Referaat lendoravast (0)

Lendorav
Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on leidub teda väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis.
Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd . Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud jne.
Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi , noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevadeüleelamiseks.
Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu.
Lendorav on looduskaitse all ja Eesti Looduse Fondi vapiloom.
Raadiosaatjad lendoravatele
Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika – napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud.
Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada.
Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud.
Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud.
"Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks ainult pabulate järgi hinnanud, mitme looma territoorium see on, oleks arvanud, et seal on vähemalt neli-viis looma. Tegelikult on üks ja seesama loom. See ei tähenda, et seal ei võiks emaste territooriume rohkem olla – neil loomadel ongi nii, et isased käivad laiemalt mitme emase territooriumil."
Uus teadmine oli ka see, et loomad vahetavad üsna sageli oma päevast varjekohta või magamiskohta ning kasutavad ka orava risupesi.

Sissejuhatus

Ma vaatasin teisipäeva õhtul saadet “ Osoon ”, kus saates räägiti pikalt lendoravatest. Ma valisin lendorava , sest ta tundus mulle huvitav loom, kuna ma ei teadnud suurt erilist lendoravate kohta. Lisamaterjali otsisin internetist ja raamatutest.
Veel huvitavat lendoravatest
Kõige suurem liik on tanguan, kelle tüvepikkus on 60 cm, sabapikkus 63 cm, mass kuni 1,4 kg. Karvastik ülapoolel hallikas-must, külgedel pruun ja kõhualusel hallikas; saba must. Tanguan elab Ida-India, Birma ja Sri Lanka tihedates mägimetsades. Toitub peaaegu ernditult puulehtedest: pesa ehitab okstest ja lehtedest, selle läbimõõt on kuni üks meter. Tanguani liuglemisvõime on lendoravate hulgas rekordiline: ta suudab ületada 60-meetrilisi vahemaid.
Kaljulendorav on suuruselt teisel kohal taguani järel: tüvepikkus kuni 46 cm, sabapikkus 56 cm. Karvastik on pikk ja tihe, ka tallaalused on karvadega kaetud. Elutseb peamiselt Loode-Kaśmiri mägedes, kus tihti liugleb kaljude vahel.
Harilik lendorav on oravast pisut väiksem näriline. Tüvepikkus 14- 21 cm, kahara saba pikkus kuni 14 cm. Selgmiselt helehall pruunika varjundiga, kõhtmiselt valkjas . Puhas-hall talvekarv on eriti kohev ja siidjas.
Harilik lendorav on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, kogu Siberis (välja arvatud põhjaalad) ja Kaug-Idas. Asustab okas- ja segametsi, kus toitub puude oksakestest, pungadest ja seemnetest, samuti seentest ja marjadest. Areaali kirdeosas on lendorav talvel sunnitud toituma peaaegu üksnes lehise pungadest. Talveunne ta ei lange, kuid käreda pakasega päevad veedab pesas, kasutades suvel kogutud toiduvarusid. Pesa ehitab looduslikesse puuõõntesse, rähni pesakoobastesse, mõnikord ka kaljupragudesse. Emaloom poegub üks kord aastas, sünnitades juunis-juulis 2-4 poega . See liik elab ka Eestis.
Kasutatud kirjandus:
Tekst:
“Loomade elu: Imetajad 7” Lk. 151-152
“EE 5: konj-lõuna” Lk. 484, lendoravlased
Kanal2 saade “Osoon”
http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$1015?d=2&m=9&mode=topic&y=2006
Pildid:
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.latvijasdaba.lv/11/img/ziid-519a.jpg&imgrefurl=http://www.latvijasdaba.lv/11/view_0_img.asp%3Fid%3D519&h=300&w=420&sz=23&hl=et&start=9&tbnid=-Js3a2sXiq4tSM:&tbnh=89&tbnw=125&prev=/images%3Fq%3Dlendorav%26gbv%3D2%26svnum%3D10%26hl%3Det
http://www.okvoru.ee/html/lendorav_logo2.gif