laguneva loodusliku ühendiga. Okaspuudes on rohkem ligniini ~ 25-35%, lehtpuudes ~18- 25%. Hemitselluloos sarnaneb tselluloosiga, kuid hemitselluloosi molekulid ei moodusta kiudusid. Hemitselluloos toimib rakuseintes ligniini ja tselluloosi ühendava ainena, muutes noori rakuseinu jäigemaks. Vananedes sünteesivad puu rakud seentele mürgiseid ühendeid, mis kogunevad südamikupuidu rakuseintesse ja raku-.vahemembraanidesse. Suurem osa okaspuude kaitseühenditest on fenoolid (vaigud), lehtpuudel tanniinid (parkaineid). Valgemädanik tekib nii, et puidus kasvav seeneniidistik lagundab oma ensüümidega kõiki puidu koostisaineid. Mõned seened lagundavad tselluloosi ja ligniini peaaegu samasuguse kiirusega, nii et tekib valge puderjas lagupuidumass. Eriti just okaspuude valgemädaniku tekitajad lagundavad ligniini kiiremini kui süsivesikuid, nii et lagunemisprotsessi käigus suureneb tselluloosi osakaal. Lagundamine saab alguse rakusisust ja jätkub väljapoole, nii et
auklikkus, pragulisus, lagunemine tükkideks ja säsiõõne tekkimine. 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. Iseloomulik kirju värvus, mida põhjustab puidu punakaspruunil, pruunil või hallikasvioletjal taustal arvukate valgete või kollakate laigukeste olemasolu ja kärjeline või kiuline struktuur. Vigastatud puit säilitab võrdlemisi kaua terviklikkuse, tugeva lagundumise korral muutub pehmeks või laguneb kergesti. Esineb okas- ja lehtpuudel. (joon. 9.54). 7 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. Iseloomulik pruun (harva hall) mitmesugustes varjundites värvus ja lõhenenud prismaatiline struktuur. Kahjustatud puidu lõhedes valkjas või kollakas seenkoe kile. Tugeva lagundamise korral puit pudeneb kergesti tükkideks ja on pulbriks hõõrutav. Esineb okas- ja lehtpuudel. 2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik.
Tuletael Anastasia Kostina Levik Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab põhiliselt kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid. Meil laialt levinud, kasvab surnud kasetüvedel ja -lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või
Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (1-3%, vihmametsapuudel kuni 15%), rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). PUIDULIIGID · Oksapuit · Lehtpuit · Troopikapuit (vihmametsapuit) TAASKASUTUS, AINELINE JA ENERGEETILINE KASUTAMINE Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2- neutraalse energia saamiseks
substraadina kasutati lehtpuupakke. Toodangut saadi ebaühtlaselt. Saaki turustati kohalikes poodides ja sööklates, kuid seene vähese tuntuse tõttu oli müük üsna tagasihoidlik. Arvatavasti just realiseerimisraskuste tõttu lõpetaski enamik seenekasvatajaid tootmise. Austerservikud on serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes metsades üle maailma. Seen kasvab ka parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel ja pakkudel ning selle seene suured, lihakad kübarad kasvavad enamasti hulgakesi otsekui riiulitena üksteise kohal, harvmini üksikult või kahe-kolmekaupa koos. Austerserviku puhastamine pole just kõige raskem. Kuna austerservikud kasvavad tavaliselt kändudel või lehtpuudel, et teki sinna külge ka erilist rämpsu. Kui on veidi must, saad kasutada väikest harja. Tavaliselt eemaldatakse ka seenejalg, kuna see on veidi puine.
Piklikud otstest teritunud, üksteisega ühendatud. Moodusutavad 95% okaspuidu massist. Kevad ja sügispuidutrahheiidid. Tüve keskel lühemad, tüve allosas lühemad. Kevadpuidutrahheiidid õhukeseseinalised ja suure siseruumiga (tõusva voolu juhtimiseks). Sügispuidu trahheiidid paksuseinalised ja väikse siseruumiga. (mehaanilise tugevuse andmiseks). Puidukiud 60% lehtpuude puidu massist. Anda puidule mehhaanilist tuge. Puiduparenhüüm rakud varuainete talletamiseks. Lehtpuudel 2-15% massist, okaspuudel 1% Sooned ehk trahheed tüüpiline anatoomiline element lehtpuudel. (suured/väiksed). Säsikiired vee ja toitainete liikumine radiaalselt. Varuainete talletamiseks. Üherealine säsikiir Üks rida rakke mis moodustavad radiaalserea. Mitmerealine säsikiir ristlõikes riba mis, kõrvuti asuvad rakud. Laialsäsikiirel on üle viie rakkude rea. Vaigukäigud vajalikud vaigu eritamiseks ja kogumiseks.
200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antakse emapesast tütarperele "veimevakas" kaasa ja levitatakse vahetuskaubana sama asurkonna piires teistesse pesadesse. Seeneaedades toimub pidev "aretustöö", et valida välja parimaid ja viljakamaid sorte. Eestis elavatel metsakuklastel ja teistelgi sipelgatel on väga kõrgelt arenenud põllumajandusharu hoopis loomakasvatus nad peavad lehetäisid. Lehetäisid karjatatakse nii okas- kui lehtpuudel, aga ka rohttaimedel, kus neid lüpstakse süsivesikuterikka toidu saamiseks. Metsakuklased koguvad aprillist septembrini kuni 1000 kg lehetäinestet pesa kohta. Pere järglaste valguvajaduste rahuldamiseks söödetakse vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei külastata enam puudel elavaid lehetäisid. Oktoobris jätkatakse lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana
Trühvlid on kõrgelt hinnatud oma aroomi ja maitseomaduste poolest. Trühvlite ühe grammi turuhind on kaks kuni seitse eurot, olenevalt viljakehade suurusest, värskusest ja seeneliigist. Harilik Kännumampel Tema viljakehadeks on nahkjas rõngaslooriga. Välimuselt on tema kübar kahevärviline, triibuline. Keskosas kuivana mesikollane ja kasvab kuni 10 cm. Nad kasvavad puisniitudel, suurte põõsaste ja lehtpuudel. Kasvuhooajaks on Aprill kuni Novembrini. Eos lehed on on roostepruunid ja hambaga jalale külge kasvanud. Jala tipp on valkjas. Jalg allpool on mustjaspruun. Seeneliha on kübar. Jalas on roostepruun. Sellel seenel puudub teatud lõhn ja ta on mahe. Soovitatav süüa värskelt ja tema jalad on kõlbmatud. Kasutatud allikad www.toidutare.ee http://www.hkhk.edu.ee/seened/harilik_knnumampel.html www.loodusajakiri.ee
violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja suur, kuni 15 cm. · Eoslehekesed: valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad. · Jalg: valge või hallikas, üleni (isegi eoslehekeste vehele ulatuvalt9 või vähemalt alusel viltjaskarvane, külgmine, mõnikord Seeneliha: valge, tüse. peaaegu puudub, kuni 4x3 cm. · Metsades, parkides, aedades, puiestikes, kalmistutel, surnud ja elusatel lehtpuudel, kändudel, pakkudel, põõsjalt, harva. Aastaringselt, eriti hilissügisel ja talvel. Värskelt hea söögiseen.Viljeldakse, ka Eestis. Kaseriisikas · Viljakehad: piimmmahlaga · Kübar: liharoosa, pruunikas- või kollakasroosa, hiljem pleegib heledamaks, takerkarvane, ringvöödiline, noorelt sisserullunud habekarvase servaga, vanalt tihti üleni peaaegu paljas, kleepuv, kumer kuni lailehterjas, kuni 12 cm
Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva. Harilikult kaks kurna aastas. Pesitseb koloonialiselt, koloonias 10...30 või enamgi paari, sageli 2...3 ühe puu otsas. Areng Pojad on pesas 12..
Enamus röövikuid on helerohelised ja pruunid ning varjemustriga nende paremaks varjamiseks. • Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. • Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. • Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. • Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. • Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“.
kaudu alla puu teistesse osadesse.Niin asetseb väliskoore ja kambiumi horisontaalselt.Need on omavahel ühendises ja mood maltspuidu.Lehtpuul vahel.Sealt jaot mahlad edasi säsikiirte kaudu..Veg perioodi algul vedelike sooned.Hajulisoonelised:kask,pöök,vaher,pärn ja paju.Rõngassoonelised transport juurestikust võrasse intensiivne.Okaspuudel on see aastarõngaste jalakas,saar,tamm.Tüve mahust mood sooned kesk 25%.Raku areng-esm heledam osa ja lehtpuudel torukujulised sooned.Vedelike voolu piki tüve nim elutunnused protoplasmas.Kambiumi elusrakk koosn rakuseinast ja transpiratsiooniks,osa vett on vajalik ka fotosünteesiks.Rakud säil endas vett rakutuumast.Tuum sisald pärilikkuse kandjaid.Raku kasvades tekivad kohesioonijõuga.Kui soovitakse mõned puud eemaldada,mille mahasaagimise protoplasmas vedelikuga täidetud õõnsused e vakuoolid.Raku pooldumine-
· 95 % okaspuu mahust · 1000...2000 tk. mm2 · tüve keskel lühemad · tüve allosas lühemad Kevadpuidu trahheiidid: kevadpuidus on nad õhukeseseinalised ja suure siseruumiga (ette nähtud tõusva voolu juhtimiseks) Sügispuidu trahheiidid: paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmiseks) Puidukiud ehk libriform · pikkus 0,5...1,7 mm · 60 % lehtpuude puidu mahust · anda puule mehaanilist tuge Puiduparenhüüm Rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel suuremal määral 2 kuni 15% puidu mahust, okaspuidus on teda 1% ulatuses. Puiduparenhüüm koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid. Sooned ehk trahheed · on tüüpiliseks anatoomiliseks elemendiks lehtpuude puidus · sooned moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude reast, mis on oma rõhtvaheseinad kas osaliselt või peaaegu täielikult kaotanud · suured sooned · väikesed sooned Sooned Säsikiired
See sõltub oksakeste arvust ja jämedusest ning kasvunurgast tüve suhtes. Lehed Lehed püüavad oma laia lameda pinnaga palju päikesevalgust, mida on vaja fotosünteesil. Puude lehed asetsevad nii, et igaüks neist saaks maksimaalselt päikest. Kujult on lehed kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehtedel kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehelaba lehekest. Paljunemine Paljunemiseks peab isasõite toom sattuma emasõiele. Paljudel lehtpuudel on eraldi isas- ja emasõied, mis paiknevad sageli pikkades, rippuvates urbades. Õietolm satub tuulega emasõitele. Putuktolmlejatel puudel on üldiselt värvikad õied, millel on magus lõhn või palju nektarit. Troopilistel aladel tolmeldavad mõningaid puid nahkhiired, keda meelitavad kohale paksude õielehtede mahlakus ja õite tugev mõrkjas lõhn. Heitlehised või igihaljad? Lehtpuud võivad olla heitlehised, langetades oma lehed teatud aastaaegadel, või igihaljad, mis
(rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud) C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud Püramidaalne esineb sortidel Sammasjas n elupuu, kadakas Munajas- esineb enamusel lehtpuudest Äraspidimunajas n jalakas Võrakuju põhitüübid Munajaskooniline n ebaküpress Elliptiline- noortel lehtpuudel Kerajas n paju, okaspuude sordid Poolkerajas n mänd, jalakas Sirmjas n piinia Võrakuju põhitüübid Rippoksaline e leinavorm Lipjas- mereäärsete, ühesuunaliste valitsevate tuulte mõjul kasvanud puud Ebakorrapärane- esineb vanemas eas lehtpuudel Maadjas n roomav kadakas Pungad Ebasoodsa aastaaja üle elamiseks (talv) Kasvu- e vegetatsiooniperiood Oksa või võrse tipus asuvaid pungi nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille
Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga seenkahjustuste ees tema suur parkainete sisaldus puidus. Puit lõheneb raiumisel paremini pikki säsikiirt ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivamisel kiiremini ära. Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, mida mooda liiguvad toitemahlad niinest puitu, säilitatakse toitaineid ka talveks, mis aitab puul talve üle elada. Sooned- esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2..
paremaks varjamiseks. Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. Vastsed on kiired oksendama kleepuvat, [2] tihti toksilist maosisu ründajatele nagu sipelgad või parasiidid. Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või rohttaimedel, mõned neist taluvad üsna suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. Paljudel liikidel nukk talvitub. Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. [3] Kokkuvõte
Nad kahvatukollakaks, 2. faasis ilmuvad sellesse moodustavad tugiliistud, viljakehad on mustad joonekesed, 3.faasis muutub puit resubinaatsed. Vanadel viljakehadel muutub hapraks ja laguneb aastaringide mööda hümenofoor mustaks. Eestis sage. Selle plaadikesteks. Puidu lõhedes valkjad viljakehad arenevad aeglaselt. Nakatumine seenekiled. Eestis sage. Mitmetel toimub klassikaliselt. Eosed tekivad sügisel. lehtpuudel, surnud puidul, lamapidul, Tammetaelik kübarad mitmeaastased, kändudel ka virnastatud puidul, harvemini kabjakujulised. Ülakülg konsentriliste elavatel puudel. Mädandab nii lüli kui vagudega punakas või hallikaspruun, hiljem maltspuitu. Nakatumine klassikaline. must lõhestunud ülakülg. Seeneliha on kõva, Jänesevaabik kübar lame, konsooljas, kollakas, hümenofoor seenelihast heledam, suhteliselt õhuke
Mets on muidu ümberringi piiratud maanteedega. Konkreetsest uurimistöö paigast on teed umbes 200m kaugusel. 5.2. Uurimustöö eesmärk Minu uurimustöö eesmärgiks on määrata kodukohas Nõmmel asuva Harku metsa õhupuhtus. Seda saab väga lihtsalt ja odavalt määrata puudel kasvavate samblike abil. 5.3. Uurimistöö metoodika Lihhenoindikatsiooni koduse eeltööna tegin paberist raamidega 20x20cm ruudu. Samblike liigirikkust ja katvust uurisin lehtpuudel. Samblike puu pealt kätte saamiseks võtsin kaasa noa ja märkmete üles kirjutamiseks pliiatsi ning märkmiku. 10 ühest liigist lähestikku kasvavate puude pealt eemaldatud samblikud panin ümbrikutesse , et neid hiljem määrata. Samblike arvukust puutüvel vaatasin õla (130cm) kõrguselt, ruudustiku järgi määrasin katvuse ehk mitu protsenti puu pinnast on kaetud samblikega. Märkisin üles ka erinevate liikide arvu.
eristatava rea Rõngassoonelised liigid on : tamm, saar, Soonte paiknemine aastarõngas Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. 5.4. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt. Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel. Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas koore all asuva niine ja puidu vahel. Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks. 5.5. Vaigukäigud. Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt
Puiduriketeks on okslikkus seenevärvused ja mädanikud keemilised värvused deformatsioonid ja lõhed tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad kurrud. Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet. Need on lahtised, kokkukasvamata oksad. Erinevad oksad Kokkukasvamata oks väljalangemata surnud oks, mille ümber on kasvanud puit.
levivad tuulega eosed - tekivad seeneniitidel, levivad tuulega, kui ta ei kohta vetikat siis samblikku ei arene Mükoriisa -arbuskulaarne: - ikkeseen + rohttaim - seeneniiit tungib juurerakkudesse rakukesta ja membraani vahele ja hargneb seal arbuskulaarselt e. põõsasjalt - hargneb ainult juure sees taime juurekarvad jäävad alles, aitab taime imatud vee paremini laiali jagada -ektomükoriisa : - põhiliselt lehtpuudel, seos tavaliselt lehtpuude ja kandseente vahel - ektomükoriisa - taime juure läbipõimunud seeneniidistik ja moodustab juure ümber seenmantli - juurekarvad ei ole säilinud, toidu hankimine toimub seene abil - seeneniidistik tungib puu juurerakkude vahele, kus ta hargneb ja moodustab Hartigi võrgustik - kaseriisikas, kuuseriisikas, kasepuravik, haavapuravik -monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel
2.2 Miks on oluline teada puidu põhisuundasi? Puidu suunad määravad saematerjali lõikeviisi on oluline teada millise tekstuuriga (kiudude suunaga) saematerjali soovime. Tekstuur määrab toote hea väljanägemise. Kiudude suunal on oluline roll liimpuidu valmistamisel (vt. Peatükk puidu füüsikalised omadused). Valdav osa kasutuskõlblikust tarbepuidust on pärit puu tüvest. Okaspuudel kasvavad aastarõngad peamiselt, oksa alumisel küljel, mistõttu tekib ränipuit, lehtpuudel toimub põhiline kasv pealmisel küljel ning tekib tõmbepuit. Kvaliteetsed langetatud puud lõigatakse palkideks ning transporditakse saeveskisse, kus nad töödeldakse saematerjaliks. Kõrgekvaliteedilised jämeda ja ühtlase tüvega lehtpuud on kõrges hinnas ning neist valmistatakse tavaliselt spooni. Jäätmeid ja alaväärtuslikku materjali kasutatakse enamasti puitplaatide ja paberi tootmisel. _____________________________A. Roos______________________________ 6
tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi ligniinist täielikult eraldada pole võimalik. Hemitselluloosi leidub 20-30%. Hemitselluloos on tavaliselt tselluloosi saateaine. Teda leidub peamiselt taimerakkude kestades. Erinevalt teistest kiudainetest laguneb hemitselluloos üpris kergesti hapetes ja leelistes keetes. Lisaaineid : rasvu, tärklist, suhkrut, valke, fenoole , vaha, parkained (ainult lehtpuudel) on umbes 1-3%. Tärklis on looduslik polümeer. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Tärklise summaarne valem on C6H10O5. Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärklis ja tselluloos. Valgul on aga üks oluline erinevus. Tärklise ja tselluloosi pikad molekulid koosnevad ainult üht liiki lülidest- glükoosi tsüklitest. Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Puiduliigid OKASPUIT
allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve ristlõikel väljaspoolt sissepoole liikudes võime eristada järgmisi kihte: 1. Tüve katab koor, mille välimine osa – korp koosneb peamiselt suberiini, tselluloosi, parkaineid, rasvu ja vaiku sisaldavatest surnud korkkoe rakkudest. Korp võib puuliigiti ja sõltuvalt puu vanusest olla erineva paksusega, liigile iseloomuliku faktuuri ja välimusega
moodustub uus liik, mis on paljunemise seisukohalt emapopulatsioonist täielikult isoleeritud. Sümpatrilise liigitekke näiteks tuuakse Põhja-Ameerikat asustavat kahte kärbseliiki Chrüsoperla carnea ja C. downesi. Nende kehavärvus on seotud käitumuslike eelistustega. C. carnea on kevadel ja suve algul heleroheline ja muutub sügise saabudes pruuniks. Selle liigi isendid asustavad kevadel rohttaimi, sügisel elutsevad nad aga värvimuutvatel lehtpuudel. C. downesi on tumeroheline ning tema levikuala on seotud igihaljaste puudega. Puuduvad tõendid, et need kaks liiki oleksid kunagi üksteisest geograafiliselt eraldatud olnud. Samas on nende paljunemise isolatsioon põhjustatud erinevatel aastaaegadel toimuvast paljunemistsüklist ning erinevatest käitumuslikest eelistustest. C. carnea paaritub talvel ja suvel, C. downesi aga ainult kevadel. Kui nende kahe liigi
laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole suunduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahu pulbrina. Harilik hallsamblik on Eesti üks tavalisemaid samblikke, mis kõige sagedamini kasvab okasmetsades - mändide ja kuuskede tüvedel ja okstel, kattes neid vahel täielikult. Seda liiki leidub ka taluõuedes ja parkides kasvavatel lehtpuudel, puitehitistel, harvem graniitkividel või isegi maapinnal. Harilik hallsamblik on vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi samblikke, mistõttu ta on levinum samblikuliik linnades. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 120) 5 Rabensteiner. (s.a.). Harilik hallsamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hallsamblik
Kalde suurusest sõltub puidu ja vineeri mehaanilised omadused, aga suureneb vastupanu lõhastumisele. Ränipuit puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu. Ränipuit suurendab puidu kõvadust ning surve- ja staatilise painde tugevust. Nõrgendab tõmbe- ja paindetugevust. Muudab puidu kuivamiskahanemist, saematerjalid kipvad rohkem kaarduma ja lõhenema. Tõmbepuit lehtpuudel esinev ebanormaalne puidu ladestumine, peamiselt kaldukasvavatel puudel ja okstel. Ristlõikel nähtav sirbikujiliste ja kontsentriliste aladena, mis erinevad värvuse ja tekstuuri poolest normaalsest puidust. Tõmbepuit raskendab puitmaterjalide töötlemist ning viimistlemist. Esineb vähe suuremahuliselt ja olulist mõju sordilisusele ei avalda. Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb koore ehituses vüi lainelises
Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähem valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on kehvemini arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 (40) aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb kõige rohkem puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem ja kiirem on puude väljalangemine. Ka on väljalangemine intensiivsem viljakates kasvukohtades, kuna soodsates tingimustes toimuvad kõik puistu arenguga seatud protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini.
nooremad talluse osad on siledad, justkui plekise pinnaga. Algul on tallus tervikuna lame, lehtjas, võrdlemisi pikkade ja kitsaste harudega, osa neist võivad hiljem kumeralt kokku rulluda või kasvada püstiselt ülespoole ning muuta talluse kaharalt põõsasjaks. Silmatorkav tunnus on veel see, et talluse üla- ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool sinakas- või tuhkhall, alapool - vähemalt keskosas must). Hall karesamblik kasvab nii okas- kui ka lehtpuudel, eelistades happelisemat substraati, mistõttu on kõige sagedasem okas- ja segametsades kuusel, männil, kasel, remmelgal. Talub mõõdukat happelist õhusaastust, võib kasvada ka linnapuudel. Kahar habesamblik Usnea hirta Tallus: põõsasjas, 3-8 cm pikk; valkjas- kuni rohekaskollane; harud ümmargused. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid ja soreedid. Viljakehad enamsti puuduvad. Kasvukoht: puukoor. Väga sage kogu Eestis.
Niinimetatud tihvtpiirkonnaga puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus, mis on tingitud südamiku mitte kestandumisest (näiteks mägivaher, kask, lepp, pappel, harilik vaher ja arukask) . 4. KOOSTISOSAD Keskmiselt puu koostisosad on: · Tselluloos (4050%); · Ligniin (2030%); · Hemitselluloos (2030%); · Lisaained (13%, vihmametsapuudel kuni 15%) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin; · Tuhk (0,10,5%, vihmametsapuudel kuni 5%). 5. PUIDULIIGID 5.1. Okaspuit Arenguajaloo järgi on okaspuit vanem ning lihtsama rakulise ülesehitusega kui lehtpuit seal on vaid kahte liiki rakke: · Trahheiid: piklikud lõpus teravaks mineva otsaga rakud, mis on täidetud ainult õhu või veega (vt Joonis . Oksapuu tangentsiaallõige: trahheiidid ja nendes olevad koobaspoorid. Nende puidusubstantsi osakaal on 90100%
dünaamilisus. Vormi liikumist ruumis iseloomustab tema dünaamika. Ka maastikuarhitektuuris võib näha dünaamikat, seda veel eriti modernsetes lahendustes, kus kasutatakse vabakujulisi ning voolavaid vorme. Dünaamika puhul ei pääse ka mööda ruumi neljandast mõõtmest ajast. Aeg on määrava tähtsusega, kuna eri aastaaegadel näeb aed hoopis teistsugune välja, sealhulgas on põhirõhk eri aegadel õitsevatel lilledel ning talvel raagus olevatel lehtpuudel. 2. Kujundusvõtted maastikukujunduses Kompositsiooniks võib nimetada kunsti seada erinevad objektid ning vormid maastikule nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ning moodustaksid ühtse terviku. Kompositsiooni tegemiseks on vajalik harmoonia vormide vahel ning nende heade omaduste vahel. Nii saavutatakse harmoonia üksteisega sobivate vormide komponeerimisel, järgides teatud põhimõtteid. Ehk siis mida rohkem on elementidel omavahelisi sarnasusi, seda paremini nad
Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b
Kasvuklassid. Diferentseerumine- erinevuste teke smavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus. Diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. puude pärilikud omadused(genotüübid) on erinevad; 2. puud satuvad erinevatesse kasvutingimustesse. Puude diferentseerumine viib puistu iseharvenemiseni e loodusliku hõrenemiseni. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat; okaspuudel vanuses 20-30 aastat. Puistu isehõrenemine on tingitud puudevahelisest olelusvõitlusest. Puude väljalangemises etendab peamist osa looduslik valik. Välja langevad eelkõige need puud, mis antud tingimustesse vähem sobivad. Loodusliku valiku suund erinevates kasvukohtades võib olla erinev: - viljakates kasvukohtades on määrav kasvukiirus; – ekstreemsetes kasvukohtades (raba) on määravaks kohastumine ebasoodsate
vesinikust, hapnikust ning väävlist. Antratsiit-kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur sära. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Puit-Keskmiselt puu koostisosad on:Tselluloos (40-50 %),Ligniin (20-30 %),Hemitselluloos (20-30 %),lisaained (1-3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, suhkur, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin,Tuhk (0,1-0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %) Põlevkivid-on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit-on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud sinivetika jäänustest.
11. Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ning mehaanilise tugevuse andmiseks. Piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Pikkus 2...4 mm ja moodustavad kuni 95 % okaspuuliikide puidu mahust. Kevadpuidus : õhukeseseinalised ja suure siseruumiga ( tõusva voolu juhtimine.) Sügispuidus : paksuseinalised ja väikese siseruumiga (mehaanilise tugevuse andmine) 12. Puiduparenhüüb rakud varuainete talletamiseks. Esineb lehtpuudel 1...15 % puidu mahust, okaspuudel 1%. Koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on lihtsad ümmargused poorid. 13. Sooned tüüpilised anatoomilised elemendid lehtpuude puidus. Moodustuvad pikkade vertikaalsete õhukeseseinaliste suure siseruumiga rakkude seast, mis on oma rõhtvaheseinad ka osaliselt või täielikult kaotanud. Puidu keemiline koostis 14. Tselluloos on üheks põhiühendiks, millest koosnevad puidu rakuseinad. Okaspuudes
Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b
Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad. On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva. Harilikult kaks kurna aastas. Pesitseb koloonialiselt, koloonias 10...30 või enamgi paari, sageli 2...3 ühe puu otsas. 15Laulurästas Turdus philomelos
Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena d) külmakergitusena noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel) e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul Külma läbi surmatud taimeosad pruunistuvad-mustuvad, lehed hukkuvad. Madal temperatuur kahjustab puude ja põõsaste pungi, üheaastasi ja vanemaid võrseid, harvem ka tüve ja juuri. Mõnedel liikidel on pungad kaetud vaiguga või kattesoomustega, mõnel esineb tihe karvasus, mis külma eest kaitseb. Lehtpuudel paranevad vigastused üldiselt märksa paremini,
tiheduse poolest. Kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, mis ristlõigul on vaadeldavad augukeste selge reana. Sügiseses osas on ülekaalus puidukiud ja väiksema läbimõõduga trahheiidid. Varjatud rõngassoonelistel liikidel paiknevad kevadosas rohkearvulised suured trahheiidid, sügiseses osas on need väiksema läbimõõduga ning trahheiidide vahele jääb rohkesti puidukiude. Hajussoonelistel lehtpuudel on aastarõngaid raske eristada, kuna sügis- ja kevadpuit erineb üksteisest vähe. Puidu määramisel on olulisteks tunnusteks säsikiirte laius, värvus ja hulk. Esineb üherealisi (okaspuudel, haaval), mitmerealisi (vahtral) ning laiu (tammel) säsikiiri. Mitmerealised või laiad säsikiired on nähtavad puidus palja silmagagi, kitsad säsikiired aga ainult mikroskoobi abil
tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus. 10. Nimetage puidurakkude liigid ja kudede põhitüübid kasvavas puus.
Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha ôônes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha ôônes ja rakkudes, nt. ainuôôssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad - prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lôpuni mineraalid.
Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala m2; h- puu kõrgus m; f- vormiarv) Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see en 0,45-0,50, lehtpuudel 0,41-0,45. kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. puu vanuse määramine • männaste loendamise teel • juurdekasvupuuri abil Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused Eesti riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Metsamassiividest raiutakse läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e kvartaliteks. Tekib kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade paremat
, mis tekitab puudele küllalt olulist kahju, eriti madal, kahjustuse suurus oleneb siiski puude füsioloogilisest seisundist ja nende ettevamistumisest talvitumiseks.(Laas 1967) Oluline on ka, et juurdekasv lõpeks sügisel õigeaegselt, et võrsed täielikult puituksid, moodustuksid ladvapungad ja lehed variseksid normaalselt. Taimede vastupidavust madalale temp. mõjutab ka oluliselt talvine transpiratsioon. Transpiratsioon jätkub talvel nii igihaljastel okaspuudel kui ka lehtpuudel. Kuid üldiselt määrab liigi 8 külmakindluse ilmastiku iseloom, kasvukoha tingimused, vanus, geograafiline päritolu jne. Mida tugevamini on taim arenenud, seda kergemini parandab ta ka tekitatud vigastused. Seega on vastupidavus madalale temp. paljude tegurite komplitseerutud koosmõju tulemus.(Laas 1967) Siiski tuleb meeles pidada, et ka ülemäära kõrge temp. võib taimedele olulist kahju tekitada ja isegi nende hukkumist põhjustada
Sümbioosi liigid (toimub tavaliselt suure ja väikese sümbiondi vahel): a) Keha pinnal, nt. inimese naha bakterid, samblik. b) Keha õõnes, nt. herbivooride sooles, inimese soole bakterid. c) Keha õõnes ja rakkudes, nt. ainuõõssetel (korallid). d) Keha rakkudes, nt. soontaimede rakkudes plastiidid. Seenjuur e. mükoriisa: a) Ektomükoriisa, nt. okaspuudel ja puitunud varrege puhmastel. b) Endomükoriisa, nt. rohttaimedel ja lehtpuudel. Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lõpuni mineraalid.
Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv. Eestis on talvekülmad kahjustanud viljapuid, sarapuud, saart ja tamme. Talvekülmad võivad põhjustada puudel külmalõhede teket, eriti tüve alumises osas. Lõhede teket põhjustab külmumisel tekkiv pinge veerikka välise maltspuidu ja kuivema sisemise lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel. Eriti iseloomulik on see pargipuudele. Lõhed võivad puudel muutuda seenhaiguste sissetungi kohaks. Üldiselt määravad puuliigi külmakindluse ilmastik, vanus, geograafiline päritolu, kasvukohatingimused jne. 3) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused · Koorepõletik võib tekkida kuuma tõttu sileda- ja õhukesekoorelistel varjutaluvatel puudel (kuusk, pöök, nulg)
Poliitiline kokkulepe metsanduse arengukavas: 10% metsadest on range kaitse all ning tagatud on tüpoloogiline esinduslikkus (soovitavalt ka sidusus ehk võrgustik). Praegu ligikaudu 8% (osa kktüüpe ülemajandatud!). Väärtuslike loodusmetsade tunnused (Natura 2000 vanade loodusmetsade määratlemisel): · puistu on eriliigiline ja erivanuseline; vanuse erinevus peaks olema üle 20 a; · suhteliselt ühevanuselise puistu puhul peaks I rinde okaspuude vanus ületama 100 ja lehtpuudel 80 aastat, raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist üksikpuude valikraiega, mis pole mõjutanud puistu liigilist 3 koosseisu (näiteks on raiutud teerajale kukkunud puid, mõni üksik puu kütteks või matkajate lõkkepuuks jne); · eri vanusega puud moodustavad gruppe, esineb häile; · lamapuid ja surnult seisvaid puid on üle 5 % kasvavate puude arvust (häile arvestamata);
Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähe valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on puudulikult arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Ka on viljakatel kasvukohtadel väljalangemine intensiivsem ja küpses puistus säilib vähem puid, sest iga puu mõõtmed on siin suuremad. 100 a. vanuses puistus säilib tavaliselt 500-800 puud hektari kohta, mis moodustab vähem kui 10% 10 a. vanuse puistu puude arvust
selge augukeste reana. Sügiseses puiduosas on arvukamalt puidukiude ja väiksemamõõtmelisi trahheiide, millised on ka mõnevõrra tumedamad. Tüüpilised rõngassoonelised lehtpuuliigid on tamm ja saar. Varjatud rõngassoonelistel liikidel asuvad puidu kevadosas rohkelt suuremõõtmelised trahheiidid, millised puidu sügisosas on väiksemamõõtmelised ja nende vahel asub rohkesti puidukiude. Hajussoonelistel lehtpuudel on aastarõngad üksteisest raskesti eristatavad, kuna sügis- ja kevadpuit erineb üksteisest õige vähe. Hajussoonelised liigid on kask, haab, lepad, remmelgad jne. Mida intensiivsem on jämeduskasv, seda laiemad on aastarõngad (paplid, remmelgad). Aeglasekasvulistel puudel on kitsad aastarõngad (jugapuu, pukspuu). Kui suvel ilmad jahenevad võib kambiumi paljunemine peatuda ja temperatuuri tõustes jälle aktiviseeruda. See annab puidu ristlõikes pildi kahest
Eesti külmarekord: 1940. aasta jaanuaris 43,5C. Peamiselt kahjustab puid siiski vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis). Päeval soojendab päike õhku ja puid, kuid öösel temperatuur langeb oluliselt. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osakokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel – tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivadollaüsna sügavad ning kuigi puu moodustab haavakoe, võivad need järgmisel aastal ikkagi uuesti tekkida. Suuremat kahju võib tekitada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad veel advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Adektiivsed öökülmad on mujalt
annaabi.ee 
