Hallrästas (0)

Hallrästas
Hallrästas on meie üks tavalisemaid aedades elavaid rästaid. Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas , kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub.
Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind, aga seda jubedam on lugu, kui keegi üritab hallrästa pesale ligidale pääseda. Nimelt siis võivad appi tulla ka ohvri naabrid . Hallrästad võivad nii korraldada rünnaku ka inimesele: algul pikeerivad ja raplevad, siis aga kuhjavad ründaja üle väljaheidete koormaga. Nii hoiavad paljud linnud , kes muidu agarad teiste munade sööjad on, hallrästa pesadest alati kaugele.
Hallrästas pesitseb üldiselt kõikvõimalikes puistutes, aga viimasel aja rändab neid üha rohkem linnadesse, kus leitakse sobivad pesapaigad parkides, kalmistutel ja ka lihtsalt teede ääres. Hallrästas on koloonialiselt pesitsev lind, sagedamini on koos 10...30 paari, vahel aga veelgi rohkem. Tihti võib näha ka seda, et kaks või kolm paari on leidnud pesale sobiva koha ühel puul.
Pesa ehitatakse nii okas- kui ka lehtpuudele 0...20 meetri kõrgusele, kas tüve ja mõne jämeda oksa vahele või siis rõhtsale oksale tüvest hoopis eemale. Pesa on suur ja raske, selle ehitamisel kasutatakse eelmise aasta kuivanud kõrsi, lehti, oksaraage ja ka sõnnikut ning mulda. Eriti raskeks teeb selle aga savist koosnev tugevdav vooderdus.
Aprilli lõpul või mai alguses muneb hallrästas 4...7 muna, millede haudumine vältab 12 päeva. Sama pika aja veedavad ka koorunud pojad pesas. Kui pojad aga pesa maha jätavad, siis ei saa nad veel kohe iseseisvateks vaid peavad kaua vanemate tiiva all õppima, enne kui need teise kurnaga tegelema hakkavad.
Sügisel toituvad hallrästad peamiselt marjadest , olles suurimad marjasöödikud inimese aias, kuid kevadise ja suvise putukate ning umbrohuseemnete söömisega toovad nad aiale igal juhul rohkem kasu kui marjade söömisega kahju.
Novembris rändavad hallrästad Lõuna-Euroopasse, et kevadel märtsis taas tagasi pöörduda.
Hallrästas ei kuulu looduskaitse alla.
Liiginimi eesti keeles Hallrästas
Liiginimi ladina keeles Turdus pilaris L.
Rahvapäraseid nimesid Täristi-, kadaka -, hobu -, tärin-, pask -, kirjurästas, hobutäristis, tärr, kärt, lärt, kädistaja, rädisti, kätkas, pajuharakas, pasknäär, sitalind, hall kodi .
Kehamõõtmed Suur rästas, kehapikkus 25...28,5 cm. Saba suhteliselt pikk. Tiiva pikkus 14...15 cm.
Kehamass Ligi 100 g.
Levik Pesiteb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Siberis kuni Leenani. Eestis harilik haudelind .
Arvukus Harilik, paiguti arvukas - praegu arvatakse Eestis pesitsevat 100…200 tuhat paari.
Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud , aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind.
Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub novembris, viimased detsembri jooksul, üksikud võivad aga ka jääda Eestisse talvitama. Kevadel saabuvad märtsis või aprlli algul. Toitumine Sügisel on põhitoiduks marjad . On tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid.
Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga . Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva. Harilikult kaks kurna aastas. Pesitseb koloonialiselt, koloonias 10...30 või enamgi paari, sageli 2...3 ühe puu otsas.
Areng Pojad on pesas 12...13 päeva, toidavad mõlemad vanemad. Peale pesa hülgamist toidetakse ja õpetatakse veel kaua. Seejärel siirduvad noorlinnud väikeste salkadena iseseisvalt toitu otsima . Lennuvõimelisteks saavad alates mai lõpust.
Koht ökosüsteemis Putukate ja umbrohuseemnete söömisega toovad rohkem kasu kui marjade söömisega kahju. Levitab puid ja põõsaid.
Ohustatus ja kaitse Kaitsealuste lindude nimekirja ei kuulu. Peamiselt ohustavad hakkide ja hallvareste pesarüüsted.