Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu lepingu sõlmimise ajal oli selle küsimus täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. b. eellepingus kokkulepitud lepingu sõlmimise ajaks oli seadus muutunud ning kehtestatud poolte soovitud kirjalikule lepingule notariaalse vormi nõue c
Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 6. Lepingu poolte kohustuste sisu ja lepingu tõlgendamine prg 29 Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: lepingu olemust ja eesmärki; lepingus kohustuse
mõlemad nõus. Töölepinguseaduse (TLS) § 4 lg 2 järgi peab tööleping olema kirjalik. Kirjalik vorm tähendab töölepingu allkirjastamist omakäeliselt, välistatud ei ole ka töölepingu digitaalne allkirjastamine. Kuid seadusandja ei ole sidunud töölepingu kehtivust selle kirjaliku vormi järgmisega. TLS § 4 lg 4 järgi ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, on lepingupoolel õigus nõuda teiselt poolelt kirjaliku lepingu sõlmimist. Suuline leping sõlmitakse juhul, kui töösuhe kestab alla 2 nädala (TLS § 4 lg 5), mis ei välista iseenesest töölepingu sõlmimist ka kirjalikus vormis. 3. Ettevõttesse tuleb praktikale sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas ettevõte peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima? Õpilaste praktikaga seonduvat reguleerib Eestis põhiliselt kutseõppeasutuse seadus (§17)
üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. Tüüptingimusi ei kohaldata lepingutele pärimis- ja perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute asutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks. Tüüptingimused lepingu osana Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingupooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut arvestades eelnevalt kokku leppida, et tüüptingimused kehtivad teatud liiki lepingutele. Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd
tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. (4) Kui lahtine tingimus tuleb määrata lähtuvalt lepingupoolest sõltumatust asjaolust, mida tingimuse määramise ajal ei ole olemas, tuleb tingimuse määramisel lähtuda sellele kõige sarnasemast asjaolust. (5) Kui lahtiseks on jäetud tingimus, mille sisuks on ühe lepingupoole kohustuse täitmise ulatus, on tingimuse määramise õigus teisel lepingupoolel, kui poolte kokkuleppest või lepingu olemusest ei tulene teisiti. (6) Kui tingimus on mitme kolmanda isiku määrata, on tingimuse määramiseks vajalik nende kõigi nõusolek. Kui kolmandad isikud peavad määrama rahasumma, on tingimuseks nende määratud rahasummade keskmine suurus. (7) Kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool, läheb tingimuse määramise õigus üle teisele lepingupoolele, kui tingimuse määramiseks õigustatud lepingupool ei määra tingimust
tähtaegade tagant. Kassavood võivad olla fikseeritud või arvestuslikud. Valuutaswap - Ühes valuutas oleva laenu põhiosa ja intressimaksete vahetamine teises valuutas olevate laenu põhiosa ja intressimaksete vastu. Optsioon: leping tulevikus müüa/osta ese kokkulepitud tähtpäevadel ja hinnaga ja koguses, kuid ühel lepingupoolel on õigus osta (call option) või müüa (put option), teisel poolel kohustus tehingus osaleda, kui õigust kasutatakse. Tagasimüügileping (forward, futuur (kaubeldav forward)) : leping tulevikus müüa/osta ese kokkulepitud tähtpäeval ja hinnaga, koguses. Futuurlepingu üheks lepingu osapooleks on alati börs. Futuuri hinda jälgitakse igapäevaselt
alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Viivis - Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
sisuga see sõlmida ning millises vormis. Seega tüüptingimused on vastuolus sisu vabadusega, kuna tüüptingimustega on juba osaliselt sisu määratud. Tüüptingimusi kasutatakse kuna see lihtsustab oluliselt lepingu koostamist. Tüüptingumused lepingu osana-üldtingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tühisus - Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis,
1. Lepingu järgi üleantu tagastamine - VÕS § 189 lg 1 järgi on Benil õigus nõuda auto tagastamist ja Kaupol on õigus nõuda raha tagastamist. Õigus on nõuda raha ja selle perioodi eest, mil raha oli tal kasutuses ka VÕS § 94 alusel intressi? 2. Vajalike kulutuste hüvitamine – Kaupo saab nõuda rehvide vahetamise ja auto üle värvimisega tekkinud kulud Benilt välja nõuda, kui ta on tagastanud auto VÕS § 191 lg 2 järgi FORMAALSED EELDUSED: Tagasinõude esitamine kõikide lepingupoolel olevate isikute suhtes – Praegusel juhul on ainult üks isik, seega VÕS § 192 ei kohaldu. VASTUVÄITED: Teise poole nõue – võimaliku rikastumise väljaandmise nõue – praegu ei esine Tasaarvestus – Kaupo sattus avariisse ning seega on Benil võimalus nõuda tasaarvestust VÕS 197 lg 1 järgi. Praegu ei ole avaldust selleks tehtud (VÕS § 198), nii et tasaarvestada praegu Ben teha ei saa.
Sarnaselt Rooma eraõigusele võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti
ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. (3) Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). (4) Kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. (5) Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189-191 sätestatut. § 196. Lepingu erakorraline ülesütlemine
Tüüptingimusi võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest,miline on selle tinimuse ulatus,millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Tüüptingimuse kasutamise eeliseks on võimalus teenida suurt hulka kliente kiiresti ja väheste administratiivkuludega. 13.Tüüptingimused lepingu osana Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Lepingupooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut arvestades eelnevalt kokku leppida, et tüüptingimused kehtivad teatud liiki lepingutele. Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd
Võlausaldaja peaks vältima olukorda, kus näiteks võlgniku viivitamise korral kohustuse täitmisega nõuab ta küll jätkuvalt nimetatud kohustuse täitmist ning asi võetaksegi hilinemisega vastu, kuid leppetrahvi nõue esitatakse esmakordselt alles pärast hilinenud kohustuse täitmise vastuvõtmist. Kokkuvõtvalt võib seega anda järgnevad soovitused. Lepingus on võimaluse korral otstarbekas selgelt sätestada, kas leppetrahv täidab nö kohustuse täitmise asendusfunktsiooni või on lepingupoolel õigus nõuda samaaegselt nii täitmist kui ka leppetrahvi. Leppetrahvi nõude õiguse kasutamisest tuleb kohustatud poolele teada anda ning otstarbekas on seda teha kirjalikult või e-kirja teel, et sellest jääks nö „märk maha“ ning kui leppetrahvi nõuet soovitakse kasutada koos täitmisnõudega, tuleb võlgnikku sellest teavitada. Eelnevaga seoses on oluline silmas pidada, et kohustuse täitmise nõude esitamine ei ole samastatav leppetrahvi nõudega
saabumine sõltub üksnes temast, samal ajal kui teine lepingupool võtab endale kohustuse, mille ta sõltumata sellest asjaolust peab täitma; 14) nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi; 15) lepitakse kokku, et tingimuse kasutajal on õigus määrata vallasasja või teenuse hind kindlaks vallasasja üleandmise või teenuse osutamise ajal või sel ajal hinda suurendada, ilma et teisel lepingupoolel oleks sel juhul õigust lepingut lõpetada, välja arvatud siis, kui tegemist on hinna indekseerimise õiguspäraste tingimustega, milles hinna muutmise viis on otse ette nähtud; 16) antakse tingimuse kasutajale ühepoolne õigus anda mõjuva põhjuseta üle kokkulepitust erinevate omadustega vallasasi või osutada teistsuguste omadustega teenus; 17) antakse tingimuse kasutajale õigus ühepoolselt määrata, kas üleantud vallasasi,
Võlausaldaja peaks vältima olukorda, kus näiteks võlgniku viivitamise korral kohustuse täitmisega nõuab ta küll jätkuvalt nimetatud kohustuse täitmist ning asi võetaksegi hilinemisega vastu, kuid leppetrahvi nõue esitatakse esmakordselt alles pärast hilinenud kohustuse täitmise vastuvõtmist. Kokkuvõtvalt võib seega anda järgnevad soovitused. Lepingus on võimaluse korral otstarbekas selgelt sätestada, kas leppetrahv täidab nö kohustuse täitmise asendusfunktsiooni või on lepingupoolel õigus nõuda samaaegselt nii täitmist kui ka leppetrahvi. Leppetrahvi nõude õiguse kasutamisest tuleb kohustatud poolele teada anda ning otstarbekas on seda teha kirjalikult või e-kirja teel, et sellest jääks nö ,,märk maha" ning kui leppetrahvi nõuet soovitakse kasutada koos täitmisnõudega, tuleb võlgnikku sellest teavitada. Eelnevaga seoses on oluline silmas pidada, et kohustuse täitmise nõude esitamine ei ole samastatav leppetrahvi nõudega
poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Lõige 2 - Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Lõige 3 - Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.
Heastamine (1)Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. (2)Kohustust rikkunud lepingupool võib kohustuse rikkumise heastada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus.
Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on osapooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu olemuslikeks tunnusteks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitavate õiguste ja kohustuste iseloom. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoolele üldõigusjärglase suhtes. Lepingu muutmine ja lõpetamine: 1) lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel 2) kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või
12. Millal saab rikkumise heastada? Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist ning kui heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. 13. Müügileping. Mis asi on lepingule mittevastavus? Müügilepingu mõiste. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Näiteks kauba mittevastavus lepingule tähendab, et kaup on kõlbmatu selleks eesmärgiks,
leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. (VÕS § 11 lg 5) Lepingu kehtivus Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes (VÕS § 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping
ürileandjale piisava tagatise omapoolsete kohustuste täitmiseks. Õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustuste rikkumisel 9 Üürnik ja üürileandja peavad täitma oma kohustusi selliselt, et oleks saavutatud lepingu eesmärk. Kui üks lepingupooltest jätab oma kohustused täitmata või täidab neid osaliselt, tekib kahjustada saanud lepingupoolel õigus kohaldada kohustust rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendeid. Üürniku poolt kohaldatavad õiguskaitsevahendid Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid, kuid viimane rikub omapoolseid kohustusi. Üürnik saab üürileandja suhtes kohaldada võlaõigusseaduse üldosast tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Lisaks üldosas toodud õiguskaitsevahenditele on üürilepingu peatükkis ette nähtud ka erinormid, mis on kohaldatavad
jaoks vastastikuses sõltuvuses. · Selektiivsed stiimulid: Stiimulid, mis otseselt seostuvad asjaosalise panusega ja loovad sellega tagasiside tegevustulemuste ja tegutseja (heaolu) vahel · Infoasümmeetria all peetakse silmas olukorda, kus asjaosalistel on erinev informatsioon koostegevusolukorrast. · Varjatud tegevuse probleemi nimetatakse vahel ka moraaliriskiks (moral hazard). Probleem on sageli selles, et peale lepingu sõlmimist on ühel lepingupoolel, keda nimetatakse agendiks, stiimul pakkuda teisele poolele (printsipaalile) vähem, kui lepingus lubatud. See on siiski reaalne vaid siis, kui printsipaal ei suuda tüssamist lihtsalt kindlaks teha Institutsiooniteooria (Ökonoomika kaheastmelisus) · Koostöökasude realiseerimine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid polegi muud midagi kui selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste mänguruumi nii, et koostöö teel
86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoolele üldõigusjärglase suhtes. Lepingu muutmine ja lõpetamine: 1. lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel 2. kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi
- Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud tingimus, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus) tühine. TLS välistab siinkohal võimaluse kokkuleppida ebamõislikes, töötajat kahjustavates tingimustes.
Tüüptingimuste koostamisel võiks protseduur olla laiem näiteks konkurentsiamet võiks eelnevalt kinnitada jne. Tüüptingimused võivad olla kas eraldi lepingu osana või põhilepingu lisana. Tavaliselt on tüüpleping tühine siis, kui ta on tarbijat ebamõistlikulst karistav . Nt kui välistatakse tarbija õigus mingisuguste vastutuse kohaldamine mingisuguse teenuse osutaja suhtes. Tüüptingimus ei tohi puudutada tarbijakaitse õigusi. Samuti tähtaegade puhul, kui teisel lepingupoolel on äärmiselt lühike tähtaeg omapoolsete nõuete esitamiseks jne. Välistatakse kahju hüvitamise nõue. Nt kui töökohas läheb ära elekter, siis kahjunõude esitamise välistamine loetakse ebamõistlikuks. 13. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil. Vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja), teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks:
- Leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on omakäeliselt lepingudokumendile alla kirjutanud - Erinevalt TsÜS-s sätestatust kirjaliku vorminõude järgminata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. - Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest - Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. - TLS paragrahv 4 ei sätesta töölepingu sõlmimist isiklikult, võib seda teha esindaja kaudu. - TLS paragrahv 4 lg 3 kohaselt on töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud tingimus, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus) tühine. TLS välistab siinkohal võimaluse kokkuleppida ebamõislikes, töötajat kahjustavates tingimustes.
Töölepingu seaduses on sätestatud, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust (TLS § 4 lg 4). Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS § 4 lg 2). Seetõttu võib töölepingu sõlmimine toimuda nii kirjalikult kui ka tegeliku tööle asumise/lubamise teel. Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis on mõlemal lepingupoolel õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist, tuginedes TLS § 4 lg 2. Töölepingu seadus ei nõua töölepingu sõlmimisel kirjaliku vorminõude järgimist, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat (TLS § 4 lg 5). Töölepingu sõlmimine on võimalik ka esindaja kaudu (TsÜS § 115 alusel), kuid sellisel juhul on nõutav esindajalt kirjaliku volikirja olemasolu. Esindaja kaudu töölepingu sõlmimine tuleb kõne alla juhul, kui töölepingu sõlmib alaealine, kes ei oska ise
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu olemuslikuks tunnuseks on on tem õiguslik sisu, lepinguga tekiatavate õiguste ja kohustsute iseloom. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine. Lepingu kehtivus: Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Lepingu muutmine ja lõpetamine: (1) Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. (2) Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
olulised tingimused peavad kajastuma töölepingus. Töölepingu võib sõlmida ka esindaja kaudu. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kirjalik vorm: tehingu teinud isikute omakäelised allkirjad. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm: tehingu teinud isikute nimed, omakäelised allkirjad pole vajalikud. Kui kirjalik leping on jäänud sõlmimata, siis mõlemal lepingupoolel on õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist. Töötajat kahjustav või töölepingu kehtivusega seotud tingimus, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus) on tühine. Töölepingu tingimused: Need on tingimused, mis peavad töölepingus või töölepingu kirjalikus dokumendis olema või mis poolte kokkuleppel võidakse töölepingusse lisada. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik kokkulepe mõlemat liiki tingimustes.
on ette nähtud tehingu kohustuslik vorm. Üldine põhimõte on, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult vms vormis. Tehingu kirjaiku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoolele üldõigusjärglase suhtes. Lepingu muutmine ja lõpetamine: 13 lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel
olema isiklikult allkirjastatud, nt VÕS 55 lg 1 Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. 10 Teatud juhtudel lubab seadus vormivea kõrvaldamist. Nt VÕS § 144 lg 3 kohaselt kehtib käendusleping seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. VÕS § 261 lg 2 kohaselt loetakse kinkelepingust
olema isiklikult allkirjastatud, nt VÕS 55 lg 1 Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Teatud juhtudel lubab seadus vormivea kõrvaldamist. Nt VÕS § 144 lg 3 kohaselt kehtib käendusleping seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. VÕS § 261 lg 2 kohaselt loetakse kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega kinkeleping kehtivaks ka juhul, kui seaduses ette nähtud kirjalikku
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu olemuslikuks tunnuseks on on tem õiguslik sisu, lepinguga tekiatavate õiguste ja kohustsute iseloom. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine. Lepingu kehtivus: Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Lepingu muutmine ja lõpetamine: (1) Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. (2) Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
2 sisalduvat kohustust sõlmida eellepingu eseme müügileping hiljemalt 60 päeva jooksul pärast müüja omanikuna kinnistusraamatusse kandmist, samuti rikkus hageja p-s 3.2 sisalduvat kohustust tasuda müügihind notari deposiitkontole enne kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostjal puudus alus eellepingust taganemiseks. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohustus põhileping sõlmida lasus võrdselt mõlemal lepingupoolel ja kostja ei ole tõendanud, et hageja ei soovinud või takistas lepingu sõlmimist. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud hageja lepingurikkumist, siis ei oma iseenesest tähtsust küsimus hea usu põhimõtte rikkumisest kostja poolt lepingust taganemisega. Samas ei ole ringkonnakohus selgelt välistanud hageja lepingurikkumist ja on tuvastanud ühtlasi, et kostja käitus lepingust taganedes hea usu põhimõtte vastaselt. Vaatamata ringkonnakohtu otsuse teatavale
Mis see protokoll on? Protokoll on kinnistu võõrandamise eelleping, sest selles on kokkulepitud olulised tingimused: müügihind, lepinguese, kes on ostja, kes müüja. See, et pooled nimetasid selle protokolliks, ei välista seda, et sisu on käsitatav kinnistu müügilepingu eellepinguna. VÕS § 12 Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. See, et kostja ei olnud kinnistu omanik ning sellest tulenevalt see, et lepingu täitmine oli võimatu, ei mõjuta lepingu kehtivust. VÕS § 33 lg 2 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Eelleping on tühine, sest vorminõuet pole täidetud. Kinnistu müügileping peab olema notariaalselt tõestatud
Näiteks võivad lepingupooled kokku leppida, et üks isik annab teisele isikule üle sõiduauto ja sõiduauto saanud isik annab auto eest vastu aktsiaseltsi aktsiaid. kohaldatakse vahetuslepingule vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Mõlemat lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Kuna mõlemat vahetuslepingu poolt käsitletakse nii müüja kui ka ostjana, tuleb mõlemal lepingupoolel arvestada nii müüja kui ka ostja kohta käivate sätetega. Faktooringuleping. Faktooringuleping on võõrandamisleping, mida kasutatakse ennekõike krediidi- või finantseerimiseasutuse poolt osutatav debitoorse võlgnevuse finantseerimiseks ja rahaliste nõuete müümiseks. Faktooringulepingu alusel on võimalik müüa rahalisi nõudeid, mis on tekkinud majandus- ja kutsetegevuses eseme müügi või teenuse osutamise kaudu. Samuti on võimalik müüa nii
32. Mis on tüüpilised juhud, mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on olemas alus (nimetage juhtumite liigid)? Kui aluseks on leping, siis ei saa kasutada KAA sätteid, sellisel juhul on poole kohustus tegutsemiseks lepingulisel kujul olemas. Lepinguliste kõrvalkohustuste täitmiseks pole KAA. ÄRA vaata 3-2-1-44-11 VAID 3-2-1-23-16. Viimasest lahendist tuleneb selgelt, et kui lepingu täitmisega on soodustatud kolmandat isikut, ei ole lepingupoolel võimalik tema vastu esitada nõudeid EI KAA ega alusetu rikastumise alusel. Seadusest tulenev kohustus välistab KAA sätete kohaldamise (nt vanemad ei saa lapselt küsida KAA nõude alusel kogu raha välja, mille nad on 18 aasta jooksul kulutanud). Nt solidaarvõlgnik, kes täidab ülejäänud kahe osas ka (täies ulatuses) võlamakse, ei aja sellega teiste võlgnike asja, vaid saab nõuda teistel alustel (saab võlausaldaja nõude endale va teda puudutavas osas)
saate hinnata Teie kui töölepingu pool. VÕS § 111 tulenevalt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 50 Samas peate arvestama, kui lepingupoolel, kes peab oma kohustuse täitma enne teist poolt, on piisavalt alust arvata, et teine lepingupool täidab kohustuse osaliselt või muul viisil mittekohaselt, võib ta oma kohustuse täitmisest keelduda üksnes siis, kui võib eeldada, et teine lepingupool rikub lepingut oluliselt. Seega on Teie hinnata, kas tööandja rikub lepingut oluliselt ning otsustada töö tegemisest keeldumise üle ajaks, kuni tööandja on töötasu Teile üle kandnud. Teil
Kas hüvitama peaks üksnes tehtud kulutused või asetama ta sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud kui teine isik ei oleks keeldunud lepingu sõlmimisest? Riigikohus asus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvad ainult kulutused. 3-2-1-89-06. 3-2-1-111-07. 26. Missugustel alustel tekib vastutus lepingu tühisusest tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse järgi? § 15: kahju hüvitamise erikoosseis. Kui ühel sõlmitaval lepingupoolel oli kohustus lepingu ettevalmistamiseks,..... Lõikes 3 on sätestatud lõike 2 välistavad asjaolud. Vt! Näide: sõlmitakse leping, mille üheks pooleks on kinnisvarabüroo. Bürool on kohustus leping ette valmistada. Kui leping on vorminõude tõttu tühine, peaks pool hüvitama tekkinud kahju. 27. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju?
rahasumma. TA ei pea tõendama kahju suurust vaid trahvi võib nõuda ka tegelikust kahjust sõltumata Töösuhetes saab seda kohaldada - saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel - konkurentsi piirangu kohustuse rikkumisel - tööle mitte ilmumisel (tööle asumisel) v töölt lahkumisel (enne 1-kuu möödumist) Leppetrahvi rakendamiseks on töötajapoolsete rikkumiste tõendamise kohustus tööandjal. Leppetrahvi kohaldamisel tuleb kahjustatud lepingupoolel leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (VÕS § 159 lõige 2), mille vastu eksimisel kaotab ta õiguse nõuda leppetrahvi tasumist Leppetrahv peab olema kirjalikult kokkulepitud (ka summa). TASAARVESTAMINE § 78 (1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
leidmiseks jmt. III LEPINGU SISU JA LEPINGULISED KOHUSTUSED Lepingu tüüptingimused on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda. Leping võib sisaldada lahtisi tingimusi. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata. Välistavate tingimuste korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid
heastada, mh mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni tarbija ei ole lepingust taganenud, lepingut üles öelnud või nõudnud kohustuste täitmise asemel kahju hüvitamist. Lisaks peab heastamine vastama järgnevatele tingimustele: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Kui tarbija keeldub õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamiseks või asendamiseks, võib ta kaotada õiguse lepingust taganeda. Lisaks kaotab ta õiguse tugineda hinna alandamisele (VÕS § 112 lg 5; § 224 p 2). Samuti võib ta kaotada õiguse nõuda rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist täies ulatuses, kui müüjapoolne kiire tegutsemine oleks võinud vähendada tekkivat kahju. *Kulude kandmine
eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Vastavalt VÕS § 24 lg 1 võib lepingupool olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi; 3)
võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kohustuse ülevõtmist võib teostada ka täitmisega kolmanda isiku poolt. Lepingu ülevõtmine (VÕS § 179) Lepinguülevõtmise käsutuse objektiks on lepingupoole positsioon lepingus tervikuna, seega ühes kogumis kõik tema õigused (nõudeõigused, kujundusõigused) ja kohustused, mis on lepingupoolel lepingust tulenevalt. Kokkuleppe subjekte VÕS ei piira, seega on võimalikud igasugused kokkulepped. Peab olema samas vormis kui leping ise, millest õiguspositsioonid üle antakse. Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut (VÕS § 179 lg 1), mis peab olema antud kohustuse ülevõtmisel antavate nõusolekut reguleerivate sätete kohaselt. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale (VÕS § 179 lg 2)
vms) 2)kui lepinguliste konktatide suurt arvu arvestades muudaks eraldi selgesõnaliste viidete tegemine lepingu sõlmise protsessi üleliia koormavaks ning takistaks ettevõtte normaalset toimimist (autopesulad, kauplused, loteriid vms). Lisaks loetakse tüüptingimused lepingu osaks, kui nendele selgelt viidatud ei ole, kuid lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisele lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (nt bussi sisendeses). - sisust teadasaamise võimalus (ehk tegelik võimalus nendega tutvuda VÕS § 37 lõike 1 esimese lause lõpuosa ja teise lause lõpuosa). Tuleb eristada 1) lepingu sõlmimine kohalviibijate vahel on reeglina vajalik tüüptingimuste otsene esitamine teisele poolele või tüüptingimuste tekstiga tutvumise võiamluse pakkumine teisele poolelele 2)eemalviibijate vahel
Juhul, kui pärandaja on piiratud teovõimega, ei vaja ta seotud: pärandaja teeb lepingujärgse korralduse seetõttu, et teine pool on teinud talle soorituse või on lepingus võtnud kohustuse teha sooritus, näiteks maksta elatist. Tasuta pärimislepingu alusel tekib taganemiseks seadusliku esindaja nõusolekut (§ 103 lg 2). Kui pärimislepingus on korraldusi teinud kohustus pärandajal, kuid teisel lepingupoolel ei ole kohustust teha vastusooritus. mõlemad lepingupooled (vastastikune pärimisleping), muutub juhul, kui taganemisõigus on pärimislepinguga kokku lepitud, ühe lepingupoole taganemisel kogu leping kehtetuks, v.a juhul, kui 49
ärakasutamise, ähvarduse ja vägivalla mõjul (TSüS §-d 92, 94, 96 ja 97). Lepingu siduvuse põhimõte ei kehti aga olukorras kus lepinguliste kohustuste vahekord on pärast lepingu sõlmimist muutunud. 191. Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted? Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi;
annaabi.ee 
