Järvselja (0)

JÄRVSELJA
Üldinfo
Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on tänasel päeval sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997.aastal Eesti Põllumajandusülikool. Alates 1921. aastast on muutunud õppe- ja katsemetskonna nimetus ja staatus, kuid tema missioon on püsinud suures osas muutumatuna. Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja katsemetskond põhitegevuseks on metsapindala ja metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega. Sihtasutus on metsandusliku uurimus- ja katsetegevuse korraldamise ning katsealade rajamise baasmetskond. Tihedat koostööd tehakse EMÜ Metsandus - ja maaehitusinstituudi õppejõudude ja teaduritega. Viimaste aastate olulisimaks ülesandeks on kujunenud erinevate erialade üliõpilaste suvepraktika baasiks olemine. Traditsiooniliselt on enamus tudengitest EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituudist, peale selle veel EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ning Tartu Ülikooli Bioloogia -geograafiateaduskonnast. 2005.a suvel oli Järvseljal mõnel nädalal korraga üle 100 üliõpilase.
Metsanduslik info
Metsanduslike püsikatsealade andmebaas. Metsanduslikus uurimistöös on väga oluline osa püsikatsealadel, mille abil on võimalik jälgida aastakümnete vältel puistutes toimuvaid protsesse. Paljud Eestis olevad metsanduslikud püsikatsealad asuvad Järvselja õppe –ja katsemetskonna territooriumil. Neid on rajatud alates õppemetskonna loomisest 1921. aastal, algselt Tartu Ülikooli, hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste poolt.Kuna nii mõnegi metsandusliku katse alustamise ja katsetulemuste selgumise vahele jääb mitmekümneid aastaid, jääb paljudel püsikatsealade rajajatel oma töö vili nägemata ja tekib oht, et katseala võidakse unustada ja nad kaotavad lõplikult oma teadusliku ja praktilise väärtuse. Nimetatud ohu vähendamiseks koostati Järvselja õppe –ja katsemetskonda rajatud ja 2000. aasta seisuga kasutuses olevate püsiproovitükkide üldandmed. Andmebaasis on esitatud nii katseala rajaja kui ka andmete valdaja nimi. Ära on märgitud püsikatsealadega seotud publikatsioonid.
Huvitavat lugemit
Järvselja on oma vähem kui 50 elanikuga võrdlemisi väike külake Tartumaa kaguosas Võnnu ja Meeksi valla piiril .Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna üldpindala on 10618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa . Puuliikidest levinuim on kask (49%), järgnevad mänd(26%) ja kuusk(16%). Metskonna põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Emajõe Suursoo Kaitseala koosseisu.Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud. Leego järve lähedalt viib laudtee otse üle soo Peipsini välja, kus asub Virvissaare linnuvaatlustorn.
Ent metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist.
Eelkõige seondub Järvselja metsamajanduse üliõpilaste praktilise koolitamisega ning mitmekülgse metsandusliku teadustöödega ja püsikaitsealade rajamisega.
Nimetatud tegevusele pani aluse prof . Andres Mathiesen, kelle algatusel loodi
1921. a. Järvseljale Tartu Ülikooli õppemetskond. Varem nimetati siinset ümbruskonda Kastre- Peravallaks.Eesrindlikud metsanduslikud tööd algasid juba 19. saj. II poolel, kui metsade omanikuks oli Kastre mõisnik Nikolai von Essen .
Metsade plaanistamine toimus aastail 1860-1865. Metsaülem Martin Maurachi ametisoleku ajal (1883-1897) viidi läbi ulatuslik kuivendustöö. Käsitsi kaevati 150 km kraave , mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000 ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka mitmeid lehise- ja nululiike.
1887.a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni eestvõttel 1921.a rajatud nn."Lossiaias" hakati ka dekoratiivliike kasvatama. Praegune Järvselja liigirikas puukool pakub istikuid nii metsaistutajatele kui ka koduaia kaunistajatele.
1969.a alustati Agali küla põllumaadele arboreetumi rajamist, mis on rajatud põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi.
Järvselja metsade omanäolisus ja vaheldusrikkus kutsub matkaradadele igat loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda umbes 5 km pikkusel õpperajal. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima metsakaitsealaga ehk "ÜRGMETSAGA". Tegemist on 1924.a kaitse alla võetud 19 ha suuruse kvartaliga, kus kasvavas põlismetsas on keelatud igasugune inimese vahelesegamine metsaelu loomulikku käiku.
Kõrgemad kuused Järvselja metsades on küündinud isegi 48 meetrini, mis on Baltimaade rekordiks.
Võimsa mulje jätavad ka Järvselja männid, mis on kohati 40 m kõrgused.Eriline vaatamisväärsus on KUNINGAMÄND ja seda mitte niivõrd oma kõrguse (33m), vaid massiivse tüve ja sügavarõmelise korba poolest. Puutüve mahuks on arvestatud 11 tm. Vanust on sel männil peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil- üle 360 aasta.
Järvselja keskusesse M. Maurachi ajal rajatud pargis on vanimate lehiste vanuseks tublisti üle 100 aasta.Kõrgust ühel Euroopa lehisel 39 m,kõrgeim ebatsuuga 33 m. 1930-ndail rajatud dendropargis kasvavad peamiselt erinevad okaspuud- kanada tsuuga, serbia kuusk, ajaani kuusk, hiigelelupuu, korginulg, hall nulg, rumeelia mänd jpm.
Järvselja jahiloss
1912.a.ehitati Selgjärve kaldale Kastre mõisniku Nikolai von Esseni jahilkäikude peatuspaigaks jahiloss, mis oli alates 1921.a. kasutusel Tartu Ülikooli metsandusüliõpilaste elupaigana praktikumide ajal. Loss hävis tulekahjus 1948.a.
Praegune Järvselja jahiloss valmis 1980.a. Praktikumide läbiviimise ajal on loss eluasemeks EMÜ õppejõududele. Peale selle on ruume võimalik välja üürida mitmesuguste ürituste korraldamiseks või lihtsalt ööbimiseks.
Lossis on suur saal umbes 50 inimese vastuvõtuks ning väiksem kaminaruum, kus on kohti 15 inimesele. Kasutada saab sauna. ÖÖbimiskohti on 28. Toad on 2-5 kohalised. Toitlustamist saab tellida Järvselja söökla kaudu.
Kogu maja kasutamine koos ööbimise ja saunaga maksab 5000 krooni ööpäevas. Ühe inimese majutuse hinnaks on 170 krooni(hinna sees on ka saun)
Ruumide kasutamise 1 tund maksab samuti 170 krooni.
Kõikidele hindadele lisandub 18 % käibemaks.