Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu tõekspidamised õpetajana (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Minu tõekspidamised õpetajana
Õpetaja töö kogemuse olen omandanud ühes pisikeses lasteaias maakohas. Lasteaias tegutseb kokku kolm rühma: sõimerühm ja kaks liitrühma. Õpetaja ametit olen nüüdseks kokku pidanud kolm aastat. Alustasin sõimerühmast, kus lapsed olid alles 1,5 aastased.
Sõimerühmas töötades panin õpetajana rõhku sotsiaalsele arenemisele, et laps õpiks isendaga paremini hakkama saada, seda kõike läbi mängu. Siia hulka kuuluvad sellised tegevused nagu potil käimine, iseseisvalt riidesse panemine ja teiste rühmakaaslastega arvestamine. Sõimerühmas õppetööd on minu enda arvamuse põhjal suhteliselt keeruline teha ja piirduda suuretsi vaid nende endi fantaasiatest. Kuna väikeste laste käed alles arenevad tuleb neid kõvasti suunata, samas peaks tehtav töö olema siiski isikupärane.
Praeguseks töötan pool aastat liitrühmas, kus on ka kaks erivajadusega last. See kogemus on ka mulle uus ja seega kohanen lastega koos. Õpetajana olen ma järjepidev ja üpriski nõudlik, mulle meeldib, kui rühmas on kehtestatud omad reeglid ja tõekspidamised, mida lapsed peavad järgima. Pean oluliseks koostööd lastevanematega, õnneks meie rühma lapsevanemad on väga koostööaltid ja teinekord pakuvad ise põnevaid ideid. Samas mõne kohapealt pean oluliseks lapse motiveerimist ja saavutuste üle rõõmu tundmist. Ma olen isikult hooliv ja sõbralik, ka oma rühma lapsed ei jää vajadusel hellusest ilma. Kõik oma plaanitud õppetegevused katsun läbi viia mängu kaudu, et lapsel oleks huvitav ja suudaks seda paremini talletada. Kuna laste vanused liitrühmas on erinevad, siis pean õpetajana sellega arvestama ja õppetegevusi kohandama nii, et see sobiks kõigile. Arvestan laste oskustega ja samuti nende erivajadustega, sest me kõik oleme ju erinevad, me kõik oleme erilised.
Minu oma rühmalapsed peavad mind sõbralikuks ja armsaks õpetajaks. Vähemalt nii nad mulle korduvalt öelnud. Ka lapsevanematelt ei ole ma ühtegi pretensiooni saanud ja suhtlen nendega igapäevaselt. Mõnedega natukene vähem teistega veidi rohkem. Oma kolleegidega saan ma samuti hästi läbi. Meie kollektiiv on justkui ühte sulanud, kõik seisavad kõigi eest ja ulatavad vajadusel abistava käe. Lisaks tööalastele suhetele on meie kollektiivis ka lihtsalt sõbra suhted, me saame rääkida kollektiivis kõike, isegi seda mis tööd ei puuduta . Juhul kui lisandub uus liige kollektiivi ollakse väga ettevaatlikud. Oma töökaaslastelt olen ikka kuulnud , et olen üks rõõmsameelne ja hakkaja õpetaja. Nad on korduvalt öelnud, et juhtugi, mis tahes ega minu huulilt naeratus ei kao.
Minu jaoks õpetajana on oluline anda edasi enda teadmisi ja oskusi, seda kõike läbi mängu, samuti pean oluliseks seda, et ennast on vaja kehtestada nii, et lapsed sind austaksid. Kuna ma ise olen selles ametis veel üpriski roheline, siis kuulan hoolega seda, mida vanemad kolleegid mulle ütlevad, et ennast siis jällegi täiendada ja lastele omaltpoolt põnevust pakkuda. Õpetaja ametis on suur roll ka sellistel väärtushinnangutel nagu tolerantsus ja sallivus. Ka minu praeguses rühmas on kaks erivajadustega last, keda tuleb võtta kui täiesti tavalist last, tavalasteaia rühmas. Kõige suuremat probleemi minu enda jaoks selle ameti juures põhjustab julgus. Ma ise tunnen , et mul on nii palju ideid ja soove, mida tahaks rakendada ja teistele näidata, kuid paraku tihtipeale hoian need ideed vaid endale. Samuti lasteaiapidudel esinedes ei tunne ma ennast vanemate juuresolekul väga kindlana olgugi, et tegelikult teame kõik üksteist ja igapäevaselt rühmauksel suhelnud oleme. Lisaks julgusele olen endas ka veidi kahtlev, kas see mida ma teen, või see kuidas ma teen on ikka õige ja sobib. Eelistan enne siiski kellegagi konsulteerida ja kinnitust saada, et see mida või kuidas teen on siiski sobilik ja õige.
Selle koolituse käigus sooviksingi teada, saada õigemaid võtteid lasteaias õpetamiseks, julgust ja motivatsiooni, et see mis ma siiani olen teinud ja mis ma edasi teen on õige ja peaksin lihtsalt rohkem endas kindel olema ja endasse uskuma. Kuna mul varajasem koolikogemus puudub anutud erialal, siis loodan saada parema ülevaate, mida ühes või teises valdkonna teematunnis peaksin läbi võtma ja millele keskenduma. Praegu tegutsen ma rohkem varem õpetaja ametit pidava paarilise toel.
Minu tõekspidamised õpetajana #1 Minu tõekspidamised õpetajana #2 Minu tõekspidamised õpetajana #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariMets89 Õppematerjali autor
Kirjandist leiab milliseid tõekspidamisi ja väärusi hindan õpetaja töös lasteaias

Sarnased õppematerjalid

MINU-KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG
16
docx

MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele

Isiksusepsühholoogia
Alternatiivpedagoogika analüütiline essee
6
doc

Alternatiivpedagoogika analüütiline essee

Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt

Alternatiivpedagoogika
Lapsehoidja eneseanalüüs
6
doc

Lapsehoidja eneseanalüüs

mis pakub põnevust, arendab tema maailma tunnetust ja sotsiaalseid oskusi. Keskkond kus laps viibib peab olema turvaline, teda mõistev ja toetav, laps peab seal kasvades tundma, et temast hoolitakse ja teda mõistetakse. Samuti tuleb lastehoiu avamisel oma kodus väga rangelt üle vaadata erinevad ohutegurid. Selle juures aitas mind väga hästi minu 2,7 aastane tütar, kellega koos käisime kõik lauaalused ja kapipealsed läbi. Kõik asjad, millega laps võib ennast või teisi vigastada, oleks õige lapse tegevusulatusest eemale panna, samuti eemaldada asjad, mis võivad kergesti puruneda. Et teha seda turvaliselt tuleb järgida väga rangeid reegleid, mida olen iseendale kehtestanud

Lapsehoidja
Lapse kohanemine lasteaiaga
12
docx

Lapse kohanemine lasteaiaga

,,Kuidas kohaneda lasteaiaga?" (lühendatult ajakirjast "Pere ja kodu" 8/2004) * Loo lapsel positiivne hoiak lasteaia suhtes. Seleta talle arusaadavas keeles, mida lapsed lasteaias teevad ja miks seal on tore käia. Samas ära koorma last informatsiooniga üle, * Teadvusta iseendale, kas sul on lasteaiaga seoses hirme või negatiivseid kogemusi. Vanema ebakindel hoiak lasteaia vastu võib mõjutada lapse suhtumist. Tuleb ennast positiivselt häälestada: "Minu kogemus on minu oma. Minu lapsel on teine elu ja teine kogemus ­ miks peaks see halb olema?" * Püüa juba ette uurida, milline on lasteaia päevakava, et saaksid veidi enne lasteaeda minekut lapse koduse ajagraafiku lasteaia omaga kokku viia. Nii jääb vähemalt ajakava osas päev endiseks. Kuid eelharjutustega ei tohi üle pingutada. Vale on hakata lapsele rääkima, et kui sa kohe magama ei lähe, riidesse ei pane vms, kuidas sa siis lasteaias hakkama saad! Tegelikult tuleb palju asju, mida laps

Eelkoolipedagoogika
Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID
15
docx

Õpimapp LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID

ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Küsimustikus küsitav võib lasteaiati pisut erineda, aga üldjoontes sisalduvad seal päringuid lapse harjumuste, meelis- ja välditavate tegevuste, pere, sõprade, lasteaiasse suhtumise, probleemide, rahustamisvõimaluste jms kohta. Näteks: KÜSIMUSTIK LAPSEVANEMALE 1 ­ täiesti nõus 2 ­ nõus 3 ­ pigem ei nõustu 4 ­ üldse pole nõus 5 ­ ei ole kursis 1. Minu lapsele meeldib lasteaed, kus ta käib 2. Minu lapsel on lasteaias palju sõpru 3. Lasteaias on meeldiv käitumiskultuur 4. Lasteaias on laste vahel head suhted 5. Lasteaias on laste ja õpetajate vahel head suhted 6. Koostöö lastevanematega on heal tasemel 7. Lasteaia õppetöö tase on hea 8. Minu laps suhtub õppimisse tõsiselt ja püüab anda endast parima 9. Lasteaed aitab minu lapsel saada arukaks ja vastutustundlikuks inimeseks 10

Pedagoogika
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

6. peatükk keskendub trotslikule käitumisele ja õpilastele, kel ilmnevad emotsionaalsed ja tekstideks trükkis. käitumisraskused. Töötatakse välja õpetajate ja õpilaste toetamise ülekooliline raamistik, mille rõhuasetus on hariduslikul toetusmudelil lastele, kel on sümptomaatilised või diagnoositud Viimaks lähevad mu tänud mu paljudele kolleegidele, kes oma klassiruumides minu kui men- käitumishäired. torõpetajaga vastu pidasid ja kelle lood moodustavad selles raamatus interaktiivsed näited õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7

Psühholoogia
Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid
11
docx

Ebatõhusad ja tõhusad verbaalsed viisid

Kehtestav mina-sõnum ütleb teisele, mis tema käitumises on häiriv, mittesallitav, segav ja mis takistab mind vajaduste rahuldamisel. Kehtestav mina-teade on kolmeosaline: 1. Mittesallitava käitumise kirjeldus (hinnanguvaba ja mittesüüdistav kirjeldus selle kohta, mida teine täpselt ütles või tegi). „Kui sa räägid minuga samal ajal…“ 2. Käitumise konkreetne käegakatsutav mõju mulle (kuidas teise mittesallitav käitumine tegelikult mulle mõjus ja minu vajaduste rahuldamist takistas). „…siis mul lähevad endal sõnad sassi…“ 3. Mõjuga seostuvad tunded (tunded mõju suhtes, mida teise mittesallitav käitumine tekitas). „…ja mul on klassi ees väga piinlik seista…“ „Kui sa pliiatsitega mängid, siis ma ei saa tunniga edasi minna ning mul on halb tunne.“ „Ma jäin võistlustel päris raskesse olukorda, kui sa kohale ei tulnud. Olin mures, kas midagi on juhtunud ning keda leida sind asendama.“

Suhtlemispsühholoogia
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun