Okaspuud (1)

Kildu Põhikool
Okaspuud
Referaat
Koostaja : Sten Kabanen
juhendaja: Viiu Toomigas
Kildu 2009
Okaspuud
Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm.
Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused . Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja –põõsad on igihaljad , et nende lehestik püsib aastaring
Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid – harilik mänd, harilik kuusk , harilik jugapuu , harilik kadakas .
Süstemaatika
Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim . Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkona kuulub neli hõimkonda.
Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina.
Okaspuude pärinemine
Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis. Mesosoikumi alguses Pangeal valitsenud kuivas kliimas olid okaspuud eriti edukad. Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega .
Okaspuude Sugukonnad
Männilised
Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed.
Jugapuulised
Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme . Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes.
Küpressilised
Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused
Okaspuude lehed
Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed – okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi lehti äärmuslike temperatuuride ja veekadude eest.
Käbid ja seemned
Enamikul okaspuudel moodustuvad seemned kuivade puitunud soomustega emaskäbide sees. Seemneid kaitsevad käbisoomused ning nad küpsevad kuni kolm aastat. Kui ilm on soe ja kuiv, käbi avaneb ja levitab seemneid. Paljudel okaspuude seemnetel on õhukesed pruunid tiivad, mis aitavad neil vanempuust kaugele kanduda.
Levimine kuiva ajal
Märja ilmaga jäävad käbid tihedalt suletuks. Sees asuvaid seemneid kaitseb veekindel vahajas vaigukiht. Kuuma kuiva ilmaga päikesepaistes vaik pehmeneb ja soomused avanevad , et seemneid välja lasta. Mõned liigid, näiteks keerdokkaline mänd, vajab käbide avanemiseks kõrvetavat päikesepaistet või metsatulekahju .
Elutsükkel
Okaspuudel on isas - ja emasõied eraldi. Emasõied on käbikujulises õisikus. Emaskäbid sisaldavad emassugurakke, mis tavaliselt paiknevad iga soomuse ülapoolel. Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest. Isaskäbid toodavad õietolmu iga soomuse alaküljel asuvas kotikeses. Küpsenult avanevad isaskäbi soomused ja paiskub õhku õietolmu, mis tuulega kandub emaskäbidele. Kui õietolm on levitatud, kukub isaskäbi maha. Emasõisik puitub käbiks, seemned arenevad käbi sees, mis võib jääda puu külge mitmeks aastaks.
Töönduslikud okaspuud
Okaspuud kasvavad kiiresti suureks ja nende puitu kasutatakse sageli ehitusmaterjalina või toormena paberi valmistamisel. Okaspuude puitu peetakse laialeheliste puidust pehmemaks. Kuid mõnede okaspuude, näiteks lehise ja jugapuu puit on isegi kõvem kui paljude lehtpuude oma.
Palmlehikud
160 liiki palmlehikuid, mis kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel, on ürgse taimerühma järeltulijad, mille õitseng oli umbes 250 miljonit aastat tagasi. Paljud liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid.
Männi Pinus thomasianus Goep. käbi, Neogeen, Miotseen, Samland
Volzia heterophylla Brogniart käbi, Sulzbad, Triias ;
Kasutatud kirjandus:

Tallinn 1961, V. Veski ja A. Niine , Ilupuud ja –põõsad

Looduse entsüklopeedia lk 124-125

http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud

http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html