Laondus logistikas (0)

EESTI MEREAKADEEMIA
MERENDUSTEADUSKOND
Meretranspordi juhtimise õppetool
REFERAAT
Laondus logistikas
Õppejõud: Astra Avarand
Tallinn 2014
Sisukord

Laonduse olemus ja funktsioonid 3
Ladustamise võimalsed 3
Lao tüübid 3
Ladustamise funktsioonid 4
Jaotussüsteemi kavandamine 4
Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus 5
Kasutatud kirjandus .....................................................................................................................................7
Laonduse olemus ja funktsioonid
Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama.
Ladustamine on teenus, mis hõlmab endas transporti, pakkimist ning asjade pikaajalist või lühiajalist ladustamist. Pakume ladustamisteenuseid nii ettevõtetele kui eraisikutele. Vajadus ladustamise järgi võib tulla mõneks ajaks teise riiki kolimisest, ettevõtte inventari hoiustamisest või mõnest muust põhjusest. Lähtuvalt kliendi vajadustest pakume ladustamist kolitava kauba hoiustamisel (mööbel, tehnika, riided, raamatud), hooajakaupade ( rehvid , sporditarbed, riided) või jaotuskauba ladustamisel.
Laondust kasutatakse laovarude säilitamiseks logistikaprotsessi kõikidel etapidel. Laod on sageli ühed kulukamad tarneahela komponendi, seetõttu on laonduse korraldusel oluline tähtsus nii kulude kui klienditeeninduse seisukohalt.
Ladustamise võimalsed
Materjalide/toodete ladustamist vajaval ettevõttel on põhimõtteliselt valida kolme võimaluse vahel: eraladu, üldkasutatav ladu või lepinguline ladu. Võimalused erinevad üksteisest kasutajapoolse kontrolli ulatumiselt. Paljud ettevõtted kasutavad nende võimaluste kombinatsioone.

• Eraladustamine
  

Ettevõtte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kauba omanik korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Vahel on eraladu ainuke ladustamisvõimalus (ravimite, ohtlike kemikaalide jms puhul). Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida.

• Ladustamine üldkasutatavas laos
  

Üldkasutatava lao omanik ja – pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteemuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja omab üldjuhul ladu sadet ja tehnikat, kuid mitte laos asuvaid kaupu. See ladu peab katma oma müügi- ja turunduskulud.

• Lepinguline ladustamine
  

Lepinguline ladustamine tähendab patnerlussuhet laooperaatori ja kliendi vahel, mille puhul laoruum või osa sellest, infosüsteemid, tööjõud ja täöökorraldus on kohandatu kliendi logistikasüsteemi erivajadustele.
Lao tüübid
Ladusid võib liigitada paljude erinevate tunnuste alusel nagu ladustavate materjalide või kaupade olemus või liik, geograafiline katvus, täidetavad funktsioonid, omandivorm, tegevusharu, suurus, kõrgus, sisseseade jne.
Sõltuvalt materjalide ja toodete hoiundamise ulatusest ning kestusest võib laod jagata põhimõtteliselt kolmeks rühmaks:

• Hoiuladu
  

Traditsiooniline ladu, suuremat osa laorajatise pinnast kasutatakse materjalide või toodete pikkaajaliseks hoiundamiseks.

• Jaotusladu
  

Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Tavaliselt teenindavad jaotuskeskused suuremaid geograafilisi piirkondi kui hoiulaod

• Ristlaadimiskeskus
  

Ladu keskendub ainult kaupade vastuvõtule ja lähetamisele, loobudes hoiundamisest ja tellimuste komplekteerimisest.
Üldkasutatavate ladude tüübid on järgmised:

• Üldotstarbeline kaubandusladu
  

Kõige üldisem vorm. Kavandatud kasutamiseks tootjatele, hulgifirmadele ja klientidele praktiliselt iga liiki kaupade hoiundamiseks, mis ei vaja erirajatisi või –käitlust.

• Külmladu
  

Kasutatakse kindlat hoiutemperatuuri vajavate kaupade puhul. Laoruumide temperatuuri ja õhuniiskust saab reguleerida.

• Tolliladu
  

Kasutatakse väljaspoolt EL-i imporditavate või transiitkaupade jaoks. Kaubad paiknevad tolli järelevalve all. Tolliladu võimaldab hoiundada kaupu riigi territooriumil impordi- ja aktsiisimakse maksmata .

• Omandiladu
  

Kasutatakse pigem eraomandi kui kaupade hoidmiseks. Omandit ladutatakse tavaliselt pikemaks ajaks ajutise hoiuvõimalusena.

• Puistekaupade ladu
  

Vedelike hoiundamine mahutites ja tehkete puistekaupade ladustamine lahtiselt või varju all. Võimalike lisateenuste osutamine.
Ladustamise funktsioonid:

• Kliendi teenindamine
  

Klienile on tähis, et ladu rahuldaks tema tellimuse ja teenust osatatakse sobival tasemel.

• Kaitse erakorraliste olukordade vastu
  

Transpordist tingitud viivitused, kauba riknemine , kauba puudumine tarnijal- kõik need võivad põhjustada kaotusi tootjale ja ühtlasi ka tarbijale.

• Silumine, tasandamine
  

Aataaegadest põhjstatud häired vedudes või nõudluse hooajalised kõikumised.
Jaotussüsteemi kavandamine
Jaotuskeskus on kompleks , mis liigutab toodet ja millel on kõik lao funktsioonid, v.a traditsiooniline kauba hoidmine.
Jaotussüsteemi kavandamisel tuleb lähtuda ladustatava kauba iseloomust, nomenklatuurist ja kogestes ning kaalutleda ladude

• Omandivormi
  
• Arvu ja suurust
  
• Asukohta
  
• Varustus ja selle hooldust
  
• Töötajate ohutust
  

Ladude omandivorm tähendab kas oma või avalikku ladu. Omandivormi valikul peetakse väga oluiseka, kusjuures mälemal vormil on eelised ja puudused, mis nõuavad kompromisse eri tegurite vahel.
Firmad, kel läheb vaja vähe varusid või kes tegelevad hooajakaupade, ei peaks omale ladu ehitama. See poleks efektiivne. Ka firmadele, kes lähetavad väikestes kogustes kaupu suure vahemaa taha, võib sobida rohkem rendiladu.
Teenuse osutamise taset võib mõõta tunnis lähetatud partiide arvu, tellimuse täitmise määra ja õigeaegsete jaotuste protsendi alusel. Laotegevuskuld on igal juhul väiksemad kui siselaol. Kuna lepinguladu peab tenima kasumit, siis suunab see lepinguladu töötama maksimaalse efektiivsega.
Ladude arv ja suurus
Väga oluline on määrata ladude arv jaotusketis. Kui ladude arv kasvab, vähenevad veo- ja ebapiisava laovaru kulud. Kui suurendatakse ladude aru, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu . Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb.
Lao, jaotuskeskuse asukoht
Lao asukoha määramisel on kolm kriteeriumi: kas ladu asub tootmise lähedal, tarbimiselähedal või tal on vahepealne asukoht.
Tootmisest lähtuvalt peaks ladu asuma tarneallikate või tootmisrajatiste lähedal. Laod on tooraine või pooltoodete kogumiskohad mitmele tehasele.
Turust lähtuvalt peaks ladu paiknema lõpptarbijale soodsalt . Asukoha on eriti juures maksimeeritakse kliendi teenidustase ja säästetakse transpordikuludes tehasest või tooraineallikast lattu.
Lao varustus ja selle hooldus
See puudutab eelkõige ladude mahhaniseerimist. Kuna laovarustuse kohta on piisavalt erialast kirjandust, siis selle siin ei peatuta
Töötajate ohutus
Ohutus oleneb laovarustusest ja on eriti tervistkahjustavate kaupade korral.
Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus
Nüüdisaegsed lao infosüsteemid võimaldavad kasutada automaatset andmetuvastust. Automaatne andmetuvastus hõlbustab kaupu puudutava teabe sisetamist, muutmist ja edastamist, vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, paberdokumentide kasutamisvajadust ja võimaldades jälgida sadetiste liikumist teaalajas.
Kasutatakse:

Vöötkoodid
Vöötkoodid kodeerib toodet, isikut, adressi jms tähistatava numbri- või numbri- ja tähekombinatsiooni eri jäämedusega püstjoontest koosnevaks vöödiks.

Raadiosageduslik tuvastamine
See on uusim logistikas toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolained.
 
 
Kasutatud kirjandus

• http://adduco.ee/kolimisteenused/ladustamine/
  
• Mall Villemi, Logistika alused TTÜ 2003
  
• Ain Kiisler , Logistika ja tarneahela juhtimine TTÜ 2011
  

7