Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust
Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine laste hulgas Erivajadustega laps saab abi eripedagoogidelt ja logopeedidelt Arvestatakse laste eripära õppetegevuste läbiviimisel. Rühma reeglite kehtestamine, temaatilised nädalad "Popp poiss" ja "Popp tüdruk" Lõõgastumisharjutuste sisseviimine muusika saatel lastele kogu päeva jooksul, punktmassaaz lastele Lapsel omaette olemise võimalus. Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine koostöös lastevanematega Lasteavanemate koolitused, psühholoogi regulaarsed külastused Psühho- sotsiaalse keskkonna parandamiseks on korraldatud vanematele loenguid kasvatusteemadel. Lasteaia ja kodu koostöö läbi vanemate kaasamise (lastevanemate ümarlaud) Personali, laste ja vanemate tunnustamine ja nende töö-tegevuse väärtustamine statuut, järjepidevus. Töötajatele, lastele ja vanematele on loodud muid koostöövorme ja tervisliku
spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega. Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt
ja lasteaias)Loodusvaatlused,uurimised.J alutuskäigud metsas. · MATEMAATIKA: · 3-4a.Õues loeme lehti,leitud lehed toome tuppa raamatu vahele kuivama. · 5-7a.mänguasjade mõõtmine,kordame üle cm ja mm.Mõisted rohkem-vähem. · MÄNG: · 3-4a.Teeme õues liivakooke,avastame poriloike. · 5-7a. Õppe lauamäng ,,Minu pere" grupiti töö.Kuu teema- kordamine. · KUNST: · 3-4a.Kleebime seeni. · 5-7a.Meisterdamine sügiskompositsioonide tegemine. · TÖÖ LASTEVANEMATEGA: · Esimesed koosolekud.Väikestel saame lastevanematega tuttavaks. · KIRJANDUS: · 3-4a.,,KirjuMirju"E.Niit,,Sügis", "September"E.Raua"Sipsik". · 5-6 -A.Kivirähk."Leiutajateküla Lotte."Iko Maran"Londiste õige nimega Vant."
päevahoiuteenusega. Lisaks pakutakse võimalust laenutada kvaliteetseid inhalaatoreid ning kui peaks tekkima ootamatu soov minna üheks ööks, nädalavahetuseks või koguni pikemaks ajaks kogu perega reisile, siis pesamuna voodiprobleemid aitab lahendada reisivoodite laenutus. Korraga on hoius 10 last alates 1,5 eluaastat. Lisaks on saanud rahastust EAS´ilt. Lustila OÜ- Keila linnas ja Sauel Lustila pakub päevahoiuteenust. Üritusi viiakse läbi koos laste ja lastevanematega, millest on saanud traditsioonid. Lustila jaoks on info liikumine ja koostöö ülioluline, seda jagatakse lastevanematega iganädalaselt nii foto-, kui ka e-maili teel. Olemuselt on innovaatilised. Hoius on 1,5- 4 aastased lapsed ning ühe õpetaja kohta on 5 last. Fredy Inglise Keel- Harjumaal ja Tartumaal Fredy eesmärk on tekitada huvi võõrkeelte õppimise vastu ja edendada eneseväljendusoskust.
HJ-21 2015 Sissejuhatus huvijuhi erialasse (TÜ VKA) HUVIJUHI ÜLESANDED HUVIJUHI TEGEVUSED Suhtekorraldus (suhtlemine) ja koostöö teiste valdkonna Suhtlemine klassijuhatajate ja lastevanematega. Teiste koolide spetsialistidega huvijuhtide/esindajatega suhtlemine ning ning nendega koostöö tegemine Noorte juhendamine ja suunamine ÕOV tegevustes osalemine (sageli ka tegevuste koordineerimine), noorte nõustamine ning abistamine (huvijuht on ka õpilaste
(faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7. VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava)
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008
Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteaedades on olemas õpetajal arvuti. Näiteks saab arvutist näidata õpetlikke multikaid vastavalt nädalateemale. Veel saab lasta erinevaid laule, et
õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus. Viha ja kiusamisprobleemidega toimetulek: emotsioonid ja nende väljendamine, õpetus vihast, valikute keel, kiusajad, kooli poliitika. Programmi väljakutsed: kolleegitugi, lastevanematega töötamine, klassiõpetaja, vastupidavus. Kopeeritavad töölehed. Igas lasteaiarühmas leidub lapsi, kes käituvad nii, et nendele tuleb kulutada rohkem aega ja energiat kui teistele. Seetõttu on see raamat vajalik kõigile lastega töötavatele ning miks mitte ka vanematele. Isiklikult sain raamatust väga kasulikke nõuandeid ja teadmisi. 5.M. Veisson ,, Lapsevanemale erivajadustega lastest II ,, AS Atleks Tartu 2009 ( 61 lk )
samas iga lapse individuaalsusega. Põhjendus: Tegevused tuleb kohandada vastava rühmaga ja nende vajaduste järgi. Seeläbi on tegevuse läbiviimine lihtsam ja ka sihipärasem. 7. PÕHIMÕTE: Lastevanemate osalus ja rollid. Põhjendus: Kuna lastevanemad on laste esimesed ja kõige tähtsamad õpetajad, siis on oluline ka nende kaasamine laste õppetegevuste/õppekasvatusprotsessi organiseerimisse. See aitab lihtsustada suhtlemiste lastevanematega ning asjakohastada/kohandada õppetegevusi vastava rühmaga. 8. PÕHIMÕTE: Paika panna eeldatavad tulemused. Põhjendus: Aitab keskenduda teemale ning suunata lapsi soovitava tulemuse poole. 9. PÕHIMÕTE: Lõimitud metoodika kasutamine. Põhjendus: Lapsel on lihtsam luua seoseid ning uusi teadmisi omandada, kui tegevused on lõimitud ja ta suudab tuua paralleele erinevate valdkondade vahel. 10. PÕHIMÕTE: Lapse kogemustele mõtlemine.
Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Lapsevanem on see, kes tunneb enda last kõige paremini ja teab, mis on nende lapsele kõige parem ja sobivam, seetõttu on oluline leida minul kui õpetajal aega lapsevanema kuulamiseks ja tema soovidega arvestamiseks ja ühiselt alternatiivseid lahendusi leida. Lasteaias on väga palju lapsi ja peresid, kel kõigil omad tõekspidamised- põhimõtted. Seetõttu on oluline üksteisega arvestamine ning üksteisest lugu pidades saame pakkuda lastele parimat
treeningprogrammi. Nad on nii tegema hakanud, sest nende sõbrad/töökaaslased teevad seda. Tervislikkuse küljelt on see tore, kuid selline võistluslik „ma pean ka, sest sa teed“ muudab spordi minu jaoks kohustuseks. See eemaldab liikumisest rõõmu. Eelistaksin, et kõik inimesed vaataksid liikumisharrastust, olenemata spordialast, kui teadlikku tervisekäitumist. Liikumisharrastus kui teadlik tervisekäitumine on suurepärane. Treeneritööd tehes puutun sageli kokku lastevanematega, kes toovad oma lapsed trenni lihtsalt selle pärast, et nad rohkem liiguksid. Isegi kui lapsel otsest huvi tantsimise vastu ei ole, on vanemad võtnud vastutuse laps liikuma panna. Enamus noortel on ükskõik, kui lihtne või keeruline on neile õpetatav koreograafia, nad lihtsalt naudivad muusikat, liikumist ja teiste seltskonda. Lisaks positiivsele füüsilisele mõjule, on liikumisel ka mõju inimese vaimsele seisundile. Meeldiv on
spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega. Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks,
Suurima miinimumsumma puhul olid tulemused lastega vastajatel samad (1000 eurot), kuid lasteta vastajatel tekkis 100 eurone vahe ehk naistel 900 ja meestel 800 eurot. On näha, et lasteta naiste/meeste väikseim miinimumsumma on 50 eurot suurem kui lastega naistel/meestel. Samas kui vaadata suurimat miinimumsummat, siis on näha, et lasteta naised pakkusid selleks 900 eurot ning mehed 800 eurot ehk siis vahe tekkis naiste puhul 100 eurot ja meeste puhul 200 eurot - võrreldes lastevanematega. Siit võiks järeldada, et lasteta naistel/meestel on küll võimalus lubada endale suuremaid kulutusi, kuid nad oleksid nõus ka piirduma vähemaga võrreldes lastevanematega. (vt Tabel 1) Vanuse järgi on meeste miinimumsummaks 250 eurot ja naistel 350 eurot. Laste olemasolu (või mitte) järgi on mood nii meestel kui naistel 400 eurot ning mediaan meestel 475 eurot, naistel 780 eurot. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal
LAPSEVANEMATE KAASAMINE Täiskasvanute ülesanne on luua lapsele õppimiseks ja igakülgseks arenguks sobiv keskkond. Kui laps tajub vanemate ja õpetajate vahelist koostööd ja usaldust, siis on õppimine efektiivsem ja pakub rohkem ka rõõmu! Lasteaiaõpetaja õpetab, kasvatab, nõustab, annab hingeabi, lohutab, vastutab- ja seda ilma vaheajata kogu pika päeva. Lasteaiaõpetaja oluline ülesanne on nii laste kui ka lastevanematega suhtlemine Peamised koostöövormid Igapäevased lühivestlused Arenguvestlused Vanematega ühiselt korraldatavad üritused (pereõhtud, teatrietendused, ekskursioonid) Teised kaasamise vormid nõustamine ja konsulteerimine ümarlaud abivajava lapse asjus täiskasvanud õppija nädal lapsevanem rühmatundi koolitused mõttetalgud ja muud talgud EI TASU- vaibale kutsumine, hurjutamine – tekitab vastupanu
eraldumiseks. Oma ala. Isiklik riietekapp, käterätik, padi, õppevahendite korv, värvipõll jm. Vastutuse võtmine. Kohustus andma vastutust tagajärgede eest (Anton 2007:28-29). Keskkond on elav, muutuv süsteem. Keskkond räägib Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud) Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria) Visuaalne keskkond (mida näevad lapsevanemad) Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna. Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängija õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala temaatikale.
või kehv terviseseisund ning ka õpilane, kes on pikka aega õppest eemal olnud. Mul küll puudvad kogemused hariduslike erivajadustega lastega, kuid enda hinnangul tuleksin toime seesuguste lastega. Oskaksin abivajavaid lapsi märgata ning leida neile sobiv ning tõhus tugiteenus, et tagada lapsel hea õppeedukus. Haridusliku erivajadustega lapse õpetamisel on tähtis minu kui õpetaja järjepidevus, kannatlikkus ja missioonitunne neid lapsi õpetada. Tähtis on ka koostöö lastevanematega. Tugiteenuse määramisel tuleb nõu pidada ka lapsevanemaga. Üldiselt arvan, et sobiksin ja oleksin valmis olema haridusliku erivajadustega laste õpetaja. Kuid kindlasti vajaksin täiendavaid kooliusi, teadmisi, oskusi ja kogemusi.
põhjalikkust) - osalemine pedagoogilise nõukogu töös ( osavõtu sagedust ja aktiivsust) - osalemine töörühmades ja korralduskomisjonides ( hinnatakse vabatahtlikkust, aktivsust ja vastutuse võtmist) - õppe- ja metoodiliste vahendite süsteemsus ja korrashoid( hinnatakse vahendite vastavust laste vajadustele, nende soetamise vajalikkust ning korrahoidu) - rühma dokumentatsioonis ette nähtud tegevuste ning laste ja lastevanematega seotud tegevuste tähtaegadest kinnipidamine ( jälgitakse rühma planeerimisdokumentatsioonis,rühma tegevuskavades, fikseeritud tähtaegadest kinnipidamist, päevikut, laste arengu hindamist, perevestluste läbiviimist jm.) - pedagoogide õppe- ja kasvatustegevuse hindamine (hinnatakse indikaatorite alusel) Pedagooge hindab juhataja või juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal. Hinnatavad valdkonnad on: 1.Õpetaja käitumine ja suhtlemine lastega 2. Õpetaja paindlikkus ja loovus 3
suuretsi vaid nende endi fantaasiatest. Kuna väikeste laste käed alles arenevad tuleb neid kõvasti suunata, samas peaks tehtav töö olema siiski isikupärane. Praeguseks töötan pool aastat liitrühmas, kus on ka kaks erivajadusega last. See kogemus on ka mulle uus ja seega kohanen lastega koos. Õpetajana olen ma järjepidev ja üpriski nõudlik, mulle meeldib, kui rühmas on kehtestatud omad reeglid ja tõekspidamised, mida lapsed peavad järgima. Pean oluliseks koostööd lastevanematega, õnneks meie rühma lapsevanemad on väga koostööaltid ja teinekord pakuvad ise põnevaid ideid. Samas mõne kohapealt pean oluliseks lapse motiveerimist ja saavutuste üle rõõmu tundmist. Ma olen isikult hooliv ja sõbralik, ka oma rühma lapsed ei jää vajadusel hellusest ilma. Kõik oma plaanitud õppetegevused katsun läbi viia mängu kaudu, et lapsel oleks huvitav ja suudaks seda paremini talletada
vanemaga, kui koos sõpradega (kuni 5 inimest). Teeme õpilastega koostööd noorte huvide ja vajaduste väljaselgitamises karjääriteenuste tõhusamaks osutamiseks. Noorteaktiivid on meile abiks olnud ka keskuse reklaammaterjalide väljatöötamisel. Õpetajaid saame toetada karjääriteemaliste ürituste korraldamisel koolis, karjäärialase tegevuskava koostamisel, koostöös lastevanematega ning õppematerjalide, koolituste ja info vahendamisel. Lapsevanematele kui noorte karjäärivalikute toetajatele ja mõjutajatele pakume nõustamist, loenguid ja infoõhtuid. Sageli märkab noore vajadusi noortekeskuses töötav noortejuht või kohaliku omavalitsuse töötaja. Oleme tänulikud, kui meiega võetakse ühendust või edastatakse meie kontaktid abivajajale. Ida-Harju Teabe- ja Nõustamiskeskuses ootavad teid 2 karjäärinõustajat: Kristel Kadapik ja
passiivseks jääda. „Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada“. J. Pestalozzi pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ja ametitega. Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega, mis üldjuhul puudutavad laste ja lastevanemate suhtlemisprobleeme. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste
vaimuvara. Ääretult tähtis on lapse isetegemine ja kogemuse läbi õppimine. Lapsi tuleks kasvatada nii, et kasvataja annaks lapsele piisavalt aega, laps peab saama oma tegevust teha innukalt ja nautides. Lastele tuleb pakkuda elamusi ja tunnetusi kõigile aistinguile pildi, värvi, liikumise, valguse ja varju ning lõhna kaudu. Lapsele tuleb pakkuda vabadusi ning samas ka vastutusi, kohustusi ja õigusi. Samuti ei tohi unustada tihedat koostööd lastevanematega. [] Kasutatud kirjandus 1. http://www.htk.tlu.ee/kais/elu 2. http://www.htk.tlu.ee/kais/elu/vos/si 3. http://docs.google.com/gview? a=v&q=cache:gezrH2A9us4J:www.parksepalaps.ee/dokumendid/parksepa_lasteaia_ar engukava_2009.pdf+kuidas+rakendada+K %C3%A4isi+lasteaias&hl=et&gl=ee&sig=AFQjCNH8vYScx0NUdMd7ERzPC8nCy R5zdw 4. http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7792
· Lastele tuleks selgitada nii tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi Demokraatlike väärtuste õpetamine · Õigused · Kohustused · Vastutus · Õpetaja õpilane õpilased Veel... · Selged ootused töö suhtes · Õigesti organiseeritud tööruum · Eakohased "aja mahavõtmise" võimalused klassis · Laste erinevate vajaduste ja võimalustega arvestamine · Suhtlemine ja koostöö lastevanematega Koostöö lapsevanematega · Traditsiooniline · Partnersuhe · Perel ja koolil on · Perel ja koolil on kasvatamisel erinevad kasvatamisel kattuvad rollid rollid ja jagatud vastutus · Tihe infovahetus kodu ja · Kooli tulevad kooli vahel, vanemad lapsevanemad kindlatel teadlikud sellest, mida laps aegadel (koosolekud, koolis teeb
Leppineni sõnadega: „Meie motoks peaks olema lasta igal lillel õitseda“ (EMTA kursus 2009 ) Koolieelse lasteasutuse kehalise kasvatuse vormideks on: kehalise kasvatuse / liikumistegevuse tund hommikuvõimlemine / virgutusvõimlemine, kehakultuuriminut spordipäev spordipidu tervisepäev / tervisenädal (Marion Piisang, MA TLÜ tervisteaduste ja spordi teaduskond) Minu valik langes spordipeole koos lastevanematega, mida tahan teiega jagada. SPORDIÜRITUSE PLAAN Ühisürituse nimetus: SPORDIPIDU Teema: „ Sportlik isadepäev“ Üldeesmärk: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Läbiviimise aeg ja koht: 08.11.2014, Alavere Põhikooli võimla Vanus: 1,5- 7 a Valdkond: liikumine, muusika, keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond. 5 Vahendid: digiklaver, muusikakeskus, ruupor, vile, värvilised lipud,
kiusamisolukordadest. Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. arengut. Diskrimineerimine Võrdõiguslikkuseaduse kohaselt ei ole lubatud kedagi diskrimineerida tema vanuse, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, kodakondsuse, keele, seksuaalse suunitluse ega muude indiviidiga seotud omaduste tõttu. Diskrimineerimine võib olla vahetu või kaudne. Kaudne diskrimineerimine võib avalduda õpilaste vahel tihti verbaalse halvustamisena - teotuse ja sõimuna, ignoreerimise või tähelepanuta
.kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ..ta on enesekindel, avatud ja saab teistega hästi läbi ..ta teab, millised on ta võimed ja omadused ning saab hakkama ka oma puudustega Alusharidus- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum, mis loob eeldused Alusharidus omandatakse kodus või lasteaias. Koolieelse lasteasutuse ülesanne: - soodustada lapse igakülgset arengut - tõhustada koostööd lastevanematega - kasvatada vastutustundlikke kodanikke - soodustada lapse loovust - tagada lapse heaolu - valmistada lapsi ette kooliks ja edasiseks eluks Eesti koolieelse lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: - luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav
lasteaia õppekavast ja rühma lastevanemate soovidest ning ettepanekutest. Rühma aasta tegevuskavas võivad olla alljärgnevad osad: laste nimekiri, rühma lühitutvustus: eripära, personal, kasutatav metoodika, rühma õppeaasta eesmärgid, töökavad: päevakava, õppe- ja kasvatustegevuste kava, nädalate temaatika, rühma üritused ja õppekäigud, erivajadustega laste arengu toetamine, kasvukeskkonna kujundamine, koostöö lastevanematega, lasteaia üritused. NÄDALA vm PERIOODI KAVA Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Seega otsustavad rühma pedagoogid, mis perioodi alusel rühmas õppe- ja kasvatustegevust kavandatakse ning koostavad vastavad kavad omavahelises koostöös. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab
Hästi tasakaalustatud toitumine tagab kasvamise ja arenemise ning kaitse nii väliste kui ka sisemiste kahjulike mõjutuste vastu. Tervislik toitumine on vajalik igal eluetapil, kuid lapsepõlves omab see erilist tähtsust, kuna siis on kõige suuremate muutuste aeg ehk kasvamine ja arenemine. Tervislik toitumine saab juba alguse kodust ning lasteaeda tulnud lastel on juba teatavad toitumisharjumused ning toidueelistused. Seetõttu on juba algusest peale oluline tihe koostöö lastevanematega, et järgida samu seisukohti lasteaias ja kodus ning täiendada toitumisalaseid teadmisi. 5 Väikelaps vajab suhteliselt palju toitu, sest tema ainevahetus on kiire kasvu ja kehalise aktiivsuse tõttu intensiivne. Kuna lapse magu on väike, ei saa ta korraga palju süüa ning parem on anda väiksemaid koguseid tihedamalt. Samas peab väikelapse toit olema mitmekülgne- sisaldama nii taimseid kui ka
Kahjuks on nende ponnistused luhtunud, sest direktor tunneb oma töökollektiivi ja arvata on, et nõustab ka õppejuhti. Direktor on osanud suunata kollektiivi nõnda tööle, et ei teki omavahelisi lahkarvamusi ja kõik töötajad jääksid oma tööülesannete juurde. Konfliktide korral või ka ilmnemisel sekkub ja lahendab need vestluste käigus. On olnud ka selliseid konflikte kus ühepoolselt juht on otsustanud, et kaebus pole põhjendatud ja ei näe asjas konflikti. Õpilastega, lastevanematega tekkinud konfliktide korral arutatakse ühiselt, korraldatakse ümarlaudu. Hetkel pole meie töökollektiivis tunda veel väsimust, ega kaastöötamissoovi puudumist. See, et meie töökollektiiv on kohanemisfaasis näitab ka see, et juht oskuslikult arendab kollektiivis koostööd ja on pigem motiveerija kui juhi rollis. Juht oskab panna ka tööle nn. kõrvaltvaatajad ja saavutab sellega hea tööõhkkonna. Kokkuvõte
2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks. Aga kõigi lapse heaoluga seotud süsteemitasandite haaramiseks koolis ja väljaspool kooli ei piisa sotsiaalpedagoogi pädevusest
Nii sattusid meie rühma lapsed, kelle vanemad õed vennad siin juba käinud on. Need lapsed olid juba eelmisel aastal õdedel vendadel järgi käies võinud nina rühma ukse vahelt sisse pista ja õpetajatega sinasõbraks saada. Seega olime meie õpetajad ja lapsevanemad juba eelnevalt tuttavad. Lastel oli võimalus käia ka lasteaia õuel koos emaga mängimas, tutvumas teiste laste ja õpetajatega. Esimesel kevadisel koosolekul saime lähemalt tuttavaks kõigi lastevanematega. Tutvustasime rühmaruume, mänguasju, rühma elu-olu ja päevakorda. Soovitasime vanematel juba kodus lapsi lasteaia päevakavaga harjutada. Kuulasime ära lastevanemate mured ja kartused, lohutasime neid ja andsime lugeda erialast kirjandust lasteaiaga kohanemise kohta. Panime südamele, et kõige tähtsam on vanemate endi positiivne suhtumine lasteaeda. Rõhutasime, et lasteaiaga harjumiseks on vaja võtta aega, lapse päev peab algama rahulikult ja kiirustamata.
kutseterapeudid. Harduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (HEV koordinaator) - (SENCO Special Educational Needs Coordinator) HEV koordinaator koostöös klassijuhataja ja koolijuhtkonnaga mängib tähtsat rolli hariduslikke erivajaduste poliitika arengus, lisaks sellele aitab tõsta HEV laste saavutusi koolis. HEV koordinaator on õpetaja, kes on vastutav HEV õppijate eest koolis. Kõikides koolides on olemas HEV koordinaator, kes töötab koos erinevate õpetajate ja lastevanematega selleks, et tagada HEV õpilaste vajaduste rahuldamine. Kui lapsel on HEV ja ta ei arene piisaval määral vaatamata õpetaja abile, siis saab aidata HEV koordinaator, tema töö seisneb: Teha kindlaks, et vanemad või eestkostja on regulaarselt informeeritud oma lapse hariduslikest erivajadustest; Toetada personali ning teisi spetsialiste, kes tegelevad lapsega; Jälgida, et lapsele on koostatud individuaalne haridusplaan (Individual Education Plan);
........................................................................................... 10 ALLIKAD.........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Koolieelse lasteasutuse seadus seab pedagoogidele suure vastutuse ja kohustuse mõelda ja tegutseda iga päev ja igas olukorras laste tervise huvidest lähtuvalt. Teadlik ja professionaalne personal peab enesestmõistetavaks aktiivset koostööd lastevanematega. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, st hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Laste tervise edendamiseks e kehalise arengu soodustamiseks lasteaias on olulisel kohal liikumiskasvatus. See hõlmab endas kehalise aktiivsuse kui eluviisi kujundamist "Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang: 2003)
lastevanemate soovidest ning ettepanekutest. Rühma aasta tegevuskavas võivad olla alljärgnevad osad: laste nimekiri, rühma lühitutvustus: eripära, personal, kasutatav metoodika, rühma õppeaasta eesmärgid, töökavad: päevakava, õppe- ja kasvatustegevuste kava, nädalate temaatika, rühma üritused ja õppekäigud, erivajadustega laste arengu toetamine, kasvukeskkonna kujundamine, koostöö lastevanematega, lasteaia üritused. NÄDALA vm PERIOODI KAVA Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Seega otsustavad rühma pedagoogid, mis perioodi alusel rühmas õppe- ja kasvatustegevust kavandatakse ning koostavad vastavad kavad omavahelises koostöös
koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse. · Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti. · Õpetaja peab tundma laste kasvukonteksti, et suuta tõlgendada vaatlustulemusi ja laste käitumist. · Hindav vaatlemine aitab õpetajat arutlemisel, õpetamise kavandamisel ja hindamisel ning suhtumisel lastesse. · Hindav vaatlemine annab õpetajale alusteavet lastevanematega läbiviidavateks vestlusteks ja aitab kommunikeerumisel lapsevanematega. · Hindav vaatlemine ja selle dokumenteerimine annab teavet eelõpetuse mõjususest. · Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel. · Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. · Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta kultuurilised ootused
professionaalne areng ning lastevanemate ettepanekud. Tihedalt teevad koostööd rühmaõpetajad, nende abid ja spetsialistid: logopeed, liikumis-, muusikaõpetaja . Iga lapse personaalsed kasvumapid aitavad jälgida, analüüsida ja suunata laste arengut. Järjepidevust aitab tagada asjaolu, et pärast üleminekut sõimerühmast aiarühma on üldjuhul lastel samad õpetajad kuni koolini. Igal aastal viiakse lastevanematega läbi arenguvestlused, mille tulemused fikseeritakse. Õppetegevuse läbiviimise kvaliteeti hindavad õpetajad avatud tegevuste kaudu. Tervisedenduslik orientatsioon ja säästlik majandamine (nt vanade asjade ära- ja taaskasutamine meisterdamisel) on asutuses väärtustatud. Tegutsema hakkavad järgmised huviringid, 2010/2011 õppeaastal, meisterdamise-, looduse-, muusika- folkloori- ja loovtantsuringid ning jalgpallitreeningud.
haridusprobleemide üle. Aktiivsemad lasteaednikud hakkasid koonduma ja loodi Lasteaiajuhatajate Ühendus ning Eesti Lasteaednike Liit. Ühiste jõupingutuste tulemusena ja tollase haridusmninisteeriumi alushariduse peaspetsialisti Sirje Õruste koordineerimisel valmis 1990. aastal ,,Lasteaia uuendamise tegevuskava". Lasteaia uuendamisega seoses räägiti Johannes Käisi üldõpetusest, lapsekesksest lähenemisest, individualiseerimisest ja koostööst lastevanematega. Nimetatud tegevuskavaga seati lähemad ja kaugemad eesmärgid üleminekuks ühiskonnakeskselt kasvatuselt kodukesksele kasvatusele. Laiemas plaanis oli tegevuskava ülesandeks üldsuse (ka valitsuse) teavitamine probleemidest, millega tuleks alushariduse valdkonnas tegelema hakata . Võeti vastu uued seadused, mis andsid lasteaiale küllaltki suure otsustusvabaduse. Hakati propageerima taas koduse kasvatuse olulisust ja lasteaia kui peret toetava kasvatusasutuse põhimõtteid
neist üks koduvisiit ja 2 kohtumist perearstipraksises. 2. PREVISIIT Patsiendist teavitas mind pereõde, kes tutvustas mulle anamneesi. Teavitamine toimus enne koduvisiiti, kuhu kutsuti mind kaasa. Lapsel oli olnud kõrge palavik juba kolmas päev. Täna oli lisandunud viilid suus. Haigega kohtumisel oli kavas tutvuda tema koduse olukorra, elamistingimuste ja tervisekäitumisharjumustega. Enne lapse juurde minekut sõnastasin endale eesmärgid: 1. Saavutan lastevanematega hea kontakti edaspidiseks suhtlemiseks 2. Oskan võtta anamneesi lapse kohta vanematelt 3. Oskan anamneesi põhjal välja tuua lapse peamised probleemid. 3. ESIMENE VISIIT Visiit: pere elamistingimustega tutvumine, intervjuu tervise, keskkonna ja toitumise teemadel. 3.1. Lapse läbivaatus Füüsiline seisund Kaal 20kg Nahk on punetav ja kuumav. Kehatemperatuur 38,6 kraadi. Huultel esineb üksikuid
tegevuste, pere, sõprade, lasteaiasse suhtumise, probleemide, rahustamisvõimaluste jms kohta. Näteks: KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMALE 1 täiesti nõus 2 nõus 3 pigem ei nõustu 4 üldse pole nõus 5 ei ole kursis 1. Minu lapsele meeldib lasteaed, kus ta käib 2. Minu lapsel on lasteaias palju sõpru 3. Lasteaias on meeldiv käitumiskultuur 4. Lasteaias on laste vahel head suhted 5. Lasteaias on laste ja õpetajate vahel head suhted 6. Koostöö lastevanematega on heal tasemel 7. Lasteaia õppetöö tase on hea 8. Minu laps suhtub õppimisse tõsiselt ja püüab anda endast parima 9. Lasteaed aitab minu lapsel saada arukaks ja vastutustundlikuks inimeseks 10. Mind hoitakse hästi kursis sellega, kuidas minu lapsel lasteaias läheb 11. Ma ei tunne ennast ebamugavalt, kui pöördun lasteaia juhataja poole II. Lapse personaalsus 1. Minu lapse tugevad alad (teadmised, iseloomuomadused, harrastused jne) 2. Laps vajab toetamist alljärgnevates tegevustes 3
Lisaks ka loomulikult mänguasjad jms. Mängutoa võib jagada sektoriteks – näiteks panna püsti mänguköök, pood jms. Kui kogu interjöör ja õues asuv mänguala on valmis, saab lõppude lõpuks “avada” lastehoiu uksed ning hakata lapsi vastu võtma. Korraldusliku poole pealt tuleb koostada juhatal kodukord, õpetajatel aga nädala söögimenüü ning päevaplaan, mis enne kinnitamist näidatakse juhatajale. Söögimenüüd koostades tuleb eelnevalt lastevanematega rääkida, et selgitada välja laste võimalikud allergiad või talumatused koostisosade suhtes. Kodukorda tuleks tutvustada ka lastele, et nad õpiksid jälgima reegleid juba noorest east peale. Päevaplaani võib koostada kas ainult kollegidega või lisaks küsida ka lastelt järgmise päeva kohta, näiteks missuguseid mänge nad tahaksid mängida jmt tegevuste kohta. 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE Kuna minu töös on tegemist lastega, siis kogu see protsess on minu arvates täielikult
· Pereprobleemid teravdavad lapse probleeme lisaks Probleemide hindamine · Probleemid peavad avalduma erinevates keskkondades! · Hinnanguskaalad · Vaatlused · Võimete testimine sageli koos õpiraskustega Abistamine · I Õpilastega töötavate täiskasvanute uskumuste ja hoiakute muutmine. · II Õpilase elu- ja õppekeskkonna modifitseerimine. Distsipliiniga seotud küsimused · III Õpilaste käitumise muutmine. · IV Töö lastevanematega · V Ravimid · http://www.youtube.com/watch?v=q3VuV5Jvazs · http://www.youtube.com/watch?v=qfctBPLCc7E Kontrollida käitumise eeltingimusi: · Kindlad, selged piirid. Õpetada ja arutleda nende üle. · Kindel päevakava. · Jaotada ülesanded väiksemateks osadeks. · Konkreetsed ja lühikesed juhised ja selgitused. · Abistada töö alustamisel (1-2 ülesannet lahendada koos). · Istekoht õpetaja lähedal. · Kutsuda tihti vastama ja anda tagasisidet.
Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus, avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus, s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise teema rakendamine saab toimuda asutuses erinevate spetsialistide koostöös. Samuti personali koostöö lastevanematega, paikkonna tervise edenduse spetsialistiga, tervishoiusektori esindajate ja huvigruppidega aitab muuta tervise arengule suunatud töö efektiivsemaks ja huvitamaks läbi erinevate tegevuste/ürituste korraldamise või nendes osalemise ning soodustab uute metoodikate ja materjalide kasutuselevõttu. Toiduainete valiku ja tervisliku toitumise põhimõtteid on: tasakaalustus, mõõdukus, vastavus vajadusele, mitmekesisus. Toidupüramiid aitab neid põhimõtteid
Seetõttu tuleks koolis korrapäraselt kord õppeaasta jooksul kaardistada olukord õpilastele suunatud küsitluse alusel. Küsitlusest peab selguma kiusamise määratlus ning kaardistada tuleks piisavalt piiritletud küsimuste alusel õpilaste kogemusi selle kohta, kui tihti ollakse ise või on mõni klassikaaslane sattunud kiusamise objektiks. Kiusamisküsitluse tulemusi on hea käsitleda näiteks kooli juhtkonna tasemel, lastevanematega kohtumistel või lastevanemate koosolekuil. (Tallinn, Koolikiusamine) Paljude uurimuste kohaselt eeldab süstemaatiline töö kiusamise vähendamiseks kooli oma programmi olemasolu. Programmis võetakse seisukoht selle kohta, kuidas koolis konkreetselt on kiusamise ennetamine korraldatud ja kuidas toetatakse laste sotsiaalsete interaktsioonioskuste arengut. Samuti määratletakse programmis selgelt tegutsemisviisid akuutsete kiusamisolukordade puhuks. (Tallinn, Koolikiusamine)
spordiplatsidel, pargis ja mujal. Seitsmendad klassid lõhkusid ja ladusid kevadeti küttepuid. Kümnendad klassid pesid enne kooli algust ruumid ja aknad. Suvel koguti ravimtaimi. Igaklass andis kogutud taimed apteeki üle. Õpilaste mitmesugust tööd hinnati ja ühiskondlik- kasuliku töö hinne kanti klassitunnistusele. Klassijuhataja töös oli oluline kontakt klassiga. Helvil oli hea kontakt tütarlastega. Vajalik oli side aineõpetajatega ja lastevanematega. Vabakasvatus ja laste tegevusetus, õpetajate õiguste piiramine, tihti ka võimetus ja kristliku kasvatuse puudumine on moraali allakäigu põhjuseks. Ainult ühisel nõul ja jõul saa kasvatada igakülgselt arenenud inimest.1 1 Helvi Laas. Autori inervjuu. Kristiina Kangro. Kirjalik. Põltsamaa:2009. 13 7. Perekond Helvi kohtus oma abikaasa Elmar Laasiga esimest korda Adaveres, kust algas nende ühine elutee
Võimalusel tuleb tugevusi ja nõrkusi ära kasutada ning ennetada. Mõningaid riskide maandamise võimalusi on autor välja toonud eraldi tabelis. (vt Lisa 2) Mõningaid võimalusi riskidega toimetulemiseks on : 1. taotleda toetust ........Linnavalitsuselt, EAS-ilt ja teistest Euroopa Liidu fondidest; 2. koostöö teiste asutustega, leida koostöö partnereid; 3. võimalus kirjutada lasteaia tööd arendavaid toetavaid projekte; 4. koostöös lastevanematega parimate võimaluste loomine teenuse pakkumiseks; 5. loodusläheduses paiknemine pakub võimalust lastega teha õppekäike looduses; Võimalusi on mitmeid ja kindlasti selgub veel projekti käivitamise käigus neid veelgi. Võimaluste pool tuleks veel mitmeid kordi osanike poolt üle vaadata ja otsida aktiivselt uusi võimalusi. Ohtusid saab edukalt maandada ja otsida lahendusteid. Ohud ei hõlma äriideele suurt ohtu, vähemalt mitte käivitusfaasis.
arutleda huvitavate asjade üle kuulata kaaslasi kohtuda huvitavate inimestega avameelsed kõnelused teha midagi teistsugust Klassijuhataja tund Käsitletakse üht põhiteemat nt vestluse, grupitöö või väitluse metoodikat kasutades Jagatakse aktuaalset ja jooskvat infot Pühenduda õpilaste probleemide ja murede käsitlemiseks Üheskoos heita pilk möödunud nädalale Kavandada ja organiseerida tulevasi üritusi Kontaktid lastevanematega Kiri – registreerida sekretäri juures Telefon E-kiri Kohtumine koolis Kohtumine õpilase kodus Kohtumine neutraalsel pinnal Lastevanemate koosolekud Miks arenguvestlus? Toetada õpilase arengut nendes kohtades, mida õpilane oluliseks peab Suhted paranevad Õpilase ja lapsevanema hoiak kooli suhtes muutub positiivsemaks Seadus
Intelligentse inimese kasvatamine, kes oskab: · mõista ennast, kujundada ja tõsta enesehinnangut, · vastutada inimsuhete eest, · tulla toime reaalses keskkonnas, · leida probleemidele lahendusi, · olla avatud, · tasakaalustada emotsioone, · õppekavas sätestatud pädevuse saavutamine, · eelolevaks perioodisk eesmärkide seadmine ja plaani koostamine. Lähieesmärgid on: · luua ja hoida häid suhteid õpilaste ja lastevanematega · ennetada probleeme, mis võivad tekkida lapse arengus · juhendada/nõustada õpilast ja lapsevanemat õppimise, õpetamise ja kasvatamise valdkonnas · suunata õpilast analüüsima, hindama ja kavandama oma tegevusi · õpetada vastutama ja jälgima õppetööd lähtuvalt eesmärkidest · nõustada ja õpetada tegema valikuid edasisel haridusteel, · saada tagasisidet õpilase arengu toetamiseks ja jälgimiseks. Arenguvestluse pidamise kord
• Millised on hariduses kasutatavad meetodid? (õuesõpe, aktiivõpe, muud meetodid?) • Kuidas on ökoloogilisuse, jätkusuutlikkuse ja vaimsuse põhimõtted lõimitud laste haridusse? • Milles need väljenduvad? Kuidas annate lastele edasi loodusõbralikku eluviisi? • Kas on kasutatud lõimitud tegevusi looduse tundmaõppimiseks? Vanemad ja lasteaed: • Milline on teie lasteaias (rühmas) suhe lastevanematega? • Millised on põhimõtted koostöös lapsevanematega? • Kas see töö käib teadlikult? • Millisel moel osalevad lapsevanemad laste hariduse omandamisel? Lisa 3 TÄIDETUD KOGUKONNA VAATLUSTABEL SIEBEN LINDENI KOGUKONNA KOHTA SAKSAMAAL Kogukonna olemus: • Milline on see kogukond (kirjeldus)? • Mis on selle kogukonna olulised tunnused? Põhimõtted: • Millel kogukond põhineb? • Mis on vaimsed väärtused
piinlikkustunde tõttu, millega võib kaasneda soov mitte suhelda; • treener on kommunikatsioonis sportlasega subjektiivne; • puudub usaldus; • sotsiaalsetest ja vaimsetest erinevustest tulenevalt tõlgendatakse sõnumeid valesti; • sõnumi vastuvõtja ei pööra saatjale tähelepanu; • väljendusoskus vajab parandamist; • suhtluspoolte eelhäälestus on jäik ja kaitsev või lausa tõrjuv. 2. Mida ette võtta lastevanematega tekkinud tõsisemate erimeelsuste korral? Kommunikatsiooni käigus tekkivate erimeelsuste korral soovitatakse teha järgmist: a) leida hea kommunikatsioonioskusega sildisikud, kes määratakse konfliktide lahendamisel lepitaja rolli. Vastavate oskustega sildisikud rakendavad konflikti lahendamiseks tavaliselt traditsioonilist seitsme kategooriaga määratletud metoodikat ja asjakohaseid võtteid; b)
annaabi.ee 
