Romaani kunst (0)

Romaani kunst - ehk ÜMARKAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAR
Saab alguse 10 sajandil ja erinevates piirkondades lõppeb erineval ajal näiteks Saksamaal 13 sajandi lõpu pool, aga üldiselt peetakse 12. Sajandi teist poolt lõpuks. Saab alguse Prantsusmaalt ja seal lõppes ka kõige varem ära. Seal oli ta ka kõige ilusam. Mõjutusi tuli antiikkunstist, varakristlikust kunstist, Bütsantsist ja Islamist. Kõige rohkem väljendus see arhitektuuris ja sarkaalarhitektuuris (pühad hooned). Katoliku usk oli tähtsal koha. Romaani kirikute seinad olid väga paksud ja aknad väga väikesed oskamatuste tõttu. Sellest tulenevalt olid kirikud suhteliselt pimedad, aga see pimedus ja karmus sobis väga hästi tollase maailmavaatega, kuna sooviti inimesed tunneks hirmu ja austaksid jumalat.
Erinevad laestiilid

• Laelagi
  
• Silindelvõlv
  
• Ristvõlv ehk kaks silindervõlvi on risti
  

Aja möödudes muutusid laed aina keerulisemaks ja ka ilusamaks. Kasutati erinevaid piilareid. Piireid kasutati kaunistamiseks ja samba põhimõttel. Kirikutel oli tavaliselt kolm portaali. Portaali alla käis ka ukse kaunistus . Keskmine on kõige suurem ja külgmised on väiksemad, aga võib olla ka nii, et kõik on ühe suurusega.

• Püha Markuse kirik – Veneetsia
  

Ta on tugevate Bütsantsi mõjutustega ja väga dekoratiivne. Ta on hämmastav, kuna tema välisfasaadis on kasutatud uhkeid mosaiikmaale. See on haruldane , et nad on olemad ja seda ilu saab nautida. Katus on Gooti stiilis. Kaetud viie kupliga, mis on väga ebatraditsiooniline, kuna tegelikult ei osatud väga hästi kupleid teha.

• Pisa katedraal ja baptisteerium – Pisas, kuskil Itaalias
  

Arvatakse, et hoone on rohkem vararenesannsis, mitte hoopis Romaani ja Gooti stiil jäesti üldse vahele. Hoone on kaunistatud valgete ja roheliste marmorplaatidega. Tekkis probleem, kuna hoone oli marmor plaatidega kaetud ja arvati, et see ei olnud õige.

• San Miniato al Monte – Florence / Firenze
  

See on ka Bütsantsi, antiigi ja islami mõjutustega. Suursugust ja võimust lisab see, et ta on ehitatud mäe otsa.
Prantsusmaa 10-12 sajand
Prantsusmaa oli esimene koht, kuhu tekkis Romaani kunst. Seal oli ta kõige puhtam, aga ka kadus esimesena. Kirikud olid väga stiilipuhas, peenekoeline, õhuline. Teiselt poolt olid nad väga jõulised ja dünaamilised

• Saint-Sernin’i katedraal - Toulouses
  

Kõige stiilipuhtam kirik . Väga hästi on seal näha transepti . Tornis on kääbusgalerii. Hoone on väga jõuline, aga just see torn annab õhulist. Kasutatud on silindervõlvi. Kaunistatud on erinevate maalingutega

• Notre Dame katedraal Le Py en Velay
  

Puhtalt islami mõjutustega, nagu näiteks palju ruute, aga ikkagi on tal kolm portaal ja ümarkaar.

• Madeleine’i kirik – Vezela’s
  

Kirik jätab mulje, nagu ta oleks poolik, kuna üks torn on ehitamata jäetud. Kuna raha saigi otsa jäigi see ehitamata. Lisaks on hakanud portaalidele tekkima erinevad skulptuurid ( reljeefid ). Sees on kasutatud ristvõlvi süsteemi.

• Cluny III kloostrikirik
  

Kunagi oli ta üks kõige paremaid näiteid. Ta on viie lööviline ja hämmastav on see, et ta on kaks transepti ( rist )

• Mainzi katedraal – Saksamaal
  

Sakslased austasid Romaani kunsti kõige kauem. Neil on ka suur tornide armastus, nad kasutavad neid palju ja see on väga jõuline. Sageli oli kirikutel kaks transepti ja ka kaks torni sellest tulenevalt. Kõike oli tavaliselt kõiki asju 2, nagu näiteks koori. Samas sammaskäike on palju vähem. Sees on kasutatud ristvõlvi.

• Speyari katedraal – Saksamaa
  

Jõuline, kuppliga, aga see pole päris ja rohkem näiline.

• Wormi katedraal – Saksamaa
  

Selles kirikus on tulnud ka Gooti stiili. Võimsad kirikud. Gooti stiili tuleb sisse teravkaarega, samas kõrval on ümarkaar.

• Valjala kirik - Saaremaal
  

Puhtal kujul puudub Romaani stiil Eestis, on üks näide, mis on osaliselt romaani stiilis. Portaal on romaani stiilis. Teiselt poolt on kirik täiesti Gooti stiilis.
Skulptuur
Käsitleme pealmiselt reljeefe ja iseseisvet skulptuuri ei olnud. Pealmiselt on usulise sisuga, mille roll oli inimestele olla õpetlik ja manitsev. Palju oli pühakuid, viimne kohtupäev, imeteod, erinevad moraliseeriva sisuga lood, kasutusele tuleb termin vaestepiibel. Need on kiriku reljeefid, kuna nad olid jutustava sisuga. Skulptuurid ei ole realistlikud , tegelased olid väändunud ja värdjalikud, kuna neid asju ei saanud realistlikult näidata. Kasutati portaalides pealmiselt. Sümbolitks on:

• evangelist Matteus - tuvi või ingel
  
• evangelist Markus – lõvina. Kuna keegi ei olnud siis lõvi näinud nägid nad kahtlased välja
  
• evangelist Luukas – härg või vasikas
  
• evangelist Johaness – kotkas
  
• evangelist Peetrus – suur võtmega
  
• Jumala sümbol on silm või käsi/käed
  
• Kristus on kala, lõvi,madu
  

Kujutati järgnevaid teemasid , nagu näiteks moraliseeriva sisuga jutustused, Piiblilood , imeteod, Viimne kohtupäev ja pühakud.
Ornamentika ehk muster
Kasutatakse nii realistlikke kui ka abstraktsed detailid. Krutsifriks on kujutis, kus on kujutatud Kristust ristil . Kasutati puitu ja kivi oli pealmised materialid. Teisejärgulised olid pronks. Värvitud on need, mida kasutati sisearhitektuuris. Portaale ei värvitud kunagi. Seise surmapattu on:

• Lihahimu
  
• Laiskus
  
• Õgimine
  
• Kadedus
  
• Ahnud
  
• Viha
  
• Uhkus
  

Kapiteele on ka kaunistatud erinevate huvitavate asjadega.
Maalikunst
Maalikust oli sarnane skulptuuriga. Tegeleti seinamaalidega. Väga pinnaline ja dekratiivne. Siis joonistati veel vitraaže. Siis oli veel miniatuurmaal. See on raamatumaal ja sisaldab ilusaid asju näiteks figuuridelt. Võis olla nii suur, et ühele lehele mahut vaid üks sõna. Maal oli jälle pinnaline, väga dekoratiivne, kasutati uhkeid värve, nagu näiteks kulda, hõbedat ja punast. Väga fantaasiaküllased. Taaveti elu