Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klienditeenindaja ametijuhend (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LISA 1,
TL nr 26, 13.10.2015
KLIENDITEENINDAJA AMETIJUHEND
Ametikoht : Klienditeenindaja
Alluvus: Klienditeenindaja allub juhatajale, klienditeenindajal puuduvad alluvad .
Asendab: Klienditeenindajat asendab teine klienditeenindaja ja vajadusel juhataja.
Töö eesmärk
Klienditeenindaja töö eesmärk on:
  • Teenindada professionaalselt kliente

Vastutus
Klienditeenindaja vastutab:
  • Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires.
Tööülesanded
Klienditeenindaja tööülesanded on:
Kaupade käitlemine ja kaubatundmine :
1) kaupade vastuvõtmine;
2) kaupade ladustamine ;
3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügisaali paigutamine;
4) pakendite, taara ja ohtlike jäätmete käitlemine;
5) kaupade realiseerimisaegade jälgimine;
6) kaupade inventeerimine;
7) kaupade kvaliteedi hindamine
8) kaubagruppide liigitamine .
Teenindamine ja müümine:
1) kliendikontakti loomine ja kliendi vajaduste väljaselgitamine;
2) kaupade tutvustamine, kliendi nõustamine, müümine;
3) kliendikontakti lõpetamine;
4) müügijärgne teenindamine.
Kassatöö:
1) kassatoimingud ja arvete koostamine;
2) raha käitlemine;
3) kassaaruande koostamine.
Müügitöö korraldamine:
1) kliendi tagasiside edastamine ;
2) kaubavarude juhtimine ( tellimine , laovarude ja müügianalüüs;)
3) hindade kujundamine;
4) kaupade väljapanekute kujundamine.
Kaupade käitlemine ja kaubatundmine :
1) võtab kaubad saatedokumentide alusel vastu koguseliselt ja kvaliteediliselt, järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid (kvaliteet, märgistused, realiseerimisajad jm);
2) teavitab kohe vastutavat töötajat kaupade mittevastavusest;
3) grupeerib kaubad vastavalt sortimendile orienteerudes kaubagruppide liigitamise põhimõtetes;
4) ladustab kaubad müügisaali või lattu, järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid;
5) valmistab kaubad müügiks ette, järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid;
6) paigutab kaubad müügisaali, järgides ettevõttes kehtivaid nõudeid;
7) varustab kaubad nõuetekohase märgistuse ja hinnainfoga, jälgides selle vastavust kassasüsteemis olevatele andmetele; paigaldab vajadusel turvaelemendid;
8) käitleb tööprotsessis pakendeid, taarat ja ohtlikke jäätmeid, järgides käitlemise nõudeid ja ettevõttes kehtestatud korda;
9) jälgib realiseerimisaegu (kõlblik kuni, parim enne) ja mittevastavuse korral kõrvaldab tooted müügilt, jälgib säilimistemperatuure;
10) osaleb kaupade inventeerimisel, fikseerides inventeeritavate kaupade kogused ;
11) hindab organoleptiliselt toiduainete ja visuaalselt tööstuskaupade kvaliteeti;
12) eristab erinevate kaupade koostist, kvaliteeti mõjutavaid tegureid, omadusi ja kasutamisvõimalusi.
Teenindamine ja müümine:
1) loob positiivse kliendikontakti ja suhtleb kliendiga teenindusvalmilt;
2) selgitab välja kliendi vajadused, kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise erinevaid tehnikaid;
3) tutvustab kaupa, selgitades kauba kasutamist ja/või hooldust , arvestades kliendi soove ja vajadusi; edastab nõuetele vastava ja tõese teabe müüdava kauba kohta;
4) käsitleb kliendi vastuväiteid, leides kliendile sobiva lahenduse;
5) teostab lisamüüki, kasutades erinevaid müügitehnikaid;
6) lõpetab kliendikontakti positiivselt, tekitades kliendis soovi tagasi tulla;
7) võtab vastu kliendi pretensiooni , võimalusel lahendab selle iseseisvalt või suunab edasi;
8) tutvustab kaubale pretensiooni esitamise korda ja selgitab kauba garantiitingimusi.
Kassatöö:
1) teeb kassatoiminguid oma vastutusala piires;
2) arveldab klientidega, kasutades erinevaid maksevahendeid ja -liike ( sularaha , maksekaardid, arved , mobiiltelefon jt); ESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" 4
3) koostab vajadusel kliendile nõuetekohaselt vormistatud arved/kviitungid;
4) järgib raha käitlemisel kehtivaid reegleid ja nõudeid;
5) kontrollib raha turvaelemente visuaalselt ja/või kasutades spetsiaalseid tehnilisi vahendeid;
6) esitab vajadusel nõuetekohaselt vormistatud kassaaruanded oma vastutusala piires otsesele juhile.
Müügitöö korraldamine:
1) edastab klientidelt saadud tagasiside põhjal info sortimendi muutmise vajaduse kohta vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale;
2) kontrollib kaupade olemasolu ja piisavust, vajadusel tellib kaubad vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale;
3) määrab vajadusel kaubale müügi- ja ühikuhinna, lähtudes ettevõtte hinnakujunduse põhimõtetest;
4) osaleb kaupade väljapanekute kujundamisel vastavalt etteantud juhistele.
Õigused
Klienditeenindaja õigused on :
  • Saada ettevõtte juhtkonnalt informatsiooni, dokumente jms, mis on vajalikud tema tööülesannete täitmiseks
  • Saada ametialaselt vajalikku täiendkoolitust.

Kvalifikatsiooninõuded
Haridus : Põhiharidus
Töökogemus : Kogemused puuduvad
Keeleoskus: Eesti keel B1 tasemel, üks võõrkeel A2 tasemel
Arvutioskus: Kontoritarkvara
Isiksuse omadused: algatusvõime, kohanemisvõime , ausus, iseseisev, tasakaalukus, tolerantsus , kohuse -ja vastutustundlikkus, süsteemsus, korrektsus, avatus ja loogilisus, võime lülituda ühelt tegevuselt teisele, tolerantsus, kannatlikkus, viisakus , hea suhtlemis- ja väljendusoskus, füüsiline- ja vaimne vastupidavus.
Töökorralduse muutumisel vaadatakse ametijuhend üle ning tehakse vajalikud muudatused, kuid mitte tihedamini, kui üks kord aastas
Magret Schneeberg Maret Jõgar
Personalijuht Müüja-klienditeenindaja
………………………………… …………………………………..
Klienditeenindaja ametijuhend #1 Klienditeenindaja ametijuhend #2 Klienditeenindaja ametijuhend #3 Klienditeenindaja ametijuhend #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marcei Õppematerjali autor
Klienditeenindaja ametijuhend kutsestandardi alusel

Sarnased õppematerjalid

Kutsestandard
4
docx

Kutsestandard

Kutsestandard · I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kutseõppe sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. · Töökoha korraldamine : Oma töökoha ettevalmistamine, oma töökoha korrashoid, tööohutuse tagamine, hügieeninõuete täitmine, kaubanduslike seadmete kasutamine . · Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus . · Kliendi nõustamine ja müümine : Positiivne kliendikontakti loomine , kliendi vajaduste väljaselgitamine , kauba tutvustamine , kliendi nõustamine, kliendi vastuväidete käsitlemin

Sissejuatus õpingutesse
Müügitöö põhivarad
37
doc

Müügitöö põhivarad

MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest

Müügiõpetus ja kaubandusõigus
Kauba kaitlemine
54
pdf

Kauba kaitlemine

11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami

Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

Laomajandus
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused
Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused
35
docx

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

Tänu süsteemsetele vedudele õnnestub veovahendeid paremini koormata, saavutades paremaid täiteastmeid ning vähendades sellega teedel pooltühjalt sõitvate veokite arvu. 5. Miks on jaotusvedude puhul prioriteediks veomarsruut, mitte lastiruumi täiteaste? Jaotusvedude puhul on suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne paindlikkus jne. Jaotusveo käigus toimub tavaliselt veokorraldaja, klienditeenindaja ja autojuhi otsekontakt lõppkliendi või tarbijaga, mis tähendab, et pakutav teenindustase ja teenindamise kvaliteet peegelduvad otseselt rahulolu või rahulolematusena kauba tarnija ja/või teenusepakkuja suhtes. 6. Milliste jaotus- ja kokkuvedude puhul on otstarbekas kasutada pendelmarsruute, milliste puhul aga ringmarsruute? Pendelmarsruute on otstarbekas kasutada kui sõiduk läbib kõiki peale- ja mahalaadimispunkte liikumisel

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun