Dekameron – Giovanni Boccaccio (19)

Dekameron – Giovanni Boccaccio

ESIMENE PÄEV
I novell :
Suur ja rikas kaupmees Musciatto pidi ära sõitma Toscanasse. Ainus, mis oli veel jäänud takistuseks oli burgundlaselt sisse nõudmata jäänud võlg. Esimesena ei suutnudki ta meenutada meest, kes oleks nii salakaval ja suudaks seda tema asemel teha. Pikema mõtlemise peale meenus kaupmehele petturist notar Ciappelletto, kes vandus isegi kohtus valet, võltsis dokumente ja nii edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma . Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga . Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik.
Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse , kust oli pärit munk.
II novell:
Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham . Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot oli rääkinud. Jeannot teadis et siis ei tule sellest midagi välja, sest need vaimulikud on täiesti jumala kartmatud ja mitte pühalikud, täis ahnust ja lihahimu. Seda ka kinnitas juut, kui oli roomast tagasi tulnud. Kuna aga see usk au juurde üha saab, siis otsustaski ta usku pöörata ja sai sellest ajast kristlaseks.

IV novell

Kloostris elas üks noorem munk, kes ühel päeval jalutades nägi mäenõlval kena neidu , keda nähes tekkis tal suur lihahimu. Ta hakkas tüdrukuga juttu rääkima, kuni asjad arenesid ja munk tüdruku oma tuppa viis. Magamistoast aga möödus abt ning sai siis munga tegevusest teada. Ta jälgis kõike pealt, kuidas munk tüdrukuga lõbutses. Munk aga ei olnud loll ja sai aru, et abt oli seda kõike näinud. Ta pidi nüüd mõtlema, kuidas karistusest pääseda. Ta jättis tüdruku oma tuppa ja viis oma toa võtme abti kätte, öeldes et läheb metsa puid ära tooma . Abt tahtis teada, kes see tüdruk on ja läks sinna tuppa teda vaatama. Teda nähes aga valdas teda sama himu, mis munkagi ja ta otsustas samuti veidi hullata. Kartes et ta on liiga raske siis hoidis ta tüdrukut enda peal. Munga plaan oli täide läinud. Kui ta tagasi abti juurde läks, tahtis abt teda noomima hakata, aga munk vastas: “ Ma pole veel kõiki selle usu iseärasusi tundma õppinud, ja ma ei teadnud , et naisi tuleb enda peal kanda nagu koormat. Siis sai abt aru, et munk oli teda jälginud, punastas veidi ja jättis munga karistuseta, sest oli ka ise sama pattu teinud.
III novell:
Egiptuse sultan Saladin elas väga head elu, raiskas palju raha sõdadele ja suurejoonelistele kulutustele. Varsti aga lõppes ta raha otsa ja ta tahtis teha laenu juudilt nimega Melkisedek,(andis intressidega laenu) kes ei teinud seda aga mitte vabatahtlikult. Sultan ei tahtnud aga kasutada vägivalda ja otsustas asja lahendada kavalusega. Ta kutsus Melkisedeki enda juurde ja esitas talle küsimuse: “ Kumba kolmest usust pead sa õigeks, kas risti- , juudi- või saratseeniusku?” lootes juudi iga vastusega vahele võtta.
Juut oli aga aru saanud et sultan tahab teda oma küsimusega lõksu meelitada ja otsustas vastata kavalalt, jutustades loo kolmest sõrmusest: Elas kord rikas mees, kelle varanduse hulka kuulus imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada juurde kaks identset sõrmust, sest ta armastas oma poegi võrdselt ega eelistanud kedagi. Kui mees suri leidsid kõik kolm poega endalt sõrmuse, mis olid nii sarnased, et neil enam vahet ei tehtud ning jäigi teadmatuks, kes oli õige pärija. Juut arvas et sama lugu on praegu ka uskudega. Kõik maad arvavad , et neil on just see õige usk oma õigeimate käskude ja seadustega, aga keegi ei tea tegelikult milline see tõeline on.
Saladin nägi läbi juudi kavalust ja otsustas asju rääkida otsekoheselt saavutades sellega, et sai nii suure summa võlgu kui tal vaja oli ja sai Melkisedeki omale ustavaks sõbraks.
V novell:
“Markii naine oli ilusaim ja nooruslikem. Nende abielu on säravam tähtede all.”....... selliste kiidusõnadega kirjeldas rüütel prantsuse kuningale markiisi, nii, et kuningas temasse kuuldu järgi koheselt armus . Oma ristiretkel otsustas kuningas seda naist külastada ja plaanitav aeg kattus markii ära olemise ajaga . Kuningas teatas oma tulekust ette. Markiis oli aga tark naine ja aimas pea kuninga külastuse põhjust. Seejärel lasi ta teha uhkeid ettevalmistusi, aga kõik road lasi ta valmistada kanalihast. Õhtusöögil imestas kuningas selle üle väga. Varsti küsis ta: “Kas siin maal sünnivad kõik kanad ja ilma kuke abita ?”
markiis taipas küsimuse sisu ja vastas: “Ei, siinsed naised on küll teistest erinevad oma riietuse ja lugupidamise poolest, muidu on nad aga samasugused nagu igal pool ”
Kuningaski sai aru mida markiis oli öelda tahtnud ning otsustas oma pead selle naisega mitte vaevata, sest välja poleks midagi tulnud ja ta jätkas kiiresti oma ristiretke.
VI novell:
Elas munk, kes jättis endast mulje, et ta on väga püha ja korralik, tegelikult oli ta aga täielik petis ja liigkasu võtja. Nagu enamus teisigi vaimulike otsis ta nõdrameelseid, kellel suur rahakott oleks. Ta sattus mehe otsa, kellel vähem mõistust kui tal raha.
Veidi veini joonud ja sellest lõbusa tuju saanud mees väitis, et vein, mida ta jõi, oli nii hea, et isegi Kristusele oleks see maitsenud. Kui inkvisaator seda kuulis , lasi ta mehe enda juurde toimetada. Ta pahandas mehega ja küsis, kas too tahab Kristusest joodikut teha. Selleks, et inkvisiitor mehele andestaks, pidi ta käsi võidma pühaliku salviga. Kui vaimulik oli oma raha kätte saanud, lasi ta süüalusel veel käia jumalateenistustel ja tulla talle siis jutustama, mida oli sealt too kuulnud . Ühes evangeeliumi laulus olid sõnad: “Teile tasutakse sajakordselt ja te pärite igavese elu.” Selle lause jättis mees meelde ja inkvisaatori juurde ütles ta seda talle. Munk küsis, et miks mees selle lause üle nii imestab, seletas too: Päeval jagatakse teie juurest vaestele kord üks kord kaks padatäit leent, mis teil ülearu on. Kui see teile sajakordselt tasutakse siis saate te nii palju leent, et ise sinna ära upute. Inkvisaator hämmeldus mehe ütlusest ja selle sisust(see oli torge leemeandjate silmakirjalikkuse vastu), ütles ta mehele, et too tehku mida tahab ja ärgu tagasi tulgu.
VIII novell:
Genovas elas aadlik . Ta talle kuulusid paljud mõisad ja tal oli tohutult raha. Sellest hoolimata elas ta väga kokkuhoidlikult ja kitsilt. Genovasse sattus väga hästi kasvatatud mees. Peale paari päeva veetmist selles linnas tahtis ta ka oma silmaga näha seda kitsit inimest, kellest ta kuulnud oli. Ermino võttis külalise lahkelt vastu, näitas talle oma ruume ja tutvustas oma valdusi. Ühes ruumis küsis Ermino mehelt nõu, et millise maali võiks ta lasta seina peale maalida.(pidi olema, mida keegi näinud kunagi ei ole). Mees aga ütles, et tema laseks siia maalida selle, mida Ermino juures iial nähtud ei ole. Selleks oleks heldus . Mehe sõnad mõjusid Erminole koheselt, nii et teisel isegi häbi hakkas. Ta lubaski lasta helduse seina peale maalida, pärast seda muutus ta aga hoopis heldekäelisemaks.
IX novell:
Üks gascogne’lanna läks issanda hauale. Talle tehti seal liiga, kuid tema kaebustest ei teinud keegi välja. Talle seletati, et kuningas on nii arg, et ei julge endalegi tehtud solvanguid karistada , rääkimata teistest kuritegudest. Naine otsustas minna kuningale etteheiteid tegema. Kuningalt küsis ta nuttes : “Kuidas suudate te endale tehtud ülekohut välja kannatada? Palun rääkige, ehk õnnestub ka mul taluda siis seda ülekohut, mida mulle tehti.” See peale ärkas kuningas justkui unest ja seda karistas ta naisele liiga teinuid ja ka neid, kes julgesid valitseja au solvata.
X novell:
Maestro Alberto oli vana mees. Oma 70 st eluaastast hooilmata oli ta armunud nooremasse lesknaisesse, keda muidu ihaldasid väga kenad ja noored mehed. Alberto ei varjanud seda ja tihti jalutas või ratsutas daami majast mööda. Kord kui lesknaine oli sõbrannadega, otsustasid nad Alberto külla kutsuda ja teda veidi tögada. Nad jõid veini kui naine lõpuks küsis, kuidas sai Alberto armuda naisesse, keda muidu tõesti noormehed ihaldasid. Alberto sai aru, et teda taheti mõnitada, aga vastas lõbusal hääletoonil, et väärikas daam väärib alati auväärt austajat olenemata vanusest . Tihtipeale on kogemusi rohkem vanadel kui noortel. Naine punastas veidi ja vastas, et aktsepteerib selle tubli mehe armastust, kui see naise au pihta ei käi.