Põhja-Korea (2)

Põhja-Korea
Referaat geograafias
Koostaja :Sander Soomets
Juhendaja :Laine Tangsoo
Tõrva gümnaasium 2009

Sisukord:

Lk 3– Sissejuhatus: Põhja-Korea tekkimine ja ajalugu
Lk 4- Põhja-Koreast üldiselt
Lk 5- Põhja-Koreast lähemalt
Lk 6- Asukoht kaardil
Lk 7- Kasutatud kirjandus

SISSEJUHATUS: PÕHJA KOREA TEKKIMINE JA AJALUGU

Korea lõhenemine: Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse II maailmasõja lõpus kui 1945. aastal vabastas Korea põhjaosa jaapanlastest Nõukogude Liidu ja lõunaosa Ameerika Ühendriikide väed. Maa jagati mööda 38. paralleeli. Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga. Augustis 1945 rajas Punaarmee Nõukogude rahva võimu, et juhtida riiki Nõukogude-Korea sõpruseni. Ajutistes komiteedes pandi kommunistid võtmepositsioonidele. Märtsis 1946 toimus maareform ja rajati kolhoosid. Maareform oli populaarne talupoegade seas, aga põhjustas hiljem probleeme ja maaomanikud lahkusid lõunasse. Suurtehased riigistati. Majanduse olukord oli halb. Jaapanlased olid koondanud põllumajanduse põhiliselt lõunasse ja tööstuse põhja. Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen ehk hilisema nimega Kim Il- sung . Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanikke, konfiskeerides nende maid. Nõukgude armee lahkus 1948. Kahe Korea rajamine: USA ja NSVL riivalitsemine ei lasknud Rhee ja Il-Sungi valitsustel leppida. USA viis probleemi ÜROsse sügisel 1947. NSVL vastustas seda tegu.ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSVL boikoteeris hääletust. Aprillis 1948 toimus P’yŏngyangis põhja ja lõuna organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid Lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid vasakparteid boikoteerisid valimisi. Laialdane korruptsioon oli valimistel ja Lõuna-Korea oli ilma jäänud täislegitiimsusest. 13. augustil 1948 võeti võim üle USA sõjaväelt.

PÕHJA-KOREAST ÜLDISELT

Korea Rahvademokraatlik Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Põhja-Korea) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas põhja pool 38. Laiuskraadi. Lõunast piirneb ta Lõuna-Koreaga, millega ta 1948 aastani moodustas ühise riigi. Põhjast piirneb Põhja-Korea põhiliselt Hiinaga ning lühike piirilõik on tal ka Venemaaga. P'yŏngyang on Põhja-Korea pealinn ja suurim linn, mis asub Taedongi jõe kaldal . P'yŏngyang on Põhja-Korea administratiivne , kultuuriline ja ajalooline keskus. P'yŏngyang tähendab korea keeles 'laia maad'. Elanikke on P'yŏngyangis ligikaudu 3 700 000. Riigikeeleks on Põhja- Koreas korea keel. Põhja-Korea pindala on 120 540 km². 2006 aasta andmetel elab Põhja- Koreas inimesi ligikaudu 23 113 000 ning rahvastiku tihedus on 192 in/km². Iseseisvus saavutati 15. august 1945. Rahaühikuks on Põhja-Koreas kvonn. Nimi: Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn"' (북조선; 北朝鮮). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast. Ametlik nimi Korea uues omaladinas on Chosun Minjujui Inmin Gonghwa-guk. Põhja-Korea lipp : Põhja-Korea lipp on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ametlik lipp. Lipp võeti kasutusele 8. september 1948. Valge on lipul puhtuse, jõu ja väärikuse sümboliks ning ühtlasi on valge ka korea kui ühtse rahvuse sümboliks. Sinine triip sümboliseerib rahuarmastust, kuid samal ajal sümboliseerib punane riigi sotsialistlikku orientatsiooni. Viisnurkne täht on Põhja-Korea Töölispartei kui riigis valitseva partei sümbol. Valge ketas, mille peal täht asetseb sümboliseerib Korea Taeguk´i – universumi sümbolit.

PÕHJA-KOREAST LÄHEMALT

Loodus: Põhja-Korea on riik mägise pinnamoega. Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril . See ulatub 2744 meetrit üle merepinna .
Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise -, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud.
Kliima on mõõdukas ja sademed on koondunud suvele. Looduslikeks riskiteguriteks on hiliskevadised põuad, millele sageli järgnevad üleujutused. Varajasel sügisel esineb aeg-ajalt taifuune. Talvel on päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid -3° C kuni -13° C . Suved on lühikesed, kuumad, niisked ja sajused. Päevased kõrgemad ja madalamad temperatuurid suvel on 29 ° C ja 20 ° C.
Majandus: Põhja-Koreas on kasutusel isoleerimispoliitika, mis tähendab et rahvusvaheline kaubandus on väga piiratud, mis takistab märgatavalt potensiaali majanduskasvuks. Õigete meetmete ja reformidega võiks Põhja-Korea majandus kasvada aastas 6-7%. Domineeriv sektor majanduses on tööstus, järgnevad teenused ning põllumajandus. Tegeletakse veel ka masinaehitusega, metallurgiaga, turismindusega, toiduainete töötlemisega. Turism : Turism on valitsuse poolt väga suure kontrolli all. Aastas külastab Põhja- Koread umbes 1500 ‘Lääne’ turisti. Turistidega peab koguaeg kaasas olema matkajuht. Fotograafia on range kontrolli all. Riik kohtleb turiste hästi. USA kodanikele tavaliselt viisat ei anta.

ASUKOHT KAARDIL

KASUTATUD KIRJANDUS:

http://en.wikipedia.org/wiki/North_Korea

http://et.wikipedia.org/wiki/Põhja-Korea

Google otsing

Miksike.ee
.
8