Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KESKAEGNE TEATER (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas olla jumalale meelepärane?
KESKAEGNE TEATER
Liturgiline draama – loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte.
Poolliturgiline draama – etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi.
Miraakel – sisuks sageli pühakute elulood . Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa.
Müsteerium – vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest.
Passioon – kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal.
Farss -sotii – oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süžeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust.
Narrimäng – kuulus kevadiste karnevali pidustuste hulka, selles pilgati võimukandjaid.
Etenduspaigad: kirik ja kiriku väljak, plats.
Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa. Näitlejateks olid põhiliselt pühakud ning riideid vahetati vankri all.
KRISTLIK KULTUUR
Kristlik visioon inimesest – inimene on patune olend ja peab kogu elu pidevalt pingutama, et sellest lahti saada. Õnduse nimel. Inimesed uskusid, et jumalat ei saa näha, aga jumal näeb kõiki/kõike.
Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht , paast.
Kristlikud voorused – ustavus , töö, halastus, vaesus , eeskujuks pühakud.
Seitse surmapattu laiskus, kadedus , ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim.
PIIBEL
Koostati 12 saj eKr – 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat.
Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi.
Piibli tegevuspaigad – Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus , Rooma , Ateena , Sumer. (Ees- Aasia )
Piibel on üleehitatud kahest põhiosast: Vanast ja Uuest Testamendist, mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut.
Tähtsus kirjandusteosena – Piibel pani aluse kaasaegsetele kirjakeeltele.
Jünger – kristuse õpilane
Apostel – juut
Messias – kristus
KESKAEGNE TEATER #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reiww Õppematerjali autor
piibli, kristuse, keskaegne teater jne.

Sarnased õppematerjalid

Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid

Üldine teatriajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Seal seisid endiselt paleefoogti neli seersanti, sirged ja liikumatud nagu ülevärvitud raidkujud. Kõigi silmad pöördusid poodiumi poole, mis oli määratud Flaami suursaadikute jaoks. Uks oli ikka veel kinni, poodium tühi. Rahvahulk ootas hommikust saadik kolme asja: keskpäeva, Flandria suursaatkonda ja müsteeriumi. Ainult keskpäev oli õigel ajal saabunud. Mis liig, see liig! Oodati veel üks, kaks, kolm, viis minutit, veerand tundi; midagi ei juhtunud. Poodium püsis tühjana, teater oli vait. Kärsitusele järgnes viha. Ärevad sõnad lendlesid ringi, olgugi poolsosinal. «Müsteeriumi! Müsteeriumi!» ümiseti tumedalt. Rahulolematus kasvas. Rahva kohal hõljus ähvardav pilv, mis esialgu ainult tasa kõmises. Jehan du Moulin meelitas sellest välja esimese sädeme. «Müsteeriumi, käigu kus kurat kõik flaamlased!» karjus ta kõigest kõrist, ise ussina kapiteeli ümber keerdudes. Rahvas plaksutas käsi.

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun