Referaat lehtpuud (0)

Vana-Antsla kutsekeskool
LEHTPUUD Referaat
JUHENDAJA : Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Puu ehitus.............................................................................................................................................4 Võrade tüübid ......................................................................................................................................4 Lehed....................................................................................................................................................4 Paljunemine .........................................................................................................................................4 Heitlehised või igihaljad? ....................................................................................................................4 Talvega kaasnevad muudatused............................................................................................................5 Tammed ...............................................................................................................................................5 Kased ...................................................................................................................................................5 Vaher .....................................................................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 LISAD..................................................................................................................................................8
2 Sissejuhatus
Lehtpuud on maailma kõige arvukam ja mitmekülgsem puuderühm, kuhu kuulub enam kui 10 000 liiki. Paljudel on laiad lamedad lehed ning nad on heitlehelised, s.t nende lehed langevad sügisel või kuivaks aastaajaks. Lehtpuud kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Neil on õied, mis pärast viljastumist arenevad vilja sees olevateks seemneteks. Ainult kõige vastupidavamad suudavad võistelda okaspuudega külmas kliimas ja kõrgetel mäenõlvadel, kuid mujal domineerivad metsades laialehelised puud, seda eriti niiskes troopikas.
3 Puu ehitus Täiskasvanud lehtpuul on tavaliselt üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga.
Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra. Igal puuliigil on iseloomulik võrakuju. See sõltub oksakeste arvust ja jämedusest ning kasvunurgast tüve suhtes.
Lehed Lehed püüavad oma laia lameda pinnaga palju päikesevalgust, mida on vaja fotosünteesil. Puude lehed asetsevad nii, et igaüks neist saaks maksimaalselt päikest. Kujult on lehed kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehtedel kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehelaba ­ lehekest.
Paljunemine Paljunemiseks peab isasõite toom sattuma emasõiele. Paljudel lehtpuudel on eraldi isas - ja emasõied, mis paiknevad sageli pikkades, rippuvates urbades. Õietolm satub tuulega emasõitele. Putuktolmlejatel puudel on üldiselt värvikad õied, millel on magus lõhn või palju nektarit. Troopilistel aladel tolmeldavad mõningaid puid nahkhiired, keda meelitavad kohale paksude õielehtede mahlakus ja õite tugev mõrkjas lõhn.
Heitlehised või igihaljad? Lehtpuud võivad olla heitlehised, langetades oma lehed teatud aastaaegadel, või igihaljad, mis säilitavad lehestiku aasta ringi. Külmematel laiuskraadidel langevad lehed sügisel. See hoiab ära külmakahjustused ja talvine valgusevaegus tähendab, et ka fotosüntees on vähene. Lehtede varustamine veega on samuti keeruline, sest puud ei saa vett külmunud pinnasest kätte. Sooja kliimaga aladel langetavad puud oma lehed kuiva aastaaja saabudes, et ära hoida suurt veekadu .
4 Talvega kaasnevad muudatused Enne sügist lehtede langemist leiab aset hulk muudatusi. Klorofüll ja teised kasulikud ained lagunevad ning liiguvad tagasi puusse. Jääkained, nt parkained , liiguvad lehtedesse. Seejärel moodustub leherootsu alusele korgikiht ning lõpuks kukub leht ära. See jätab oksale armi. Tugevad soomused kaitsevad järgmise aastapungi külma ja putukate eest
Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel . Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid. Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud .
Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele . Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline. Paljudel kaskedel on koor, mis on kas tumedatooniline ja läikiv või valge ja paberilaadne.
Vaher Platanoides ­ kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras , pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine , ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik , kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat.
5 Kokkuvõte
Lehtpuud on väga tähtis puuliik.Selle tööga sain teada väga palju huvitavaid fakte lehtpuude kohta.Loodan, et lehtpuude arvukus ei lange väga madalale kuna see oleks inimkonna aregule suur tagasilöök.
6 Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Lehtpuud http://www.slideshare.net/e34r/lehtpuud-presentation http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.ht m http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tamm.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Kask
7 LISAD
Tammeleht
Kasekoor
Kask
8