Uurimistöö Lastehoiu avamine (0)

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Tartu 2016


SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS    2.1 Ettevõtte loomine    2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist    2.3 Ettevõtte ülalpidamine    2.4 Lastehoiu ruumid    2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE


SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed  arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset  leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid  tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see on riiklik asutus ehk siis on lapse areng  selles asutuses tagatud. Kahjuks jäävad niiviisi lasteaedade varju lastehoiud, mis on järjest  tihemini hakanud arenema välja juba tuntud stereotüübist, kus lapsed omapäi hoidja valve all  mängivad. Minu uurimistöö eesmärgiks seadsin olukorra, kus tahan täiesti nullist avada säärast  lastehoidu, mis pakub asendust lasteaedadele, kus laps saab täpselt sama hea alghariduse enne  kooli minekut. Algteadmised lastehoidude kohta olid mul olemas isiklikust kogemusest, erinevatest  ajaleheartiklitest ning tuttavatelt kuuldust. Loomulikult olid need teadmised vaid üürike osa  sellest, mis suur ettevõtmine see tegelikult on. Oma töös kasutasin seadustest lähtuvat materjali,  riigiportaale, pereteemalisi foorumeid, uuringuid ning algelisi abimaterjale lasteasutuse  avamiseks. Käesolevas uurimistöös tutvustan kõige pealt lastehoiu ja lasteaia erinevusi, seejärel  kirjeldan lastehoiu avamise protsessi ettevõtte loomisest kuni juba töötava lastehoiu  päevakorraldusteni ning lõpetuseks annan endapoolse hinnangu kogu protsessi vajalikkusele ja  võtan töö mõne lausega kokku. 


1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON Statistikaameti andmetel elab Eestis 2015. aasta seisuga 71 714 last vanuses 0-4 aastat. See  tähendab, et iga viimane kui üks vajab enamuse ajast täiskasvanu järelvalvet. Kuigi üheski  seaduses pole otseselt öeldud, kui vanalt võib lapse üksi koju jätta, on oluline, et vanem ise seda  piiri tajuks, millal laps veel turvalisuse mõistes järelvalvet vajab. Unti ja Kruselli (2004)  uuringust selgub, et mida väiksem on laps, seda sagedamini eelistavad vanemad lastega ise  kodus olla või lasta laps sugulastel hoida. Harva esines vastuseid, et laps viiakse pigem mõnda  hoidu või lasteaeda. Alates 3. eluaastast vastati enamjaolt, et hariduslikel eesmärkidel viiakse  laps pigem lasteaeda või lastehoidu. Siit hakkabki mõneti lahknema lastehoiu ja lasteaia tee. Nii  lastehoid kui ka lasteaed on lasteasutused, mis võimaldavad koolieast noorematele lastele hoidu  ja idee järgi ka mingit algharidust (Riigikogu, 1999). Lasteaed on seejuures riiklik ehk  munitsipaalne lasteasutus ning lastehoid on eraettevõte. Lasteaias töötavad ainult ametialase  väljaõppega õpetajad, kes tagavad lapsele enne kooli minekut piisava oskuste, käitumise ja  suhtlemise pagasi, et laps oleks edukas edaspidi iseseisvalt.  Lastehoidude kohta on aga tihtipeale levinud stereotüüp, et seal ainult vaadatakse lapse järele  ning võimekusi arendavaid tegevusi seal üldiselt ei ole. Loomulikult on olemas ainult selle  eesmärgiga lastehoidusid, kuid on ka lasteaedadesarnaseid asutusi olemas. Lasteaiakohtade  nappuse tõttu on mõningad vanemad sunnitud enda lapsi panema lastehoidudesse sageli mõttega, et laps ei pruugi seal piisavalt õppida ja areneda, kuid teist varianti lihtsalt pole (ERR, 2013).  Tallinna Nöpsiku lastehoiu juhataja Karin Visse nendib, et sageli tuuakse tema lastehoidu lapsi  just seepärast, et lasteaedades pole kohti. Ta märgib, et mitmed lapsevanemad küsivad ikka ja  jälle, kas neil pakutakse ka mingit lasteaialaadset algharidust lapsele (ERR, 2013). Siit tekibki  peamine probleem: tuleks eristada lastehoidude tüüpe selgemalt. Kui tegemist on lastehoiuga,  mis pakub vaid mõnetunnist valvet laste järele, võiks see olla lihtsalt mängutuba – koht kus laps  ise saab mängida mõnda aega. Kui aga tegemist on lapsearengut soodustavad asutusega, tuleks  sellele mõelda mõni parem nimetus, sest nagu selgub, on lastehoid sageli eksitav nimetus.  Perekooli foorumis on mitmed lapsevanemad sääraste harivate lastehoidude olemasolu  kinnitanud öeldes, et mõningates lastehoidudes lauldakse, joonistatakse, voolitakse, käiakse  väljas mängimas ning on tehtud lastele ka spetsiaalsed liikumistunnid. Hoolimata sellest  nendivad mitmed vanemad sama foorumi teema all, et võimalusel peaks panema lapse ikkagi 


lasteaeda ning lastehoius jääb laps arengust maha, kuna keegi ei tegele lastega nii aktiivselt.  Viimasele vastulauseks kirjutab kutseline lapsehoidja Irina Kalso Õpetaja Lehes, et tema  kogemusel on lastehoiud lapse arenguks kordi kasulikumad, kui lasteaiad (Kalso, 2015). Tema  sõnul on lasteaiarühmades üks õpetaja 8-12 lapse kohta ning see teeb keeruliseks lastega  individuaalselt tegelemise. Lastehoiud aga, kus on väiksemad rühmad, tagavad võimaluse lastega eraldi suhtlemise ning mõistmise tõhusamalt, mida on tarvis iga lapse puhul arendada. Lisaks on  ta täheldanud, et lastehoidudes saavad lapsed rohkem aega mängimiseks, mis jääb lasteaedade  puhul tihti vajaka, kuna seal seatakse laps akadeemilise õppija rolli. (Kalso, 2015) Niisiis selgub, et on olemas kaks erinevat sorti lastehoidusid – üks, kus lapsi lihtsalt valvatakse  ning teine, kus lastega püütakse tegeleda sarnaselt lasteaiale. Seega peamine probleem  lastehoidude puhul ongi see stereotüüp, et laps ei saa seal olemisest mingit kasu. Tegelikkuses on aga erinevad pereteemalisi foorumeid ja artikleid sirvides näha, et väga korralike õpetajatega  lastehoidusid on olemas enam kui küll. Nendes lastehoidudes on lapse arenguks keskkond veelgi  soodsam ja indiviidipõhisem, kui lasteaias. Enda töös keskendun samuti lastehoiu avamisele, mis on hariva funktsiooniga ning kus lastega töötavad ametialase haridusega õpetajad. 


2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (2008) järgi on olemas järgmised lastehoiu vormid:  hoid lapse kodus, hoid hoidja kodus, perepäevahoid, mängutuba ning pikapäevaklubi. Antud töös keskendun perepäevahoiu tüübile, mis omakorda läheb kauahoiu alla, mis tähendab, et hoid  kestab kauem, kui neli tundi. Perepäevahoiu alla klassifitseerub lastehoid tingimustel, et ühe alati kindla hoidja kohta on 4-5 erinevas vanuses last. (HEAK, 2008)  2.1 Ettevõtte loomine Ettevõttega alustades on tarvis kõige pealt määrata ettevõtte tüüp (OÜ, AÜ, UÜ, MTÜ jm). Kuna osaühingud on kõige levinum ettevõtteliik Eestis, oleks tõenäoliselt kõige lihtsam sellega  alustada. Seejärel on vaja see registreerida online Äriregistris või viia see tehing läbi notari  kaudu. Asutamise riigilõivuks on 145 eurot. Osaühingute eeliseks teiste liikide ees on lihtne ja  kiire registreerimine, üsna madal osakapital (2500 eurot, mis kantakse esialgu kohtu  deposiitkontole või panga e-stardikontole) ning osanikel puudub varaline vastutus OÜ eest. Kui  ettevõte on loodud, tuleb avada ettevõtte nimele pangakonto, kuhu peale kantakse 2500 euro  suurune osakapital. Äärmiselt tähtis on äriregistrikoodi olemasolu, sest ilma selleta ei ole  võimalik pangakontot avada. Kui kõik see om täidetud, tuleb enne lastehoiu avamist esitada  tegevusloa taotlus. (Eesti.ee, 2016) 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist Selleks, et avada perepäevahoid on tarvis ära täita hulk nõudeid enne, kui saab üldse tegevusluba esitada. Kohustulikud nõuded loetlen järgnevalt:  1. Esiteks on vaja saada Terviseametilt tõendi selle kohta, et tegevusloa taotleja tervis vastab  tervisekaitsenõuetele teenuse osutamiseks.  2. Järgmisena on vaja Päästeameti tõendit, et teenuse osutamine ei ole vastuolus tuleohutuse  nõuetega. 


3. Seejärel tuleb kontrollida, kas tegevusloa taotleja, teenus ning teenuseosutaja (nt lapsehoidja)  vastavad Sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele milleks on: „(1) Teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus  võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate  isikute hooldusplaanis. /---/  (3) Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja  tööd juhendab hooldustöötaja.  (4) Teenust vahetult osutaval hooldustöötajal peab olema täidetud üks järgmistest  ettevalmistusnõuetest:  1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud  kutseõppe tasemeõppe õppekava;  2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud  täienduskoolituse õppekava;  3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.  (5) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.” (Riigikogu, 2015) 4. Järgmine samm on saada lapsehoidjale tervisetõend sellekohta, et tal puuduvad  nakkushaigused. 5. Tuleb kontrollida, kas töölevõetaval lapsehoidjal pole olnud karistusi ega sundravi  karistusseadustiku §-e 133, 141, 175, 178 ja 179 kuritegude tõttu.  6. Esmase tegevusloa taotlemisel on vaja lapsehoidjate kirjalikke nõusolekuid teenuseosutaja  juurde tööle asumiseks. 7. Tegevusluba saab taotleda siis, kui taotleja vastu pole algatatud likvideerimismenetlust, vastu  võetud lõpetamise otsust ega välja kuulutatud pankrotti.  8. Taotlejal ei tohi olla maksuvõlgasid. Kui iga punkt nõuetest on täidetud, tuleb tasuda riigilõiv ja võib esitada tegevusloataotluse, mille väljastab Haridus- ja Teadusministeerium ning mis on lasteaedadele tähtajatu. (Eesti.ee, 2016)


2.3 Ettevõtte ülalpidamine Teenuse eest tasuja on üldjuhul lapsevanem või lapse hoolekandja. Küll aga pakuvad mõned  kohalikud omavalitsused lapsehoiutoetust eeldusel, et laps on vanem, kui 18 kuud (see tähendab,  et vanem ei saa enam vanemahüvitist) ning laps ei ole kirjas juba mõnes muus lasteasutuses. Kui  lapsevanem tasub aga lapsehoiu eest ise, tuleb sõlmida kliendileping teenuse osutamise eest.  Samuti peab lapsevanem tooma lapse dokumendikoopia ning tõendi perearstilt, et lapsel pole  mingeid tõsisemaid haigusi. (HEAK, 2008)  2.4 Lastehoiu ruumid Nõudeid selle kohta, missugune peab olema hoone ja selles olevad ruumid, kus tegutseb  lasteasutus, käsitleb määrus nimega Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele:  „§ 2. Üldnõuded (1) Lapsehoiuteenust võib osutada ruumides, mis vastavad «Ehitusseaduse» §-s 3 ja selle alusel  kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele ning käesoleva määrusega kehtestatud  tervisekaitsenõuetele. (2) Lapsehoiuteenuse osutajal peavad olema lapsehoiuteenuse osutamiseks sobivad ruumid, kus  on võimalikult väike risk lastel vigastuste, mürgistuste ja muude tervisehäirete tekkeks. (3) Ruumides peab olema piisav õhuvahetus, piisav loomulik ja kunstlik valgustus,  «Veeseaduse» ja selle alusel joogiveele kehtestatud nõuetele vastav joogivesi, kanalisatsioon  ning võimalused tualeti kasutamiseks, pesemiseks ja telefoni kasutamiseks.  (4) Ruumid ei tohi asuda keldri- ega soklikorrusel.  (5) Lapsehoiuteenuse osutaja tagab lapsehoiuteenusel oleva lapse hooldamise, arendamise ja  turvalisuse vastavalt heale tavale ning lapsehoiuteenuse ohutuse vastavalt «Toote ja teenuse  ohutuse seadusele». § 3. Lapsehoiuteenuse osutamise ala  (1) Lapsehoiuteenuse osutaja valib või sisustab lapsele õues tegevusteks võimalusi pakkuva ja  võimalikult ohutu ala (edaspidi õue mänguala), kus:  1) haljastuses ei ole mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral 


piiratud heki või aiaga;  2) atraktsioonid (mängumajad, ronimisvahendid, õuemööbel, kiiged, karussellid, liurajad,  batuudid jt) on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate  osadeta;  3) kiikede ja liuradade alused on kukkumislööki vähendava turvakattega nagu liiv, turvamatid  jm;  4) liiv liivakastis ega liuraja all ei ole saastunud;  5) läheduses ei ole mürarikas ega ohtlik ettevõte, suure liiklustihedusega või tolmav maantee või muu lapse elu või tervist ohustav saasteallikas «Välisõhu kaitse seaduse» tähenduses.  (2) Lapse juurdepääs lapsehoiuteenuse osutamise alal asuva kraavi, basseini ja muu tehis- või  loodusliku veekogu juurde peab olema ohutuks muudetud ja pideva järelevalve all või tehtud  lastele kättesaamatuks. Kõik laste tegevused veega peavad olema turvalised ja vahetult jälgitud. § 4. Ruumid ja ruumide sisustus  (1) Ruumid ja ruumide sisustus peab vastama lapse eale ja vajadustele ning olema ohutu ja  turvaline. Ruumides peab olema piisavalt mängimise ja liikumise ruumi, et ohutult läbi viia last  arendavaid ja muid vajalikke tegevusi.  (2) Ruumis, välja arvatud abiruumid (köök, tualettruum, koridor, vannituba, garderoob jt), peab  olema põrandapindala vähemalt 8 m2. Õhumaht iga ruumis viibiva isiku kohta peab olema  vähemalt 5 m3.  (3) Lapsehoiuteenuse osutamise ruumides peab olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4  m2 mööbliga katmata vaba põrandapinda. Kui lapsehoiuteenuse osutamisel on mängimiseks ja  magamiseks eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema  vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda.  (4) Treppide olemasolu korral tuleb alla 3-aastase lapse ohutus tagada trepi turvapiiretega ja  trepile juurdepääsu takistava kaitsega ning lapsehoidja järelevalvega.  (5) Klaasuksed, põrandani ulatuvad klaasist aknad ja vaheseinad, peegeluksed ning -pinnad  ruumides peavad olema ohutud ja lapse kõrguselt varustatud kaitsega või nähtavalt märgistatud.


 (6) Ruumide uksed tehakse võimaluse korral lävepakkudeta või madalate lävepakkudega.  Lükanduksed varustatakse kaitsega, mis takistab ukse juhtteelt välja libisemist ning ülespoole  avanevatele ustele pannakse allalangemist takistav seade.  (7) Alla 7-aastasele lapsele kättesaadavas kõrguses asuvad elektripistikupesad kaetakse  lapsekindlate kaitsetega.  (8) Ruumis tuleb arvesse võtta järgmist:  1) tuulutamist võimaldavad aknad peavad olema laste ruumis viibimise ajal suletud, v.a  tuulutamispilu;  2) päikesepoolsed aknad peavad olema varustatud kardina, ruloo või valguse reguleerimist  võimaldava muu kattega;  3) puhastusvahendid (v.a kätepesemiseks mõeldud seep) ja teised kemikaalid peavad asuma  lukustatud või turvakinnisega kapis või muus lastele kättesaamatus kohas;  4) põrandapind peab olema lapse liikumist takistavate konarusteta, mitte libe, kergesti  puhastatav, sh pestav ja vajadusel desinfitseeritav, temperatuuriga vähemalt 20 °C. (9) Laste väljapääs lapsehoiuteenuse osutamise ruumidest lapsehoidja teadmata peab olema  välistatud. § 5. Riskianalüüs laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks Lapsehoiuteenuse osutaja viib läbi laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning ruumide ja õue mänguala ohutuse hindamiseks riskianalüüsi, dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ning  esitab riskianalüüsi tulemused järelevalveametniku nõudmisel. § 6. Ruumide sisekliima  (1) Ruumide (v.a abiruumid) siseõhu koostis, siseõhu puhtus, sh kahjulike gaaside ja tolmu  sisaldus siseõhus ning õhuvahetus vastab vähemalt Eesti standardis EVS 839:2003 «Sisekliima»  eluruumidele esitatud miinimumnõuetele ja õhu liikumise kiirus B-klassi nõuetele.  (2) Ruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 40% kuni 60%.  (3) Ruumi temperatuur peab olema vähemalt 20 °C.


§ 7. Ruumide valgustus  (1) Kunstlik valgustus peab tagama kõikides ruumides piisava ühtlase ja hajutatud valguse.  (2) Kunstliku valgustuse valgusallikate keskmine valgustustihedus (valgustatus) mänguruumis  peab olema vähemalt 300 luksi, tualettruumis 200 luksi, treppidel 150 luksi ja magamisruumis  100 luksi. § 8. Ruumide ja sisustuse korrashoid ning hügieeninõuded  (1) Ruumid ja sisustus peavad olema puhtad. Puhastamisel kasutatakse «Kemikaaliseaduse»  nõuetele vastavaid aineid kasutusjuhendi kohaselt.  (2) Ruumides ei tohi olla närilisi ega kahjurputukaid.  (3) Ruumides ja õue mängualal ei tohi suitsetada, tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootilisi  aineid.  (4) Ruume, kus puudub konditsioneer, tuulutatakse korrapäraselt. Ruumide tuulutamisel laste  ruumis viibimise ajal ei tohi tuulutuspilu kaudu tekitada tuuletõmmet ega tuule puhumist otse  lapsele.  (5) Ruumides ei ole lubatud hoida lemmikloomi ja -linde. Lapsehoidja võib üksnes  lapsehoiuteenusele õigustatud isiku nõusolekul lubada lapsel kokku puutuda ainult  nõuetekohaselt vaktsineeritud tervete lemmikloomadega.  (6) Lapsehoiuteenuse osutaja võimaldab lapsele hügieenilise magamiskoha vastavalt  «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõike 4 punktis 2 sätestatule. Igal lapsel on magamiseks  vajalik isiklik voodipesu.  (7) Lapsel peavad olema vajalikud isiklikud hügieenivahendid ning võimalus hügieeniliselt  pesta käsi voolava sooja vee ja seebiga.  (8) Lapsehoiuteenuse osutaja korraldab laste kätepesu enne sööki ning iga kord kui käed  määrduvad, alati pärast tualeti kasutamist ning pärast õuest tulekut.  (9) Lapsehoiuteenusel viibiva lapse toit peab olema ohutu, eakohane, rahuldama lapse  füsioloogilisi vajadusi ning olema lapsehoiuteenusele õigustatud isikuga kooskõlastatud.  Toitlustamisel järgitakse «Toiduseaduse» nõudeid.


 (10) Lapsele peab olema kättesaadav nõuetekohane joogivesi.  (11) Lapsel peab olema võimalus kasutada hügieeniliselt ja ohutult tualetti. § 9. Päevakava  (1) Lapsehoiuteenuse osutamise päevakava määratakse kindlaks lapsehoidja ja  lapsehoiuteenusele õigustatud isiku vahelise kokkuleppe kohaselt, võttes arvesse lapse vanust,  vajadusi, sh erivajadusi ja lapsehoiu kestust päevas. Võimaluse korral arvestatakse lastele  soovitatud värskes õhus viibimise aega, televiisori vaatamise piiranguid ja tervisliku toitumise  soovitusi.  (2) Laps peab süüa saama vähemalt iga 3 kuni 3,5 tunni järel.” (Sotsiaalminister, 2007).  2.6 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega Kui Tervisekaitseamet on kiitnud ruumid heaks ning midagi ette heita pole, saab hakata ruume  sisustama. Kuna minu puhul on tegemist perepäevahoiuga, mis on pikaajaline, on tarvis  muretseda köök, söögilaud, voodid ja muu mööbel mugavusteks. Lisaks ka loomulikult  mänguasjad jms. Mängutoa võib jagada sektoriteks – näiteks panna püsti mänguköök, pood jms.  Kui kogu interjöör ja õues asuv mänguala on valmis, saab lõppude lõpuks “avada” lastehoiu  uksed ning hakata lapsi vastu võtma. Korraldusliku poole pealt tuleb koostada juhatal kodukord, õpetajatel aga nädala söögimenüü  ning päevaplaan, mis enne kinnitamist näidatakse juhatajale. Söögimenüüd koostades tuleb  eelnevalt lastevanematega rääkida, et selgitada välja laste võimalikud allergiad või talumatused  koostisosade suhtes. Kodukorda tuleks tutvustada ka lastele, et nad õpiksid jälgima reegleid juba  noorest east peale. Päevaplaani võib koostada kas ainult kollegidega või lisaks küsida ka lastelt  järgmise päeva kohta, näiteks missuguseid mänge nad tahaksid mängida jmt tegevuste kohta. 


3. HINNANG KOGU PROTSESSILE Kuna minu töös on tegemist lastega, siis kogu see protsess on minu arvates täielikult  põhjendatud. Isiklikult ma isegi kaasaks riiki sellesse pisut rohkem. Näiteks võiks  Tervisekaitseamet kontrollida lastele pakutavat sööki ning regulaarsemalt kontrollida üldist  puhtust (nt eriti voodilinad, vaibad, vannitoad, köök). Näiteks mäletan enda lasteaia ajast, et  hommikul saime üsna lahja putru, mis oli söömise asemel põhimõtteliselt nagu vee lürpimine.  Samuti peaks hügieeni mõttes pesema tihti voodipesu, sest tõenäoliselt ei lähe lapsed igakord  samasse voodisse päevauinakule. Mõned vähem rahastatud lasteaiad/lastehoiud ei pruugi seda  aga regulaarselt teha, et hoida pesupulbri, pesumasina, vee ja elektri pealt raha kokku. Küll aga  võivad selle tagajärjel tekkida vooditesse kahjurputukad, kui erinevad lapsed jätavad sinna  endast maha naharakke, mustust jms. Vaibad võivad samuti olla tegelikkuses kiude vahel väga  tolmused ja mustad, kui neid ainult tolmuimejaga tõmmata ning mitte pesta kasvõi kora-kaks  aastas. Seda eriti soojal ajal, kui käiakse palju õues ning lapsed mustade kätega liiva ja muud  mustust tuppa toovad. Köögis puhtuse jälgimine on täiesti iseenesestmõistetav, kuid alati on  võimalus, et laiskuse või mõne muu põhjuse tõttu valitseb seal hunnik pesemata nõusid  seebivees, mis lihtsalt loputatakse ilma korralikult pesemata.   Lastevanematel peab olema sajaprotsendiline kindlus, et nende laps on puhtas ja turvalises  kohas, kus talle ei tehta liiga. Üldiselt nõustun kõikide nõuetega, mida protsessi käigus on vaja  teha, kuid mind jäi pisut häirima see fakt, et tegevusluba väljastatakse lasteasutustele tähtajatult.  Arvan, et seda peaks siiski mingi teatud perioodi tagant uuesti taotlema, näiteks 3-5 aasta tagant.  Niiviisi saaks kõiki töötajaid ja ruume uuesti põhjalikult, nagu enne avamist, kontrollida, et ükski rikkumine ei jääks nähtamata. Kuigi ausalt öelda on vist üsna keeruline eksida mõne nõude vastu nii, et sellel poleks tagajärgi või et see jääks märkamata, aga veidi pessimistlikult ütlen, et kõike  võib juhtuda ning see potentsiaalne “kõik” tuleks enne tekkimist ära hoida.


4. KOKKUVÕTE Käesolevas uurimistöös uurisin lastehoiu avamise protsessi. Selleks on tarvis täita hulk nõudeid  enne tegevusloa taotlemist, seejärel esitada taotlus ning positiivse tulemuse tagajärjelt asutada  ettevõte. Teostuse poole pealt tuleb rangelt jälgida kõiki tervisekaitsenõudeid, tuleohutusnõudeid ning muid ettevaatusabinõusid, mida enne avamist põhjalikult kontrollitakse. Kui lastehoid  avatud, on selle ülalpidamine ja lastega töötamine sama kõva töö. Tuleb arvestada laste  iseloomu, erisustega, suhtlemisstiiliga ja mitmete muuda iseärasustega, et tagada neile  maksimaalne areng.  Oma tööd tehes puutusin kokku erinevate keerukuste ja konksudega. Näiteks oli mul nullist  alustades üsna keeruline aru saada, mida kõike tuleb lastehoiu asutamisel silmas pidada ja kust  üldse info otsimisega alustada. Tänu portaalile Eesti.ee ning SA Harju Ettevõtlus- ja  Arenduskeskuse abimaterjalidele sain asjast rohkem aimu. Kogu see töö kokku andis mulle nii  uusi teadmisi mulle tundmatus valdkonnas kui ka oskusi nüüd paremini vajalikku infot otsida. 


KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Statistika. (2015). RV022: RAHVASTIK SOO, VANUSERÜHMA JA MAAKONNA  JÄRGI, 1. JAANUAR. Kasutatud 27.04.2016  http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO %2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI %2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/ 01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 2. Perekool. (2013). Teema: Lastehoid vrs lasteaed. Kasutatud 27.04.2016  http://foorum.perekool.ee/teema/lastehoid-vrs-lasteaed/ 3. Kasutatud 27.04.2016 http://uudised.err.ee/v/eesti/a9668bcd-4418-46ae-9d73- e4e48bc20763 4. Kalso, I. (2015). Miks ma eelistan lasteaiale lastehoidu. Kasutatud 27.04.2016  http://opleht.ee/20595-miks-ma-eelistan-lasteaiale-lastehoidu/ 5. Riigikogu. (1999). Koolieelse lasteasutuse seadus. Kasutatud 27.04.2016  https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006?leiaKehtiv 6. Unt, M., Krussel, S. (2004). Lastehoid eesti peredes. Kasutatud 27.04.2016  https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/ Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lastehoid_eesti_peredes_01.pdf 7. SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu. (2008). „Kuidas  alustada lapsehoiuga?“ abimaterjal teenusepakkumisega alustajale. Kasutatud  27.04.2016 http://www.heak.ee/WWW_files/files/user_files/failidVanaltKodulehelt/ documents/ettevotlus/Lapsehoiuteenus_2008.pdf 8. Eesti.ee. (2016). Koolieelse lasteasutuse tegevusloa taotlemine. Kasutatud 27.04.2016  https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/load_ja_registreeringud_1/haridus_1/ lasteaia_tegevusloa_taotlemine 9. Riigikogu. (2015). Sotsiaalhoolekande seadus. Kasutatud 27.04.2016  https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005  10. Eesti.ee. (2016). Osaühingu asutamine. Kasutatud 27.04.2016   https://www.eesti.ee/est/osauhing/


11. Sotsiaalminister. (2007). Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele. Kasutatud 27.04.2016   (https://www.riigiteataja.ee/akt/12804040