PUIDURIKKED
Fred- ingvar kirsipuu
EP13
Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste
tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja
kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest.
Osa puidurikkeid tekib juba puu kasvamisel ( koonilisus,
tüüakus, kõverus, kasvaja ), teised nii kasvamise kui ka
säilitamise ajal ( seente, putukate ja ilmastiku kahjustused,
pragunemine ja kaardumine kuivamisel jne. ) või koguni
transpordil ja töötlemisel.
Puidurikked alandavad puidu kvaliteeti või muudavad selle
kas osaliselt või täielikult kasutamiskõlbmatuks.
Teatud puidurikked muudavad aga käsitöömeistrite tarbeks
antud puiduosa põnevaks ja väärtuslikuks.
Puiduriketeks on
okslikkus
seenevärvused ja mädanikud
keemilised värvused
deformatsioonid ja lõhed
tüve vormirikked
puidu struktuuririkked
haavandid
ebanormaalsed ladestised
mehaanilised rikked ja töötlusvead.
OKSAD -bioloogiline paratamatus
Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest
ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub
murdekoht uute kasvavate puidukihtidega.
Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud,
lehtpuudel aga haavandid.
Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks.
Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja
haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad kurrud .
Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest
kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued
aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet.
Need on lahtised , kokkukasvamata oksad.
Erinevad oksad
Kokkukasvamata oks – väljalangemata surnud oks, mille
ümber on kasvanud puit.
Terve oks – ümbritsevast puidust veidi tumedam
mädanemistunnusteta oks.
Sarvoks – kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete
vaikudega ja muude värvivate ainetega.
Värvusega oks – mädanemise algstaadiumis olev oks.
Pehkoks – mädanemise teises staadiumis olev okaspuit, mis
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS SAS-13 Katri Randma PUIDURIKKED Referaat Juhendaja: Marek Tarkin Haapsalu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................lk 3 2. Puidu rikked.....................................................................................................lk 4 3. Puidukahjustused ............................................................................................lk 7 4. Puidukaitse.......................................................................................................lk 9 5. Kokkuvõte....................................................................................................... lk 11 6
Puidurikked Oksad - Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks
resonantsomadutega.. Selline puit peaks olema kasvanud looduslikes puistus. isegi immutatud puitu. Töötlemisele mineval puidul Ei tohiks putukavigastusi Helipuiduks sobivad ainult alumised tüve osad(9m). Puidu teisi omadusi. üldse esineda. Mis ei ole 2mm suuremad on lubatud madala kvaliteediga Lõhn Tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele puidul. Suuremad tõugukäikudega puit sobib kütteks. Puidukaitse Puidukaitse on osdel puuliikidel eriline lõhn. Värksena lõhna rohkem. Kuivana lõhn eesmärkiks on rakendada abinõusid,mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda säilinud kadakas ja kampripuu. Siis saab kasutda ka määramistunnusena. kahjustavate tegurite nagu vesi, kemikaalid, tulivõi putukad, eest. Peamine Maltspuidus põhjustavd lõhna seened ja pisikud. Vaigulõhn männdidel. puidukaitse- puidu õge hooldus. Puidu hooldus peab algama metsas. Korralik
ÕPPEMATERJAL Puidurikked Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse PUIDURIKKED Raamatu "Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine" Tartu 2001 põhjal · Ekstsentriline säsi aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu eri suundades võib säsi asukoht ümarpuidu ristlõikel olla ristlõike tegelikust keskmest eemal. Tihti paikneb ränipuitu sisaldava ümarpuidu ristlõikel säsi ekstsentriliselt; vt ka mõistet ränipuit. · Haru palgi või noti jagunenud säsiga ja tihti sissekasvanud koorega osa. Avatud harude korral on palk või nott jagunenud.
...............................................................................15 3.2.8. Tuletael .........................................................................................................................15 3.3. Puitseente mõju inimese tervisele. ..................................................................................15 4. Puitu kaitsevahendid...........................................................................................................16 4.1. Konstruktiivne puidukaitse .............................................................................................17 4.2. Keemiline puidukaitse ....................................................................................................17 4.2.1. Pinnaviimistlus..............................................................................................................17 4.2.2. Vaakum- ja surveimmutus ............................................................................................17 4.2.3
See võib olla kuni 50%. Gaaside pikaajaline toime järkjärgult hävitab puitu. Kahjustatud puit muudab alul värvi, siis hakkab pudenema, peale pudenemist protsess kordub. Puidurikked Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked on: · puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus, · puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked, · puidu niiskusesisalduse muutumisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine, · puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahti murdumine, sisselõige, kaldlõige.
mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6 %. Aurutamisel väheneb puidu hügroskoopsus. · Vee mõju pikaajaline puidu vees oleks viib alla tugevusomadused, sest toimub puidu kiudude leostumine ja hüdrolüüs. · Hapete, leeliste, gaaside mõju happed ja leelised vähendavad puidu mehaanilisi omadusi kuni 50 %. Gaaside pikaajaline toime hävitab järk-järgult puu puit muudab värvi ja hakkab pudenema. Puidurikked mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekaldumised puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu osaliselt/täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked : · Puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasva või okslikkus. · Puu kasvamise ja materjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või
· 1)puit kontstruktsioonid eemaldadakse kuumuse allikast mittesüttivad materjalid katikutega,katikuteks võib olla n:kipsplaadist karpkarkass,tsementlaast plaadid jne. · 2)puitkontruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega · 3)puiduimmutamine antipüreenidega.antipüreenid on tuld tõkestavad ained,mis muudavad materjali raskesti süttivaks,nad on mitmesugused ammooniom ühendid. · 4)puidu värvimine puidukaitse värvidega-kus sideaineks on vesiklaas,täitaineks kasutatakse mitmesuguseid mineraalpulbreid ja lisaks pigmenti.värv tekitab puidule mineraalse kooriku mis eraldab ta õhuhapnikust. · 5)puidu võõpamine tulekaitse võõpadega-mis koosneb tavaliselt savist,lubjast,vesiklaasist,kaltsiumklorridist,veest ja teistest.võõp on pastataoline mass mida kantakse pinnale 2-3 mm paksuse pinnana. Putukkahjurid
Kõik kommentaarid