Vastus leiad õppematerjalist: Puit ja plastid test 1

Puit ja plastid test 1 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud?
Mis on mükoriisa?
Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses?
Milline ehituse erinevus on laiadel ja väärlaiadel säsikiirtel?
Mille poolest erineb vaigukäik ja vaigupesa?
Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus?
Millised kasvava puu osad täidavad säilitusfunktsiooni?

Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud?
Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid.
Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit . Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned . Vaigukäigud.

Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses?
Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt).
Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid.
Eristatakse endo - ja ektomükoriisat.

Kas säsi ja tüve radiaallõikepind langevad kokku?Põhjendage vastust.
Jah. Kuna lõige asetab piki tüve ja läbib selle keskosa (säsi)

Mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad:
lülipuit ja küpspuit
Tüve ristlõikel on paljudel eristatav tumedam keskosa – lülipuit
Kasvavas puus on lülipuit mehaanilist rolli täitev surnud puit
Küpspuit – kuulub liikidele, mille koorealune osa ja tüve keskosa omavad ühtlast värvi – keskosa surm ei kaasne tumenemisega. Ülejaanud osas, tüve keskosa puit vastab kõikidele lülipuidu tunnustele ( niiskusesisaldus madal, vedelike diffusiooniomadused puuduvad, vastupidav seenkahjustustele jne.
küpspuit ja maltspuit
Maltspuit – keskosa ei erine от perifeerse osast värviga, ega niiskusesisaldusega.
Küpspuit – kasvava puu keskosa niiskusesisaldus on madalam kui perifeerses osas.
Maltspuidus ja Küpspuidus keskosa surm ei kaasne tumenemisega.
maltspuit ja väärlülipuit?
Tüve ristlõikel on paljudel puiduliikidel eristatav heledam koorealune osa – maltspuit.
Kasvavas puus on maltspuit mehaanilist rolli täitev elav puit.
Tumedamat tüve keskosa ei teki.
Mitmete maltspuiduliste liikide tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks – väärlülipuiduks.

Kuidas võiks seletada nähtust, et lehise puidus väga sageli on puidus piki aastarõngaid ringlõhed (puidu kihid on üksteise küljest lahti), kuid männi puidus sellist ilmingut kohtab suhteliselt harva?
( ? )Ei leidnud vastust
Võib olla see on seotud sellega, et okaspuidu aastarõngad on kitsamad, kui lehtpuidus .

Milline ehituse erinevus on laiadel ja väärlaiadel säsikiirtel?
Eristatakse kolme tüüpi kiirgust ( laiuse tüüpi) : väga kitsad , kitsad ja laiad . Laiad kiiret võivad olla tõelised(настоящие) või väärad (ложные).
Laiad; (koosnevad paljudest rakuridadest). Need säsikiired on palja silmaga nähtavad kõigil lõigetel.
Väärlaiad : Mõnede liikide väga kitsad säsikiired on grupeerunud nn. väärlaiadeks – sel juhul on säsikiirte vahel puidu tugirakud.

Milliste tunnuste põhjal on võimalik eristada omavahel (Soovitus: uurige ka E. Saarmani õpikut!):
- kasepuitu ja pöögipuitu
- tammepuitu ja jalakapuitu
- kadakapuitu ja männipuitu
-kuusepuitu ja lehisepuitu?
- kasepuitu ja pöögipuitu (tunnused: - malts - ja lülipuit; - säsikiired (suurus ja nähtavus)
Pöögipuit. Küpspuiduline. Vanadel puudel esineb punakaspruun väärlipuit. Säsikiired kahesugused: kitsad ja laiad. Ristlõikel laiad säsikiired nähtavad läikivate ribadena, kitsas säsikiiret vaevalt nähtavad.
Kask . Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlipuit. Säsikiired on kitsad. Rist - ja tangentsiaallõikes ei ole nähtavad, radiaallõikes nähtavad kitsaste ja lühikeste läikivate ribadena.
- tammepuitu ja jalakapuitu (tunnused: - säsikiired (suurus ja nähtavus))
Jalakapuit. Säsikiired kitsad. Radiaallõikes on nad tumedamad ümbritsevatest puidust ja eristuvad selgesti, andes lõikele omapärse struktuuri.
Tammepuit. Säsikiired on kitsad ja laiad. Laiad on ristlõikes nähtavad heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate läikivate lintidega, tangentsiaallõikes piklike, keskelt paksenenud tumedate kitsaste ribadena.
- kadakapuitu ja männipuitu (tunnused:lõhn; vaigukäigud (esinemine))
Kadakapuit. Erilis lõhn. Vaigukäigud puuduvad
Männipuit. Vaigukäigud on suured
-kuusepuitu ja lehisepuitu (tunnused: - malts- ja lülipuit; kõvadus)
Kuusepuit . Küpspuiduline. Puit võrdlemisi kerge (tihedus 0,45) ja pehme
Lehisepuit. Lülipuiduline. Puit võrdlemisi tihe (tihedus 0,61) ja kõva.
8. Mille poolest erineb vaigukäik ja vaigupesa?
Vaigukäik - vaiguga täidetud vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteem puu kehas.
Vaigupesa – vaiguga täidetud läätsekujuline pesa aastarõngaste vahel. Väidetavalt tekib nn märtsipäikese mõjul, mis soojendab enneaegselt üles mingid tüve osad ja vastavalt ka koorealuse kambiumi . Kambiumi liiga varajase tegevusseäratamise tulemus on vaigupesa teke.
9. Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus?
Säsikiired. Säsikiired koosnevad õhukeseseinalistest rakkudest, mis on orienteeritud radiaalselt. Ristlõigel nähtav nagu heledat läiget jooned. Säsikiired leiduvad kõikides puittaimedes.
Säsikordus
Mitmetel lehtpuuliikidel esineb pikilõigetel pruuni või kollase rakumassiga täidetud mitmesuunalisi kanaleid . Tegemist on levinud puidurikkega “Säsikordused”, mis on alati tekkinud sest puidukahjurid (nn kasekärbes) kahjustavad kambiumi.
10. Millised kasvava puu osad täidavad säilitusfunktsiooni?
Puukoor – kaitstab mehhaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuse eest ning ära hoida sellega puu kuivamine .
Juurestik – täidab toiteainete säilitusfunktsiooni jne
Võra
Kõik need puu osad mingil juhul täitvad põhiülesandeid mis tagavad puu säilitamist.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 13 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

201011 Õppematerjali autor

säsikiir säsikiired laiad kitsad nähtavad lülipuit

Sarnased õppematerjalid

132

pdf

Nimetu

· olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas · Kevadpuit · Sügispuit · Kambium · Niin · Korp Säsi

Kategoriseerimata

docx

Puiduteadus

Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab raieküpseks juba 15-20 aastaga, keerdokkaline mänd (Pinus radiata) nõuab pisut enam aega. 2000. a. saadi istandustest juba 35% tööstuslikust ümarpuidust. Prognoositakse, et 2050. a. raiutakse 50% tööstuslikust puidust istandustest. Kõige enam mõjutavad istandused paberitööstust. Puidutööstust mõjutab vähem, sest ehituses vajaminev puit peab olema tihedam ja kvaliteetsem (nn inseneripuit). 3. Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet? Metsatööstuse probleemid • spetsialistide puudus • puidutööstuse potentsiaal täiel määral kasutamata • Lahendus: ressursi efektiivsem ja targem kasutamine Puidutranspordi probleemid • metsamaterjali veole seatud koormuspiirangud – võiks olla suurem • kütuseaktsiis

Puiduteadus

pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama.

Puiduõpetus

docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees. Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR

Puiduõpetus

doc

Tisleri eriala eksam

Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks).

Tisleri eriala

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

Koort võib kasutada nii küttena, kui ka keemiatööstuse toorainena. Juurestik Ülesanneteks on: *kinnitada puud pinnases ja hoida puud vertikaalses asendis *võtta pinnasest vett ja toitaineid ning juhtida neid tüvesse *säilitada puu jaoks vajalikke aineid Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks. IV Puidu mikroskoopiline ehitus Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad.

Materjaliõpetus

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

täidetud protoplasmaga. Niineosas leidub ka mehhaanilist tugevust andvaid niinekiu rakke ja kogu niineosas hajusalt paiknevaid niineparenhüümi rakke. Varre siseosa moodustab põhikoest koosnev säsi koos esisäsikiirtega. Esisäsikiired paiknevad juhtkimpude vahel ja ühendavad tsentraalse säsiosa perifeerse kooreosaga. Säsikiirte ülesanneteks on toitainete transport varre perifeersesse ossa . Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Säsi on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid näiteks tammel on tähtja kujuga, haaval viisnurkne jne. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Puittaimedel säsirakud aja jooksul puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Mõnel puul on tüve ristlõikes näha kaksiksäsi, milline on tavaliselt põhjustatud puidurikkest

Eesti metsad

Rohkem sarnaseid