja ka jõuda tõelise jumaliku armastuseni. Hiljem kaldus Augustinus teise vastuse poole: Aadam ja Eeva, kes tegid pattu; neil oli vaba tahe ja korrumpeerisid inimsoo, see on igavene karistus. · Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus, enda paremaks pidamine. · Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega: kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt) · Maine riik: vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks (see on vajalik)
Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks. III novell: Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu, keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada. Ta jälgis kõike
võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle." (Matteuse 10: 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik ja jumalik armastus. Patune inimene armastab ainult iseennast mitte jumalat. Päästa võib ainult Jumala arm, mille omaksvtmine väljendub kristlikus usus. Lihahimu (libido) köidikud vs puhas armastus (delectio). Enesekesksus Looja põlgamiseni vs püüdlemine Jumala poole iseenda põlgamiseni. Sõprused üksikisikutesse ehk kiindumus kaduvasse vs üldine armastus kõigi vastu. Maine riik, mis on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks ja taevane riik, mis on täiuslik harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest
hästi, mis peletisteks teie nad teete. Kloostrisse! Kähku! Hüvasti. Tormab välja. OPHELIA: Taeva väed, tehke ta jälle terveks! HAMLET tuleb veel kord tagasi. HAMLET: Olen kuulnud ka teie võõpamiskunstist - rohkem kui vaja. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise, te keksite ja keerutate, lillutate ja nunnutate ja püüate oma lihahimu esitada lihtsameelsuse pähe. Kurat, mul on sellest rohkem kui villand, see ajab öökima. Igatahes, abieludest aitab. Kes juba paari on pandud, elagu edasi - kõik peale ühe. Ülejäänud jäägu nagu on. Kloostrisse! Mine. Lahkub. OPHELIA: Mis ülev vaim on varisend! Rüütli, õukondlase ja õpetlase mõõk, silm, keel - me riigi õis ja lootus, see maitse peegel, kombe valuvorm,
Ainus, mis patust inimest aitab, on Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus. Kristlasel on võimalus püüelda taevase kogukonna poole. Võrdlus: Maine armastus põhineb lihahimul (vastab erosele, ehk sama seksuaalne armastus); taevalik armastus on tahteline, mõistuslik ja allub enda kontrollile. Maises armastuses kiindutakse üksikisikusse, kiindutatakse madalasse Looja arvelt. Nende inimeste jaoks, kes on lihahimu kõidikutes, on vajalik maapealne riik, tugeva võimuga karistav instrument, mis peab tagama maapealset korda. See on vajalik, et pattulangenud inimesi ohjeldada ja kontrollida. Aga inimesed, kes leiavad tõelise armastuse elavad täiuslikus ja harmoonilises kogukonnas ja nende üle ei ole sellist karistusvõimu vaja. Augustinus ei pidanud tegelikult realistlikuks, et kirik saaks ilmalikku võimu asendada, vaid nad eksisteerisid kõrvuti. 23
Ka värvide sümboolikat. Peavoolustele vastavad värvid valge, roheline, punane. Purgatooriumi sissekäik 9. laulus. Ingel kirjutab neile, kes sinna jõuavad, laubale 7 P tähte pecatum. Purgatooriumi astmeid mööda vabanetakse neist pattudest. 21. laulus rooma luuletaja Statius Vergiliuse õpilane, tundis ka ristiusku. Tagakiusu ajal varjas seda, et oli ristitud. See oli tema patt. 26. laulus lihahimu karistamine. Seal on D luuleõpetaja Quido Guinizelli ja luuletaja Arnaut Daniel (trubaduur 12. saj lõpust, 13. saj algusest). 27. laulus Vergilius tunnistab, et ta ei saa kaugemale juhatada D-t. V on juhatanud D mõistuse ja kunstiga. Saab juhatada mäe tipuni. B eelkangastumine. Jõutakse mäe tippu. Ümbrus idüllilinne. Seal ilmub Beatrice, kes on laskunud Jumala juurest alla, et olla teejuhiks läbi taevaste. Pigem sümbol kui reaalne naine. Valge loor(usk), roheline mantel(lootus,
Võtab endale selle positsiooni, et ta on maa peale saadetud Jumala poolt. Oma juttudega suudab enda ümber koondada üsna suure talupoegade grupi. See grupp läheb täiesti äärmusse. Mitte ei piirdu ainult 39 iluasjade hävitamisega. Toimub ka riiete hävitamine. Tuleb loobuda ka igasugusest seksuaalsest läbikäimisest. Abielul kui sellisel pole nende meelest enam mingit mõtet. Lihahimu vastu võitlemiseks võeti end alasti ja nüpeldati nii kuis jaksati peksti iseend ja vastastikku, peaasi, et lihahimu välja läheks. Kuna sellised tüübid välja ilmusid, hakkas ka ametlik kirik asjale teise pilguga vaatama. Esimeseks karistusaluseks ongi Talima Paap, süüdistatakse rahutuste õhutamises. 1742. aastal mõistetakse süüdi, mõneks ajaks vangistatakse, 1745. aastal lastakse vabaks, selleks ajaks oli tema grupp lagunenud.
polnud mustlane, vaid varastatud laps (oli müüt, et mustlased varastavad ilusaid lapsi). Esines koos kitsekesega. Neljas tegelane on ohvitser Phoebus. Intriig: Frollo oli eeskujulik ja pühendus usule, ent pauh! armus Esmeraldasse. Kahjuks ühepoolne armastus, kuid seda hullem, sest Frollo tahab neiut röövida. Keelatud tung. Rööv ei õnnestu, sest Phoebus tuleb appi. Esmeralda armub kaunisse mundriga Phoebusesse. Phoebuse tunded: kiim ja lihahimu. Aga Esmeralda on naiivne. Phoebus hakkab olukorda ära kasutama, aga Frollo oli luuranud ja pussitab Phoebust. Segastel asjaoludel süüdistatakse Esmeraldat. Neiut ootab ees hukkamine. Frollo lubab päästa, kui saab neiu endale. Esmeralda on juba tapalaval, kui sekkub Quasimodo, kes on ka neiut armastanud. Tassib Esmeralda kirikusse varjule, mõnda aega on seal peidus ja nende vahel tekib sõprus. Frollo üritab läheneda, Quasimodo kaitseb.
piinaks ja jumalavallatutele võidupärjaks. Tulenooled on neile antud üle maa külvamiseks ja nemad üheksa väsimatut töömeest, kel ülesandeks tuua leevendust Maale on valitsemises ja kestvuses Teiseks ja Kolmandaks. Seetõttu kuulake mind, olen teist teatanud ja viin teid võimule ja kohtadele, mille tööks on kiidulaul ja ülistus teie Jumalale teie loomingus. SEITSMES EENOKI VÕTI Seitsmes Eenoki Võti on selleks, et kutsuda esile lihahimu ja tunnistada autust (homage) sarmile ning tunda rõõmu lihalikest naudingutest. (Eenoki keeles) Ra-asa isalamanu para-di-zoda oe-cari-mi aao iala-pire-gahe Qui-inu. Enai butamonu od inoasa ni pa-ra-diala. Casaremeji ujearecahirelanu, od zodonace lucifetianu, caresa ta vavale- zodirenu tol-hami. Soba lonudohe od nuame cahisa ta Da o Desa vo-me-dea od pi-beliare itahila rita-od miame ca-ni-quola rita! Zodacare! Zodameranu! Iecarimi Quo-a-dahe od I- mica-ol-zododa aaiome
annaabi.ee 
