50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LiinaMurd
Õppematerjali autor
Noorsootöö – mis see on? Rahvusvaheliselt on noorsootöö kui termin täna äärmiselt erinevalt õigusakti tasandil määratletud ja avalikkuses omaks võetud. Euroopa Nõukogu, kus on viimasel paarikümnel aastal üha põhjalikumalt tegutsetud ühiste noorsootöö arusaamade loomise nimel, tõdeb: „Noorsootöö on üldmõiste sotsiaalsetele, kultuurilistele, harivatele või poliitilistele tegevustele noortega ja noortele. Enamgi veel, noorsootöö tegevused hõlmavad ka sporti ning noortele mõeldud teenuseid.“ STRUKTUURD Noortekeskus on noorsootööasutus, mille tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või mittetulundusühingud • Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. • Noorteühing on
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
· looduskeskkonda säästev toime; · soodne sotsiaal kutuuriline keskkond. 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis Projektide teostamiseks moodustatakse kas projektorganisatsioon või viiakse projekt ellu tavaorganisatsioonis. Projektorganisatsioon on ajutiselt projekti ülesande lahendamiseks loodud organisatsioon, mille ülesehitus tavaliselt ei järgi ettevõtte regulaarset struktuuri. Projektorganisatsiooni ülesanded: · lahendada uudseid ja ajutisi ülesandeid, samal ajal kui tradistiooniline organisatsioon on loodud tavaliselt rutiinsete ülesannete lahendamiseks. Projekt rõhutab ülesande tähtsust ja tasakaalustab formaalse struktuuri mõju (bürokraatia, aeglus, jäikus); · luua projektitööle sobivaid, paindlikke info vahetamise ja koostöövorme ning ülesannete jaotamise viise. Paidlikuma koostöö saavutamine ilma formaalseid
· Süvenevad kriisid. Töötajate rahulolematus, autode konstruktsioonivead jms. · Kestvad kriisid. Kestavad kuid, isegi aastaid. Nt.kuulujutud mõne ettevõtte kohta. Kriisijuhtimine kuulub tippjuhtkonna ülesannete hulka. Tuleb moodustada kriisijuhtimise meeskond,koostada kirjalik plaan käitumiseks kriisi alguses,selle ajal ja möödumisel. Määrata kindlaks töötajatele konkreetsed ülesanded. Kriisikeskust tuleb töös hoida ööpäevaringselt. Esialgne pressiteade peab olema valmis varsti peale kriisi puhkemist. Kriisi vaibumisel tuleb analüüsida,milliseid järeldusi saab teha kriisist ning kuidas saadud kogemusi kasutada sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus.
3.aasta Õpetaja kui... · kolleeg · teadmiste kaaslooja · juht · õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja Õpetaja professionaalne areng T.Baron, D.Berliner (1996) · Uustulnuka tase(novice)- goodi 1.aasta · Eduka algaja tase(advanced beginner)- goodi 2.ja3. aasta · Kompetentsuse tase(competent)- jõuab umbes viiendaks aastaks · Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid
o. Kõik mis tehakse kvaliteedi tagamiseks Kvaliteediohje (quality control) s.o. Kõik mis tehakse kvaliteedi tagamiseks hetketegevustes Kvaliteedikontroll (quality inspection) s.o. Kõik mis tehakse Enne, Praegu ja Peale tegevust Kvaliteediga seotud mõisted: · Kvaliteedijuhtimine (Quality Management) koordineeritud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja ohjeks seonduvalt kvaliteediga; · Kvaliteedipoliitika (Quality Policy) organisatsiooni üldised kvaliteedialased taotlused ja suunad, esindatuna ametlikult tippjuhtkonna poolt; · Kvaliteeditagamine (Quality Assurance) kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kindlustunde tagamisele kvaliteedinõuete täitmise osas; · Kvaliteediohje (Quality Control) konkreetsed operatiivsed tegevused olemi kvaliteedinõuetele vastavuse tagamiseks;
asutused) · Probleemidega inimesed ei ole alati valmis neid süsteeme kasutama, sest: · Süsteemid võivad inimese elus puududa. · Inimesed ei pruugi nendest süsteemidest teadlikud olla või ei soovi neid kasutada. · Süsteemi poliitika võib tekitada kasutajale uusi probleeme. · Süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda. (Payne, 1995, 112) Rehabilitatsiooni ja sotsiaaltöö ülesanded süsteemiteooriast lähtudes Väga oluline rehabilitatsioonis, isiku vajaduste hindamisel inimene koos pere ja sotsiaalse keskkonnaga, süsteemide omavahelised mõjutused jm. 10 · Aidata inimestel mõista, millistes süsteemides võib olla probleem; · Aidata inimesel kasutada ja parandada enda võimeid süsteeme muuta/kohandada, probleeme lahendada. · Luua seoseid inimese ja ressursisüsteemi vahel.
Loob vajalikud tingimused töötamiseks. (tööle võtmine, õpetamine, korralduste andmine, tunnustamine, kritiseerimine, edutamine jne) Sidepidaja: Ühine tegevus teiste juhtidega org'is ja orgi'le vajalike inimestega väljaspool org'i Loob org'i väliseid kontakte, mille abil ta saab ja vahendab teavet. Nt tegevused: osalemine erialakonverentsidel, klubitegevuses, ühingutes, valdkonna liitudes, suhtlemine kolleegidega väljaspool org'i jne... Info monitooring: Otsib infot, loeb erialaseid publikatsioone. Jälgib olulisi infoallikaid, küsitleb alluvaid, uurib aruandeid, ettekandeid. Kasutab mitmesuguseid isiklikke kontakte. Info jagamine: Vahendab ja korraldab alluvatele vajalikku infot org'i sees, peab koosolekuid, edastab kirju, jagab teavet. Korraldab ka sobiva teabe edastamise süsteemi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid