EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alle
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste.
· Rumeelia männi puit pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi ilupuuna parkides ja koduaedades. Pinus strobus - Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Kõrgus 40...50 m. · Okkad 7...12 cm pikad (5-kaupa), kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline (kumer) tahk roheline, külgmised valkjamate õhulõheridadega. Okkad peened, läbimõõt 0,5 mm. Okkad kinnituvad võrsetele pintslina ning püsivad 2 (3) aastat · Käbid võrsel üksikult või 2..
Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa. Eestis kasvab viljuvaid puid mitmetes parkides ja haljasaladel, nimetame siinkohal Olustvere, Tihemetsa[ h = 19,3 m, d = 25 cm (Roht, 1986)], Pärnu, Luua, Järvselja jne parke ja arboreetumeid. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. Sordid: 'Aurea'; 'Nana'; 'Pendula', 'Freya'; 'Pimoko'; 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziésii [Mirb.] Franco) Menziesii XVIII sajandil elanud Soti botaaniku ja laevaarsti Archibald Menziesi järgi. Euroopasse on see puuliik toodud juba 1827. aastal D. Douglas'i poolt. Kasvab kodumaal kuni 90 m kõrguse puuna
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
· Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882) · 1853 Tartus asutati Eesti Loodusuurijate Selts(ELUS)- kõige vanem, hakkas tegelema ka looduskaitsega. · 1910-asutatakse I kaitseala Vaika saarel (praegune Vilsandi Rahvuspark) · 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste.
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva
Kõik kommentaarid