Mina erivajadusega õpilase õpetajana (2)

Mina erivajadusega õpilase õpetajana
Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue . Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega.
Minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks . Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid.
Kui rühma tuleb erivajadustega laps siis väga oluline on vestlus vanematega, kuid esimene vestlus lapsevanematega ei ole kerge kummalegi poolele. Küsimuste ja selgitustega võib olukorra alguses isegi raskemaks muuta. Lapse jälgimisega esimestel nädalatel, samuti lapsevanemaid küsitledes on võimalik luua esmane pilt raskustest. Põhjalikumalt saab vestelda alles siis, kui lasteaia igapäevaelus on üksteist lähemalt tundma õpitud ja usaldama hakatud. Lapse kehalist , vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, arvestab laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi ning rahvuslikke iseärasusi ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal loobki lapse arenguks sellise kasvamis- ja õppimisümbruse, kus see on võimalik.
Töö alustamisel pole vaja niivõrd lapse täpset diagnoosi, kuivõrd lasteaiaõpetaja valmisolekut teha lapse ja tema vanematega koostööd. Last jälgides saame teada, mis talle meeldib, kuidas teda lohutada, mida ta oskab ja kus tuleb teda aidata. Lapsed, kes ise on teadlikud oma puudest , on sellisest koostööst huvitatud. Nad väljendavad ise, mida ja kuidas teha, et nad ennast hästi tunneksid.
Õpetaja koostab erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani ,et aidata teda järgi mahajäämuse osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele. Näiteks kui lapsel on allergia mingi toiduaine  suhtes või on tegemist diabeetikuga ,leitakse koostöös lapsevanem - kokk lahendus sobivate toitude ja toiduainete kasutamise näol. Või kui laps ei räägi eesti keelt, siis tehakse temaga rohkem individuaalset tööd ja ka vanemate toetus on väga oluline. Kohanemisraskustega laste puhul peavad lapsevanem ja rühma töötajad koos lapsel aitama sisse elada kollektiivi või siis spetsialistide abiga välja selgitama kohanematuse põhjused. Andekate laste puhul soodustatakse eriandekusi omavatel lastel tegelemist oma lemmikalal. Otsitakse lisamaterjale. Töö nende lastega toimub koostöös lastevanematega. Lasteaia päevakavas leitakse selleks aja enamasti hommikusel ja õhtusel ajal ja peame kirjalikku arvestust individuaalse tööna. Erivajadusega laps nõuab rohkem aega ja hingejõudu kui terve laps.