Kaubavarud (0)

KAUBAVARUD
Normaalne ehk tavavaru - on vajalik selleks et kindlustada igapäevane häireteta klienditeenindus
Reserv ehk riskivaru - on vajalik selleks, et katta kõikumist nõudluses ja ebakindlust tarnimisel probleemid nõudluse või tarnetega.
Tsükliline laovaru – tekib tootmises, kui ka transportimisel on põhjustatud optimaalse partii või tarne suurusest
Transpordivahendis olev varu - laovaru suurus sõltub transpordi viisist ja vahemaast ning tootmisprotsessist.
Hooajaline laovaru - laovarud tekivad siis kui toimub hooajaline tootmine kuid nõudlus kaupade järgi on aastaringselt või siis kui toodetakse aastaringselt aga müüakse hooajaliselt.
Puhvervaru – varu mis tekib tooraine varujate ja tehaste vahelised vahelaod, millede ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured.
Spekulatiivne varu - varu hoitakse olukorras, kus toormaterjali hinnad on üliodavad ja/või lähitulevikus on ette näha nende tõusu. Samuti võidakse soetada varusid juhuks, mil tooraine hind on küll stabiilne, kuid ette on teada selle hinna tõus tulevikus. Varu võib olla tingitud streigiohust või seadmete plaanipärasest hooldusest.
Surnud varu - materjale ja kaupa, mis ei ole kellegi vajalikud. Neid ei ole võimalik müüa ega tootmises kasutada.
Varude juhtimine
Üldjuhul muutub voog varuks siis, kui lõpeb veotsükkel ning algab hoiustamise ja lao- või terminalikäsitsemise tsükkel . Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises.
Logistika juhtimise üks põhiküsimustest on varude optimaalse suuruse leidmine ahela erinevate lülide jaoks. Liigsed varud toovad endaga kaasa asjatute kulude tekkimise. Liiga väikesed varud aga puuduliku klienditeeninduse, täitmata tellimused, halvemal juhul ka kaotatud kliendid.
Laovarude ringlusagedus näitab, mitu korda kaup laos rahaliselt vahetub aasta jooksul.
(Laovarude ringlussagedus = aastane käive / keskmine laoväärtus).
Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub (laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega).
Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe.
Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust.
Varudega seotud kulud
Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust.
Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks.
Laokulud:

Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid:

• hoone, krunt , tööjõud , tööjõu kasutamine, seadmed , inventar , infotehnoloogia, küte, elekter , vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid
  

Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt ( ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus ; kauba loomulik kadu, riknemine jm.

Tellimiskulud – seotud tellimuste ümber tehtava tööga:

• Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks.
  
• Infosüsteemi ja sidekulud tellimuse edastamiseks ja tarnete jälgimiseks .
  
• Tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud.
  

Kulude juhtimine peaks vastama kolmele põhitingimusele:

• Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja loogiliselt.
  
• Rühmitatud kulud tuleks jaotada töövaldkondade, teenistuste, ametikohtade, töötajate ning üksikute logistiliste operatsioonide vahel.
  
• Kulud tuleks jaotada vastutusvaldkondade lõikes koos vastava kulude eelarve koostamisega .
  

Tellimismeetodid
Tellimuspartii suurus võib põhineda vajadusel või olla juhtimispõhimõtte kohane:

• Kindel, muutumatu kogus (määratletud infosüsteemi poolt nagu tellimuspunkt ):
  
• Muutuv kogus, millega püütakse täiendada ladu maksimumtasemele;
  
• Muutuv kogus, mis määratakse müügiennustusega.
  

Laovarude täiendamissüsteemid jagunevad:

Laoseisu, mille puhul tehakse täiendamistellimus, nimetatakse tellimuspunktiks.

Laoseisu täiendav tellimus kindlate ajavahemike järel nimetatakse tellimustsükli meetodiks .

• Esimene süsteem keskendub kallimatele artiklitele kuna varude maht on väiksem.
  
• Teise süsteemi puhul on laovaru suurem.
  
• Esimene süsteem reageerib paindlikumalt kriitilist laadi artiklite võimaliku vajakajäämise ennetamisel, kuna jooksev ülevaade on täpsem.
  
• Esimene süsteem on töömahukam kuna iga varude muutuse korral tuleb kontrollida tellimisvajadust. Tuleb määrata kui palju korraga ja kui sageli tellida .
  

Igale tootele määratakse maksimumkogus laos.
Laovaru suuruse määravad kolm motiivi:

Tootmis- ja müügivajadus.

Turvamotiiv.

Spekulatiivne motiiv (hinnamuutused mis võimaldavad järgmist partiid odavamalt/kallimalt osta/müüa.
Üldised reeglid kaupade varumise kohta:

• Kaubad , millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu.
  
• Kaubad, mille nõudlus varieerub , vajavad suuremat laoseisu.
  
• Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust.
  
• Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust.
  
• Unikaalsed tooted peaksid olema kõrge teenindustasemega.
  
• Üleliigses koguses kaupa ei ole otstarbekas laos hoida.
  

Optimaalne ostupartii
Ökonoomse tellimiskoguse kasutamise eesmärk on minimeerida varudega seotud põhikulutusi. Püütakse arvestada laokulusid ja tellimiskulusid. Laokulud jaotatakse ülalpidamiskuludeks ja ladustamiskuludeks.
Optimaalse ostupartii määratlemiseks on EOQ ehk Wilsoni valemi kasutamine (Economic Order Quantity, EOQ – valem). EOQ-valem kirjeldab lihtsal viisil ostu- ja laokulude suhte põhilist probleemi. Valemi kasutamisel lülitatakse veokulud ostuhinna sisse, kuna valem ei anna võimalust veokulude käsitlemiseks eraldi.
Valemi kasutamisel eeldatakse järgmist:

• Nõudlus on ühtlane.
  
• Ostuhind võib sõltuda tellitava partii suurusest.
  
• Tellimiskulude õige määramine on komplitseeritud .
  
• Laokulude koefitsendi õige määramine on töömahukas ja komplitseeritud.
  
• Optimaalne ostukogus ei pruugi tulla arvutuste tulemusena täisarv .
  

Kus EOQ – optimaalne tellimiskogus (tk),
D – perioodi keskmine nõudlus (tk),
S – tellimiskulu (€ tellimuselt),
I – tooteühiku omahind (€/tk),
C – keskmine varude hoidmise kulu perioodis (% varude tasemest/tooteühikult).
Firma hea laoseisu indikaatorid:

• On olemas müügiks vajalik kogus valmistoodangut.
  
• On olemas tootmiseks vajalik materjal.
  
• Varude seis ( toore ja valmistoodang ) ei ületa kahe kuu müüki.
  
• Ühegi tooraine varu ei ületa kuue kuu vajadust.
  
• Valmistoodang on värskem kui 2/3 realiseerimisaega.
  
• Ei kasutata võõraid laopindu.