Puidurikked ja puidukaitse (0)

         PUIDURIKKED
Fred- ingvar  kirsipuu
EP13
Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste 
tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja 
kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest.
 Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus, 
tüüakus, kõverus,  kasvaja ), teised nii  kasvamise  kui ka 
säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused, 
pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni 
transpordil ja töötlemisel.
 Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle 
kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks. 
 Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks 
antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks.
Puiduriketeks on
 okslikkus
 seenevärvused ja mädanikud
 keemilised värvused 
 deformatsioonid ja lõhed
 tüve vormirikked
 puidu struktuuririkked
  haavandid
  ebanormaalsed  ladestised
 mehaanilised rikked ja töötlusvead.
OKSAD -bioloogiline paratamatus
 Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest 
ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub 
murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. 
 Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, 
lehtpuudel aga haavandid. 
 Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. 
 Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja 
haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad  kurrud .
  Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest 
kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued 
aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet. 
 Need on  lahtised , kokkukasvamata oksad.
Erinevad oksad
 Kokkukasvamata oks – väljalangemata surnud oks, mille 
ümber on kasvanud puit.
 Terve oks –  ümbritsevast puidust veidi tumedam 
mädanemistunnusteta oks.
 Sarvoks – kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete 
vaikudega ja muude värvivate ainetega.
 Värvusega oks – mädanemise algstaadiumis olev oks.
  Pehkoks  – mädanemise teises staadiumis olev okaspuit, mis 
on kaotanud oma  esialgse  struktuuri ja kõvaduse.
 Tubakoks – okaspuit on kõdunemise viimases staadiumis.
 Ümarovaalne oks – saematerjali saagimisel või tahumisel 
põiksuunas läbilõigatud oks.
 Õmblusoks – saagimisel või tahumisel pikisuunas 
läbilõigatud oks.
 Sõrgoks – tüve pikuti läbisaagimisel sümmeetriliselt 
saematerjali pinnale jääv kahest oksast koosnev ühes ja 
samas oksakimbus asuv okste grupp.
EBATERVED  VÄRVUSED ja MÄDANIKUD
 võivad olla sisemised või välimised.. 
 Sisemised ebaterved värvused on:
  sisepunavus(tugev punane värvus), täpilisus(kohati 
muutunud puidu värvus),  väärlülipuit(kasvava tüve 
sisemise osa ebaterve tume värvus).
 Loetletud värvused puidu mehaanilisi omadusi ei alanda. 
 Palju  ohtlikumad  on sisemisedsõelmädanikud, 
pudemädanikud e.pehmemädanikud ja valge mädanik, mis 
olenevalt arenemise  staadiumist  alandavad puidu kvaliteeti 
kuni selle kasutuskõlbmatuks muutumiseni.
 Välised ebaterved värvused ja mädanikudon: sinavus, 
maltspuidu mädanik,  hallitus , välimine pehmemädanik 
jakeemilised värvused. 
 Neist kõige kahjulikum on pehmemädanik, mis tavaliselt 
tekib maharaiutud ja märgades tingimustes  asuvas  puidus.
 Mädanikud tekivad mitmesuguste parasiitseente toimel. 
Kõige ohtlikumaks seeneks on niinimetatud  majaseen . 
 Majaseenest nakatunud puit laguneb  lühikese  ajaga 
peenikesteks osadeks, mida võib kergelt pulbriks hõõruda.
metsamädanik – areneb puidus puude 
kasvamise ajal
laomädanik – areneb puidus pärast puu 
raiumist või kuivamist
PUTUKVIGASTUSED
  ehk niinimetatud tõugurikked võivad olla pinnalised või 
sügavad 
 Pinnalisi tõugurikkeid põhjustavad puiduüraskid ja nende 
tõugud, mis arenevad koore all. 
 Tegelikult piirdub nende kahjustus vaid mitmesuguste 
koorealuste käikudega. 
 Palju ohtlikum on sügav tõugurike, mida põhjustavad puitu 
järavad putukad, niinimetatud puidusikud ja toonesepad ning 
nende tõugud.
 Kõige rohkem kahjustavad puitu puidusikkude tõugud, kes 
puidu tihedalt läbi puurivad lõikes ellipsikujuliste käikudega, 
mille läbimõõt on 4 – 9 millimeetrit. 
 Tooneseplastest kõige ohtlikum on mööblitoonesepp, kes 
hävitab mitte ainult mööblit, vaid ka hoone 
puitkonstruktsioone. 
 Tooneseppade vastsete käigud on puidus ümmarguse 
ristlõikega, läbimõõduga 2 – 3 millimeetrit..
LÕHED
 võivad alandada  puitmaterjali  kvaliteeti ja muuta seda 
isegi kõlbmatuks.
 Sisemine pikilõhe ehk säsilõhe – kasvavas tüves esinev 
lõhe, mis laiuses aheneb tsentrist tüve pinna suunas.
 Ringlõhe – mööda aastarõngast kulgev sisemine lõhe
 Külmalõhe – talvise pakase mõjul tekkiv lõhe
 Kuivamislõhe – tekib puitmaterjalis kuivamisel
 Otsmine kuivamislõhe – kuivamislõhe puidu otspinnal, 
mis ei ulatu külgpinnale.
Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B)
Külmalõhe
TÜVEDE KASVUVEAD ja SISEMISED 
EHITUSVEAD
 võivad puidu muuta osaliselt kõlbmatuks, kuid võivad ka 
tõsta puidu väärtust. Näiteks raskendab salmilisus puidu 
töötlemist, kuid annab puidule ilusa tekstuuri.
 Kõverus – kõveruse suurust mõõdetakse painde suuruse 
järgi ja arvutatakse protsentides tüve pikkusest.
 Tüüakus – tüvi, mille alumine osa järsult jämeneb.
 Koonilisus – tüvi, mille läbimõõt tunduvalt väheneb  ladva  
suunas.
 Kaldsüülisus ehk  keerdkasv – kaldsüülisust mõõdetakse 
kiudude otsesuunast kõrvalekaldumise järgi senti-meetrites 
materjali pikkuse 1 meetri kohta.
Kõveruse mõõtmine
A – kõveruse kõrgus, B – kõveruse läbimõõt
Puidu kõverus
 Salmilisus ehk kisulisus – puidukiudude ebakorrapärane, 
üksteisest läbipõimuv ja laineline kasv.
 Looge – aastarõnga kohalik kõverdumine.
 Puidu räni – aastarängaste ekstsentriline kasv.
 Kaksiksüdamik – kaks või enam säsi puidu ühes ristlõikes.
  Tulioks  – oks, mis moodustab tüve teljega väga väikese 
nurga ning läbib tüve tunduvas pikkuses.
  Kurmulisus – tüve voldiline alumine osa.
HAAVANDID ja EBATERVED KIHISTUSED
 mõjutavad puidu kvaliteeti ja võivad põhjustada puidu 
kõlbmatust  laudsepa  – ja mööblitöödeks
 Mehaaniline  vigastus  – osaliselt maharebitud koor, 
sisseraided jne.
 Mõlu – puidu tüvesse  sissekasvanud  surnud puit või koor.
 Kuivkülgsus – puu ühel küljel asuv surnud puidupind, mis on 
tekkinud koore  osalise  maharebimise tagajärjel.
 Tõrvasvähk – üksikud tugevalt tõrvase ja surnud koorega 
kohad okaspuude tüvedel.
 Vesikiht – veega eriti täisimbunud koht puidus.
 Vaigulaik – vaiguga tugevalt läbiimbunud osa puutüve 
pinnal.
 Vaigupesa – vaiguga täielikult või osaliselt täidetud ala 
aastarõngaste vahel.
MAJAVAMM
 Majavamm ja hallitus võivad põhjustada suuri hoone 
kahjustusi.
 Majavamm  eritab  iseloomulikku lõhna ja on silamaga nähtav.
 Mädanikseened ja majavamm tekivad kohtades, kus on 
pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske – keldrid, 
põranda alused, niiskuskahjustusega vahelaed ja 
märgruumide  põrandad.
 Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum, 
see võib juba mõne aastaga  majale  hukatuslikuks saada.
 Ta areneb kõige kiiremini, on äärmiselt elujõuline
ja on võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab 
transportida eluks vajalikku vett.
majavamm
Puidukaitse
 Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid 
puidu kvaliteeti seda kahjustavate tegurite vastu nagu vesi, 
kemikaalid, tuli või putukad eest. 
 Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige  hooldus - tähelepanu 
mida puidule osutatakse alates metsa maharaiumisest kuni 
tööstusettevõttesse jõudmiseni. 
 Puidu hooldus algab metsas.
 Korralik kuivatamine kaitseb puitu seenkahjustuste eest.
 Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate või hävitavate organismide 
eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega.
Konstruktiivne puidukaitse
 Konstruktiivse puidukaitse eesmärk on vältida 
ehitustehniliste vahendite ja õigete konstruktsioonide 
kasutamisega kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist.
 Vältida puidu märgumist, et ei saaks  levida  puitu 
kahjustavad seened ja  bakterid .
 Hoida puidu niiskusesisaldus muutumatu, et vältida puidu 
pragunemist
 Kaitsta puidupinda vihma ja otsese päikesekiirguse eest
 Takistada puitu kahjustavate putukate või nende tõukude 
ligipääs puitkonstruktsioonidele
 Hoidmaks ära hallitusseente tekkimist, ei tohiks puitu 
ümbritsev suhteline õhuniiskus ületada 75%
Keemiline puidukaitse
 Keemilises puidukaitses kasutatakse erinevaid  meetodeid  ja 
puidukaitsematerjale. 
 Pinnaviimistlus- puidu pinnale kantakse keemilisi puitukaitsvaid 
viimistlusmaterjale , mille eesmärk on puitu kaitsta välistegurite 
rikkuva mõju eest.
 Pinnaviimistlusmaterjalid peavad olema elastsete omadustega, 
et need puidu niiskusomaduste tõttu tekkinud deformatsioonide 
tagajärjel ei praguneks. 
 Igasugust pinnaviimistlust peab  tetud  aja järel  hooldama  ja 
uuendama.
 Puidu pinnakattematerjalid jagunevad kahte gruppi: 
 Viimistlusmaterjalid läbipaistmatuks ehk katvaks viimistluseks 
(baseeruvad õlil, lateksil, akrüülil) 
 Viimistlusmaterjalid läbipaistvaks viimistluseks (värvitud õlid ja 
lakid)
Surve- ja vaakumimmutamine
 Puit, millest valmistatakse maasse paigutatavaid ehitusdetaile või 
kasutatakse niisketes tingimustes, peab mädanike vastu kaitstud 
olema immutamise teel. 
 Surveimmutusmeetod võimaldab immutusvahendil küllaldaselt ja 
sügavalt puitu  tungida . 
 Puidu  immutamine  toimub autoklaavis, mille käigus immutusvahend 
kõrge surve all puitu surutakse.
 Vaakumimmutuse puhul kaetakse puidu maltspuidu osa vähemalt 10 
mm sügavuselt kaitsevahendiga. 
 On sarnane täisrakuprotsessile aga tugeva surve asemel kasutatakse 
ümbritseva õhu loomulikku või siis väga väikest kõrgendatud survet.
Puidu immutusvahendid
  1. Vees lahustuvad immutid - Peale immutamist kinnistuvad 
kaitseained , jäädes ise selles lahustumatuteks, puitu.
 2. Õlis lahustuvad immutid - Koosnevad erinevatest 
tärpentinis lahustatud orgaanilistest ainetest. (aknapuidu 
vaakummutus)
 3.  Kreosooti - valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse 
postide,  vaiade , liiprite ja teivaste immutamiseks. On 
enimkasutatav puiduimmuti, mis tagab hea kaitse 
puitukahjustavate organite vastu. Head vetttõrjuvad 
omadused.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Puiduriketeks on
• OKSAD-bioloogiline paratamatus
• Erinevad oksad
• Slide 6
• EBATERVED VÄRVUSED ja MÄDANIKUD
• Slide 8
• metsamädanik – areneb puidus puude kasvamise ajal
• laomädanik – areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist
• PUTUKVIGASTUSED
• Slide 12
• LÕHED
• Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B)
• Külmalõhe
• TÜVEDE KASVUVEAD ja SISEMISED EHITUSVEAD
• Kõveruse mõõtmine A – kõveruse kõrgus, B – kõveruse läbimõõt
• Puidu kõverus
• Slide 19
• HAAVANDID ja EBATERVED KIHISTUSED
• Slide 21
• MAJAVAMM
• majavamm
• Puidukaitse
• Konstruktiivne puidukaitse
• Keemiline puidukaitse
• Surve- ja vaakumimmutamine
• Puidu immutusvahendid