Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaasuskonkursi essee (0)

1 Hindamata
Punktid
Kaaskonkurss. Lahendus kaasusele nr 3, „Kukenurme Keskkool võtab tööle matemaatikaõpetja“.
Autor:
Otsustasin valida selle probleemi, kuna sooline diskrimineerimine on praegusel ajal, kui tööpuudus on ühiskonnas kõrge, väga aktuaalne ning meeste ja naiste vahel on konkurents tööturul pingelisem kui varem, sest iga vaba töökoht on kullahinnaga ning soovijaid on alati rohkem kui ameteid. Seega peavad olema tööpakkujad eriti ettevaatlikud ja korrektsed oma valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada.
Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne.
„Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade õpetajad, kelle vahel toimus elav arutelu, mille eesmärgiks oli teha valik kahe matemaatikaõpetaja kandidaadi vahel. Kandidaatideks olid endine arvutikeskuse sideteenuste arendaja Siiri Siinus ning erinevate ametitega hõivatud olnud Kaspar Koosinus . Mõlemad on lõpetanud Tartu Ülikooli matemaatika erialal ning näiliselt võrdsed kandidaadid töökohale. Koosolekuprotokollist võib lugeda, et komisjoni liikmed tõid vaheldumisi ette aspekte mõlemate kandidaatide poolt ja vastu. Lõpuks taandus kogu vaidlus sellele, kas on tarvis mees,- või naisõpetajat. Koosolekul tõi õpetaja Sihkmetsa välja eelmisel aastal vastu võetud õppenõukogu korralduse põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate soolise tasakaalu kohta, kus on kirjas: Kahe võrdse kandidaadi puhul võetakse mehi õpetajana tööle eelisjärjekorras. Selline korraldus on aga vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega (§ 12), mis sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida soo või muude asjaolude tõttu. Võttes aluseks õppenõukogu korralduse ning info mis vahetati koosolekul, otsustas direktor korraldada hääletuse, mis otsustaks kumb kandidaat on pädevam asuma matemaatikaõpetaja ametikohale. Enne seda lahkusid kaheksast komisjoni liikmest kaks, kellest üks, õppealajuhataja, ütles, et tema hääl läheb samale kandidaadile, kelle poolt hääletab muusikaõpetaja Lehis. Teine ruumist lahkunu, majandusosakonna juhataja oma eelistust ei avaldanud. Järgnevalt toimus hääletus, mille tulemus oli järgmine. Siiri Siinuse poolt hääletas 3 õpetajat, sealhulgas õpetaja Lehise hääl. Puudus õppealajuhataja hääl, mis on vaieldav, sest vastavalt protokollile oli õppealajuhataja oma hääle andnud, kuna see pidi kokku langema õpetaja Lehise omaga, siis oleks olnud loogiline, et Pr. Siinus oleks pidanud saama kolme poolthääle asemel neli. Kaspar Koosinuse poolt hääletas kolm õpetajat, sealhulgas direktor. Direktor võttis endale, aga õiguse lugeda Hr. Koosinuse kasuks ka majandusosakonna juhataja hääl väites, tsiteerin: „. Kuna teadaolevalt hääletab majandusosakonna juhataja juba aastaid peaaegu alati samamoodi nagu direktor.“. Selline käitumine on aga taunitav ning tegelik majandusosakonna juhataja valik jäi kuulmata. Seega jäi tegelikuks häälteseisuks 4 – 3 Siiri Siinuse kasuks. Teen ettepaneku tühistada Direktori Otsus Nr. 1, millega määrati matemaatikaõpetajaks Kaspar Koosinus ning anda koolile korraldus määrata matemaatikaõpetajaks hoopis Siiri Siinus.“
Järgneb Kukenurme Keskkooli kaitsja kõne:
„Nõustun täielikult prokuröri kirjeldusega Kukenurme Keskkoolis kokkukutsutud komisjoni koosolekust. Kuid ma ei saa nõustuda väitega, mis puudutas majandusosakonna juhataja häält. Olen veendunud, et direktor ja majandusjuhataja peavad olema samasuguse mõtlemisega, sest muidu oleks keeruline sellist asutust, nagu on seda keskkool, juhtida. Toetudes faktile, et direktor ja majandusjuhataja on aastaid koostöötanud ning aastatega on võrdeliselt kasvanud ka usaldus üksteise vastu. Seega võib väita, et direkori poolt antud hääl ühtib ka majandusjuhataja häälega, olgugi, et ta seda ei väljendanud. Protokollis on kirjas ka õpetaja Jaaksi ennatlik väide, milles ta seab kahtluse alla Kaspar Koosinuse distsipliinihoidmisvõime, väites, tsiteerin: „ Distsipliini suudaks minu arvates hoida Siiri Siinus.“ See on ennatlik ja põhineb aegunud arusaamal nagu oleksid ainult vanemad õpetajad rangemad. Kaspar Koosinus on laia silmaringiga noormees , kes on distsipliini vajalikusest kindlasti aru saanud oma erinevatel töökohtadel väljaspool Eestit. Samuti võib protokollist lugeda, et paljud õpetajad soovivad näha koolis rohkem noori, ja just meessoost, õpetajaid. Selle ajendil sai ka koolis vastu võetud õppenõukogu otsus, millega sooviti kooli võimaluse korral palgata just noori ja meessoost õpetajaid. Asi on soolisest diskrimineerimisest kaugel, pigem tuleb selle otsuse taga näha kooli soovi oma töötajateringi värskendada uute ning noorte ideedega. Seega teen ettepaneku jätta Direktori Otsus Nr 1. muutmata ning loota , et kooli tööle asuv noor pedagoog toob kooli soovitud värskust.“
Kõlab kohtuotsus, olles enne vaaginud nii prokuröri süüdistust, kui ka kaitsekõnet, mis leiab järgmist:
  • Kohus nõustub prokuröri väitega mis ütleb, et Direktori Otsus Nr 1. tuleb tühistada, kuna see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega § 12. Paragrahv ütleb selgelt, et kedagi ei tohi diskrimineerida sõltuvalt nende soost või muude asjaolude tõttu. Kohus leiab, et antud juhul on Siiri Siinusega just nii käitutud. Samas ei nõustu kohus prokuröri sooviga määrata koheselt Kukenurme Keskkooli matemaatikaõpetajaks Pr. Siinus, mis oleks ebaaus Kaspar Koosinuse suhtes.
  • Kohus annab Kukenurme Keskkooli õppenõukogule korralduse korraldada lisakonkurss, kuhu on kohale palutud ka Kaspar Koosinus ning Siiri Siinus, kellel oleks võimalus enda eest kosta ja näidata komisjonile, miks just nemad on need, kellele kool võib usaldada matemaatikaõpetaja kohused. Heas usus loodab kohus, et komisjon suudab kandidaate intervjueerides leida oma koolile parima võimaliku lahenduse, mis vastab nii kooli poolt seatud normatiividele kui ka õpilaste ootustele.
  • Kaasuskonkursi essee #1 Kaasuskonkursi essee #2 Kaasuskonkursi essee #3 Kaasuskonkursi essee #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor JJ Spring Õppematerjali autor
    Ühiskonna kaasuse lahendamine

    Sarnased õppematerjalid

    Minu LÜG mälestusraamat
    24
    pdf

    Minu LÜG mälestusraamat

    Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har

    Ühiskond
    Õpetaja koolis ja ühiskonnas
    19
    doc

    Õpetaja koolis ja ühiskonnas

    Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu

    Õpetaja koolis ja ühiskonnas
    Uurimustöö-Harri Jõgisalu
    37
    doc

    Uurimustöö: Harri Jõgisalu

    Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................

    Uurimistöö
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    125
    docx

    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

    Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

    Kriminaalmenetlus
    Riigiõigus
    47
    doc

    Riigiõigus

    1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki

    Riigiõigus
    Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
    47
    doc

    Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

    ....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20

    Asjaajamine
    Asjaajamise alused
    80
    pdf

    Asjaajamise alused

    Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...

    Asjaajamise alused
    Riigiõiguse konspekt
    142
    doc

    Riigiõiguse konspekt

    30. septembri 1994 Riigikohtu otsuses märgitakse: "Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik." See kaasus käsitles tähtajaks lubatud soodustust. 4. proportsionaalsuse printsiip. Selle kohaselt peavad riigivõimu poolt kasutatavad abinõud olema vastavuses taotletava eesmärgiga. Õiguste kitsendused peavad olema vajalikud kitsenduseesmärgi saavutamiseks. Proportsionaalsuse põhimõtet kajastab ka Eesti põhiseaduse § 11 teine lause. 8 5

    Riigiõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun