Surulased (0)

Surulased
Evelyn  Landing
2016
Taksonoomia
• Klass: Putukad 
• Alamklass: Välislõugsed 
• Selts:  Liblikalised  (Lepidoptera)
•  Sugukond : surulased
• Eestis on registreeritud 18 
liiki surusid
•   nendest  6 ei suuda siin 
talvituda ja lendavad siia 
harva sisse.
• Suurim siin registreeritud 
Tontsuru  (Acherontia 
surulastest on tontsuru, kes 
atropos)
siin ei talvitu, kuid on Eesti 
suurim  liblikas  siruulatusega 
kuni 12 cm
• Kokku kuulub maailmas 
surulaste sugukonda umbes 
1200 liiki
• Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, 
• väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. 
• Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius 
convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi 
kuni 123 km/h. 
•  Enamusel  surulastest on väga pikk  imilont  
ja nad ei  lasku  toitumisel õiele maha, vaid 
"ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud 
imilondi õieni, imevad niiviisi 
    nektarit.
Ainulaadne tontsuru
• Omapärane on tontsuru imilont, see on 
vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. 
• Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti 
mesipuudesse ja imevad kärgedest  mett , selleks aga 
pole teab kui pikka imilonti tarvis. 
•  Mesilaste  eest kaitseb looma nii tema paks  kitiinkest  
kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see 
hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua 
teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. 
• Omapärane on siinkohal heli  tekitamise   mehhanism  - 
hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid 
vastandina teistele putukatele pannakse helielund 
tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline 
helitekitamise mehhanism on putukate seas 
teadaolevalt ainulaadne. 
Kirjeldus
•  Tundlad  ei ole üldiselt eriti 
     sulgjad, isegi isastel.
• Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel  
rühmal on kuulmiselundilaadsed  organid  peas.  
•  Rindkere ,  kõht  ja tiivad on tihedalt kaetud 
soomustega. 
• Mõnel surulaseliigil on  lont  taandarenenud kuid 
enamusel on see väga pikk ning kasutatakse  nektari  
imemiseks taimedelt. 
• Enamus surulasi tegutseb  pimedas  või 
õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel 
ajal. 
• Nii  emased  kui isased on sarnase elueaga 
10- 30 päeva. 
•  Enne lendamist, enamus liike väristavad 
oma lennulihaseid nende soojendamiseks 
ning  lennu ajal  kehatemperatuur  võib 
tõusta  40 kraadini.
• Mõnedel liikidel on sugudevaheline erinevus 
vägagi märgatav. Näiteks , Aafrika liikidel 
Herse convolvuli, tundlad on paksemad ning 
tiibade muster laigulisem isasel isendil. 
• Enamus täiskasvanud surulastest 
toituvad  nektarist , kuid on ka mõned 
troopilised liigid kes toituvad 
silmavedelikest. 
• Mõned taimeliigid on seotud kindla 
surulaseliigiga ning vaid nemad 
suudavad taime ära tolmendada. 
Elutsükkel
• Enamus liike on võimelised  tootma  mitu 
generatsiooni  aastas juhul kui ilmastik seda 
soosib. 
• Emased  munevad  valgust poolläbilaskva 
kattega , rohekaid,lamendunud,siledaid mune 
ning tavaliselt asetavad munad üksikuna 
peremeestaimedele. 
• Muna areng  varieerub  palju, kolmest kuni 21 
päevani. 
• Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda 
ning tema värv tumeneb enne nukkumist.
• Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku 
välimusega  - nad on  paljad , tagakeha  tipul  asub 
tugev kõver oga, mis võib olla  vähenenud  
mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku 
elustaadiumis. 
• Häirimise korral püüavad paljude liikide 
röövikud  vaenlast  hirmutada, jämendades keha 
eesosa  ning kõigutades seda  küljelt  küljele, 
imiteerides madu. 
• Sageli on keha eesosal isegi silmadele 
sarnanevad laigud (näiteks suur-punasuru 
    (Deilephila elpenor) röövikutel. 
• Surulaste  nukud  asuvad pinnases, 
    need on ühtlasi ka talvituvaks
    arengujärguks. 
•  Neil on viis paari lihavaid  jalgu . Enamus 
röövikuid  on helerohelised ja  pruunid  ning 
varjemustriga nende paremaks varjamiseks. 
• Teised on silmatorkavama värvusega, 
tüüpiliselt  valgete täppidega mustal või 
kollasel taustal kogu kehapikkuses. 
• Diagonaalsed  triibud  on rööviku kehal 
samuti  tavalised .  
• Puhkamise ajal  vastsed  tavaliselt on keras. 
• Vastsed on kiired  oksendama  kleepuvat, tihti 
toksilist maosisu ründajatele nagu  sipelgad  
või  parasiidid . 
•  Röövikud on oligofaagid lehtpuudel või 
rohttaimedel , mõned neist taluvad üsna 
suurt hulka spetsiifilisi  toksiine  taimedes.
•  Röövikute  arengukiirus  sõltub 
temperatuurist ning mõned  põhjamaa  ja 
kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu 
kiirendamiseks. 
• Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, 
kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks 
nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. 
• Paljudel liikidel  nukk  talvitub. 
• Nukkudel on spetsiifiline „ nokk “. 
Hall haavasuru
Kimalas lottsuru 
Harilik 
(Hemaris fuciformis)
lottsuru(Hemaris 
tityus)
Joonsuru (Hyles 
Kassitapusuru (Agrius 
Madara vöötsuru(Hyles 
lineata)
convolvuli)
gallii)
Männisuru (Hyloicus 
Oleandrisuru ( Daphnis  Piimalille vöötsuru (Hyles 
pinastri)
nerii)
euphorbiae)
Punalaik haavasuru (Laothoe 
(Proserpinus  proserpina )
populi)
Pärnasuru (Mimas tiliae)
Silmiksuru (Smerinthus 
ocellatus)
Sirelisuru  ( Sphinx  ligustri)
Päevasuru (Macroglossum  
stellatarum)
Suur punasuru (Deilephila 
Väike punasuru (Deilephila 
elpenor)
porcellus)
Röövikute värvikirevus
Kasutatud kirjandus
• 1. http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik17 .
htm 
• 2. https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae
• 3. http://www.ut.ee/BGZM/heteroce/sphinx.ht m
Tänan  kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Taksonoomia
• Slide 3
• Slide 4
• Ainulaadne tontsuru
• Kirjeldus
• Slide 7
• Slide 8
• Elutsükkel
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Röövikute värvikirevus
• Kasutatud kirjandus
• Tänan kuulamast!