kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev areng Kaasav kool- kool kõigile Õpetaja kui liider ja administraator kaasavas koolis Planeerib ja organiseerib õpetamist ja õppimist Motiveerib, märkab ja toetab õpilasi Kontrollib ja suunab õppimisprotsessi Lahendab probleeme õppimises ja õpetamises Võrgustiku kujundamine õpilaste ja õpetajate vah Iga õpilase individuaalsed õppe eesmärgid Individuaalne õppekava Õppe kohandamine
Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine ja adekvaatne kirjeldamine, töötada välja erivajadustega lapse arengu toetamise plaan ja see ellu viia, hinnata perioodiliselt tegevuste efektiivsust. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Varajane sekkumine Varajane sekkumine on mõeldud kaitsmaks laste tervist ja heaolu, minimaliseerimaks arengu hilistumist, ennetamaks funktsionaalseid häireid, aitamaks kaasa perekonna adapteerumisele ja võimalikult efektiivsele toimimisele. Varajane sekkumine kujutab endast abi, teenuste ja kogemuste võrgustikku, ennetamaks pikaajalisi probleeme nii vara kui võimalik. Selle all mõistetakse lapse
.......................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja
15 KOKKUVÕTE Puudega lapsel on terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks ning haridustee alguseks võib pidada lasteaeda. Puudega lapse, sealhulgas ka vaimupuudega lapse, arengu seisukohalt on tähtis, et arendamise ja õpetamisega tehakse algust võimalikult varakult. Lapevanematel on õigus valida oma erivajadusega lapsele sobiv arengukeskkond: lasteaia üldrühm, sobitusrühm, erirühm. Samas ei tohi ära unustada, et kodu on samuti lapse jaoks õpikeskkond ning lapsed ei peaks elama lasteaia nädalarühmas, vaid oma kodus ja sealt käima lasteaias mängimas ja õppimas. Tänapäeva ühiskonnas, mis esitab kõrged nõudmised haridusele ja kasvatusele, on aktuaalne lasteasutuse töötajate ja lastevanemate koostöö, mille eesmärgiks on luua lapsele soodne arengukeskkond nii lasteaias kui kodus.
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse
· õppe- ja kasvatustegevusel luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust kavandada oma tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Valdkonnad: · mina ja keskkond · keel ja kõne · matemaatika · kunst · muusika · liikumine · eesti keel kui teine keel Lõimimine: · õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika · valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest · lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuse ühendamine tervikuks ja seoste loomine
Kõik kommentaarid