Iga kulu puhul märkida tähtedega millist liiki kuluga tegemist. Ühte kulu võib liigitada mitmeti. Kululiigid: muutuvkulu (vc), püsivkulu (fc), perioodikulu (pec), tootekulu (pc), põhimaterjal (dm), põhitööliste palk (dl), tootmise lisakulu (poh) (iga õige 2 p, kokku 16 p) 1. tehase juhtimine pec, fc ,poh 2. terastoru pc, dm, vc 3. tehase amortisatsioon fc, pc,poh 4. kvaliteedi kontrollija töötasu poh, fc,pec 5. põhitöölise palk dl, vc,pc 6. laokulud pec, fc,poh 7. porilauad dm, vc, pc 8. kontori kindlustus pec,fc,poh Küsimuste 9-11 puhul kasuta alljärgnevaid andmeid: Ettevõttel on lahtilõikamise ja koostamise jaoskond. Lahtilõikamise jaoskonnas on 15 tööpinki ja 1 tööline. Koostejaoskond on tööintensiivne, seal on 20 töölist ja 3 tööpinki. Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna. Toote X valmistamisel kasutatakse antud kuul mõlema jaoskonna masin- ja otsest tööaega.
Sihtkliendibaas ja toote omadused määravad sortimendi laiuse, ulatuse ja sügavuse. sortimendi laius- Tooterühma või sortimenti kuuluvate eri laoartiklite (SKU) arv. Sortimendi ulatus- Tootevalikusse kuuluvate tooterühmade hulk. Sortimendi sügavus- Tooterühma või sortimenti kuuluvate tootevariantide hulk. Varudega seotud kulud Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud jaotatakse kolme eri liiki: laokulud tellimiskulud puudumiskulud Laokulud omakorda jaotatakse lao ülalpidamiskuludeks ja ladustamise kuludeks. Laokulu = lao ülalpidamiskulu + ladustamise kulu Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamatajäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind) kauba kindlustus
tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus; kauba loomulik kadu, riknemine jm. 3
vahel on keeruline, aeganõudev ja seotud riskidega. Ohud: sõltuvus välisest partnerist-ise ressursse ja oskusteavet mitte omades võib partneri loobumisel tekkida ajutine erialane tühik; oskusteabe kaotus- funktsiooni taastamine ettevõttes on raskendatud; planeerimise ja kvaliteediriskid- kui osapool ei pea kinni tähtaegadest või pakub teenust madala kvaliteediga; esikohal vaid tootmise kulujuhtimine- samal ajal võivad ettevõtte tarne- ja laokulud hoopis kasvada ning ettevõtted võivad maha jääda tehnoloogilist arengust. 10. Enamlevinud logistilised teenused Nõustamine- parimad lahendused logistikas, kõik transpordiliigid, tollivormistus, laoteenused(laooperatsioonid, laorent, reisijate vedu, kaubamärgistus ja võimalike ohtude likvideerimine), IT lahendused, kaubakindlustus, jaotusteenused, kullerteenused. Kulude kokkuhoiu vajadus, ressursside sääst, parem kvaliteet, täiendavate võimsuste vajadus.
Ühest allikast hankimine: võimaldab alandada kulusid, mida kannab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled. Müügiketi loomist: tegemist on keerulise tootega; toote müügiks on vaja erinevaid tugiteenuseid; ostjaid on vähe ning nende asukoht on geograafiliselt piiratud; toodet ostetakse harva ning suurtes kogustes; ettevõtte kasumimarginaal on piisav oma müügiketi loomiseks. Laomajanduse kulud: Laokulud-laoruumide amortisatsioon; laoseadmete amortisatsioon; profülaktilise remondi kulud; küte, elektrienergia, vesi; kindlustus ja maamaks; renditasu. Töötasu- Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud- transpordivahendite amortisatsioon; kütus ja energia; profülaktiline ja jooksev remont; transpordivahendite kindlustus ja maksud. Varude hoidmisega seotud kulud- materjalide vananemine;
Logistika areng liigub pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladude jaoks tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Kuna kliendid pivealt muutuvad, siis on vaja ehitada selline laohoone, mille planeeringut on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Tänapäeval on tekkinud juba mitmeid erinevaid laoliike. Näiteks: privaatladu, millel on madalamad laokulud, kui avalikus või liisitud laos; avalik ladu, selle puhul ei ole vaja investeerida kinnisvarasse ja seadmetesse; liisitud ladu, mis on pikaajaliseks kasutamiseks renditud; transiitladu kasutatakse kaupade kohaletoimetamisel sõltuvalt nende transpordivahendis viibimise ajale. Tarneahela rolliks on õige kauba, õiges koguses ja õigele kliendile toimetamine. Kohaletoimetamine peaks toimuma õigel ajal, õiges kohas ja õiglase hinna eest. Laondus mängib väga suurt rolli tarneahelas
Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Lao ülalpidamiskulud koosnevad hoone, krundi, tööjõu, tööjõu kasutamisega lisakulu, seadmete, inventari, infoteholoogia,küttekulu, elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonikulu ja turvamise kulud.Ladustamiskulusid põhjustavad saamata jäänud intress käibevahenditelt, kauba kindlistus. Peale selle veel kauba loomulik kadu, vargus, vigastused ja riknemine. Laokulud antakse üldjuhul protsendimäärana lao väärtusest. Protsendimäära saamiseks jagatakse aastane laokulu aasta keskmise laoväärtusega. Laokulude protsent sõltub suurel määral tegutsemisvaldkonnast ja seetõttu on õigustatud nende võrdlemine ainutl valdkonnasiseselt. Enamsti jääb see vahemikku 10-30%. Mida väiksem on nimetatud protsendimäär, seda efektiivsemalt töötavad ostuosakonda ja ladu.
(maakeeli üks tehas toodab vett, teine mahla ja kolmas õlut) 22. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alatest 1970. aastatest muutunud? Logistikakulud 1970. aastatel Logistikakulud tänapäeval Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordikulud väljamineva transpordikulud Laokulud = rent, sisseseadmine, tööjõud varude säilituskulud laokulud varude säilituskulusid arvesse siis ei võetud pakkimiskulud tellimuste haldamise kulud halduskulud tarneahela IKT kulud
16. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70ndatest aastatest muutunud? 70ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants ja plaanimiskulud 18
16. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17.Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70-ndatest aastatest muutunud? 70-ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants- ja plaanimiskulud 18
· Siinjuures on võimalik leida kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate vahel, vedades tooted erinevatest tehastest kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt laia tootesortimendiga saadetised erinevatele klientidele. Konsolideerimine · Konsolideerimine kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. · Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eellõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. · Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate vaovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon · Distrubutsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. · Ühelt saatjalt saabunud saadetise lahutamine väiksemateks osadeks ja nende edastamine klientidele
Mõeldud mõtleviis, mille puhul vastastikuse on kõikide ressursside (personal, mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja põhivara, aeg, ruum, energia) analüüsitakse komplekselt kui ülemäärast kasutamist. eesmärke mõjutavaid tegureid. ning a).Ületootmisest põhjustatud kaod. see on juhtimisfunktsioon ja Ületootmine või tootmine liiga vara teadusharu. Logistika kui töövahend toob kaasa tarbetud laokulud b) (teadusharu) hõlmab järgmisi Vedudega seotud kaod. (majandus)tegevuse valdkondi: Tootmisüksuste ebaratsionaalne laomajandus, laovarud, veondus, info, paiknemine põhjustab asjatut vedu pakkimine ja korje. 2) Mis on ettevõtte territooriumil.c) Ootamisest logistika eesmärk? Logistika põhjustatud kaod. Käivad eelkõige eesmärk on lähetada kaup või operaatorite kohta. Kui operaator on
olulisem hoiustamise efektiivsus • töö tootlikus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus 11.) Milline on jaotusladude peamine ülesanne kauplustele minevate saadetiste koostamine • saadetise konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 12.) Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? • vähenevad veokulud väheneb saadetiste käitlemisega seotud töö lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 13.) Millised on logistikaettevõtte läbivooluteriminali peamised funksioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine • saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna teminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpsemalt samad, mis ladudel 14.) Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine • riiki läbivate kaupade lühiajaline hoiustamine ja käitlemine
o Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni Logistika kogukulud · Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela tõhususe majandusnäitajaks · Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%) · Logistikakulud: veo-/transpordikulud (sissetulev ja väljaminev), varude säilituskulud, laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud, tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud. · Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt: o Tuumkulud: laondus, veokorraldus, kohaletoimetamine ja halduskulud o Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu, sisetransport, intressid ja kulum, tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud
saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine
87. 88. 89. 90. 91. 92. 93. 94. 95. 96. 97. 98. 99. 100. Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK) 10/9/2012 14:21 10/9/2012 15:51 50.0% 71.0 (71.0/100.0 punkti) Seoses saadetiste suuruse vähenemise ja saadetiste arvu suurenemisega transpordikulude osatähtsus logistika kogukuludes üldjuhul võib nii väheneda kui ka teatud tingimustel suureneda ei muutu väheneb suureneb Kuidas on omavahel seotud üldjuhul transpordi- ja laokulud? transpordi- ja laokulusid tuleb käsitleda üksteisest lahus, ühe muutumine ei saa mõjutada teise muutumist transpordikulude vähendamisel vähenevad ka laokulud transpordikulude muutumine ei põhjusta üldjuhul laokulude muutumist transpordikulude vähendamisel suurenevad laokulud Transpordilogistika ülesanneteks pole sobivaima transpordiliigi ja veovahendi valik kauba liikumise kindlustamine ja liikumise juhtimine
logistilistele kuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistiliste kulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistiliste kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistiliste toimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaaIusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu logistilise süsteemi ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu. Pakendid jaotatakse
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod
Ettevõtte põhiprotsess Tooraine ja hankija (asukoht) : Kalatööstuse tooraine- Virge Veermäe Kaubandus Kalakeskus (Rakvere) Kondiitritööstuse tooraine- Pihlakas AS (Rakvere) Toiduainetetööstuse tooraine- OG Elektra Tootmine AS (Rakvere) Lihatööstuse tooraine- Rakvere Lihakombinaat As (Rakvere) Hankijad on kohalikud suured ja tunnustatud firmad mis asuvad 5 kilomeetri raadiuses sellepärast puuduvad laokulud ning ka kauba trantsport on üldjuhul hankija kulul. Ruumid: Ruumid ostetakse välja Nevil Edwin Hewitt-i ning ruuumide kogu maksumus on 75000 eur mida plaanitakse katta EASi toetusrahadega Klient, turg ja konkurents Klient: Eraisik Sugu: Mees Vanuserühm: 30-40 aastased Asukoht: Venemaa ja Euroopa turistid Sissetulek: Keskmisest kõrgem Kliendi vajadus on: olla teretulnud tunda end mugavalt olla mõistetav ja arusaadav
Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad. Toote kättesaadavus, tellimustsükli aeg, toimetamise aeg ja kiirus, jaotussüsteemi paindlikkus 11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss ostukulud, ja tellimiskulud; veokulud; veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kulude kompromissiks tuleb leida tasakaal: ladustamise ja veokulud, klienditeeninduse tase ja varude suurus, klienditeeninduse tase ja teennuse hind, sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas Logistilise infosüsteemi põhiülesandeks on vajaliku ja operatiivse info abil kindlustada logistilise ahela kõigi lülide ratsionaalne koostöö.
logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaalusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu tarneahela ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu. Pakendid jaotatakse üldjuhul kahte põhitüüpi: tarbijapakendid ja logistilised pakendid.
Eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad jne) rühmadeks, millele kohandatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid ja tegevusi. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laokulud; a) laoruumide amortisatsioon; b) laoseadmete amortisatsioon; c) profülaktilise remondi kulud; d) küte, elektrienergia, vesi; e) kindlustus ja maamaks; d) renditasu Töötasu: Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud: a) transporivahendite amortisatsioon; b) kütus ja energia; c) profülaktiline ja jooksev remont; d) transpordivahendite kindlustus ja maksud Varude hoidmisega seotud kulud: a) materjalide vananemine;
karjääri jooksul ühe taseme • kauba riknemisoht väheneb, kaup erinevatel töökohtadel. Nii on kaitstud päikesekiirguse, osaliselt Laomajandusega seotud kulud ja õpitakse oma firmat ka niiskuse jms. eest; nende liigitamine. põhjalikult tundma; • kauba varguseoht väheneb, Otsuseid tehakse rühmas. lukustatud ja plommitud konteinerist Laokulud; on raske varastada; Rõhk asetatakse rühmatööle • kindlustuskulud on väiksemad a) laoruumide amortisatsioon; ning isiklikud huvid võrreldes konteinerite veoga; b) laoseadmete amortisatsioon; allutatakse rühma huvidele;
d Eisialgsed kulud 500 000 300 000 1 200 000 3 000 000 5 mln 100*450=45 100*2500=250 100*2050=205 Jaotatud remondikulud -500 000 000 000 000 230*800=184 Jaotatud laokulud -345 000 230*700=161 000 0 000 Jaotatud ettevalmistustsehhikulu d -1 611 000 1 611 000 5 00 kui kulud jaotatud:
Xis täidame tellimusi tööpäevaldel kella 8.30 – 16.30 ning selle ajaga jõuab väga palju tellimusi ära täita. Kuna laoruum ei ole väga suur ning kõik asjad on väga hästi ära hoiustatud, siis komplekteerimistööd on väga hea teha. KONSOLIDEERIMINE Konsolideerimist kasutatakse siis kui kasutatakse cross-dolkingut kaupade kokku kogumist ja saatmist ühe transpordivahendiga. Kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud õigustatud ja efekt saadase eelkõige surte kaubakoguste veokulude säästmisel. Ka Xis kasutame väga palju konsolideerimist, sest poode on palju, kes meilt kaupa tellivad ning kui suunad klapivad, siis kogume kauba kokku ning proovime saata kõik ühe transporldiga, sest see hoiab kõvasti kokku meil veokulusi. Ei kujutaks ettegi, kui peaksime igale firmale või poele saatma eraldi tellimusi, mis vahepeal ei olegi nii suured, et see end ära tasuks. KAUBA LOOVUTAMINE
Valmistoode koosneb alumiiniumraamist, rullidest ja saabastest, mida tuleb eelnevalt sisse osta. Materjalid ja ostutooted Sisseostu hind Paar alumiiniumtoorikud 20 EUR/uisupaari kohta Rataste komplekt koos kuullaagritega 20 EUR/kaks komplekti Saapad 15 EUR/paar Laokulud Laovarud (planeerimata või planeeritud) tekivad siis kui materjalide, ostutoodete või ka valmistoodangu kogused (laovarud) on suuremad kui antud perioodi jooksul õnnestub toota või maha müüa. Laovarude ladustamisega seotud kulud on 2% laovarude väärtusest perioodi lõpus. Valmistoodete puhul võetakse arvutuse aluseks tootmiskulud , materjalide ja ostutoodete puhul soetamisega seotud kulud.
7. tuletõrje- ja valve kulud; 8. ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusse kandmine; 9. halduspersonali esinduskulud; 10. täiendõppekulud (sh stipendiumid); 11. mitmesugused muud üldhalduskulud. ETTEVÕTTE TURUSTUSKULUD 1. reklaamikulud, sponsorlus; 2. turu-uuringutega seotud kulud; 3. müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus; 4. vahendajatele ja komisjonäridele makstav teenustasu; 5. valmistoodangu (kauba) laokulud, rendikulud, kindlustus, valvekulud; 6. müügipersonali esinduskulud; 7. müügiosakonna varade amortisatsioon; 8. jae- ja hulgikaubanduse kulud, mis on seotud kaupade müügiga, müügiruumide hooldusega jms.; 9. müügitellimuste saamiseks tehtud kulud; 10. müüja poolt tasutavad kauba laadimis- ja transpordikulud; 11. mitmesugused muud müügikulud. ETTEVÕTTE MUUD ÄRIKULUD 1. kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest; 2
pakkimine ning kohaletoimetamine. Konsolideerimine Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi 4. Kiirsaadetised. kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte 5. Kauba ümbervedu on kauba transportimine ühest harulaost teise vältimaks laodefitsiiti teatud kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu regioonis. Tehakse sagelinõudluse kasvu ootuses. eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. 6. Süsteemi täpsus
Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Soetusmaksumuse hulka arvestatakse – tooraine ja abimaterjali maksumus, normaalsed materjali tootmiskaod, tootmishoone ja -seadmete amortisatsioon, lõpetamata tootmisega tavapärased laokulud, tööliste ja tootmisjuhtide palgakulu, ostujuhi palgakulu jne. Juhul kui põhitoote valmistamisega kaasneb kõrvaltoodangu saamine, võib selle arvele võtte neto realiseerimismaksumuses. Müügihind – müügiga kaasnevad kulud. Tulude ja kulude vastavuse printsiibi tagamiseks sisaldab I kasumiaruande skeemi kahte varudega seotud kulude korrigeerimise kirjet: Valmis-ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus – jääkide suurenemine
eri pikkusega ooteaegadest etappide vahel Ajakasutuse jälgimine kogu väärtusahelas (turustuskanali järjestikused firmad moodustavad väärtusahela) aitab leida teenindusvõime puudusi. Just-in-time’i peamine eelis on, et tootmisettevõttes praktiliselt puuduvad varude hoidmisega seotud kulud. JIT - süsteem pöörab erilist tähelepanu kadude vähendamisele: 1. Ületootmisest põhjustatud kaod (ületootmine või tootmine liiga vara toob kaasa tarbetud laokulud). 2. Ootamisest põhjustatud kaod ( kui operaator on masina töö ajal tegevuseta, peaks ta juhtima rohkem kui ühte tööpinki või masinat). 3. Vedudega seotud kaod (kui tootmisüksused ei paikne korrapäraselt võib see põhjustada asjatut vedu ettevõtte territooriumil). 4. Ladustamisega seotud kaod (ladustatud kaup on kadu, sest see seob kapitali ning seda tuleb transportida ning mõnikord ka otsida ja leida). 5
soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele. (SME IFRS 13.8, 13.9). Järgnevaid kulutusi ei lülitata varude soetusmaksumusse, vaid need kajastatakse perioodikuluna (SME IFRS 13.13): normaalsest suuremad tootmiskaod; laokulud, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; turustuskulud. Juhul kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet ning ei ole võimalik täpselt eristada iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi, peab ettevõte töötama välja metoodika tehtud kulutuste põhjendatud ja järjepidevaks
kuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistiliste kulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistiliste kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistiliste toimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaalusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu logistilise süsteemi ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu.
.................................................................................................................... 10 5.1.1 Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet).................................10 5.1.2 Kes on hankijad, alltöövõtjad?.............................................................................10 5.1.3 Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele...........10 5.1.4 Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused)...............................10 2 5.1.6 Hankijate eelised ja puudused..............................................................................10 5.2 Tootmistegevus........................................................................................................... 11 5.2.1 Teenuse kirjeldus ja korraldatus..........................................................................
järgmistest mõõtarvudest: koguseliselt täielikult täidetud ja üle antud tellimuste protsent; õigeaegselt tarnitud tellimuste protsent; korrektsete dokumentatsiooniga tarnitud saadetiste protsent; kokkulepitud tingimustel, vigastamata tarnitud tellimuste protsent. 22) Logistika kulude jaotus: lk 145-149 Transpordikulud – kõik kaupade transpordi teostamise ja haldamisega seotud kulud; Laokulud – kõik lao/ladude kasutamisega seotud kulud; Varude säilituskulud – varude omamise kulu; Logistika halduskulud – ettevõtte logistikahaldusega seotud üld- ja juhtimiskulud; Muud logistikakulud – olenevalt ettevõtte tegevuse ja kuluarvestuse eripärast (nt. pakkematerjalide kulud, log. infosüsteemide kulud jms) 23) Aja kompressioon lk 157-158 Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks.
saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud 3 väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod? kaupade pikaajaline hoiustamine
kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu, sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud. 27. Mida võimaldab varude ohjamine? 1.) Vähendada hankekulusid 2.) Vähendada tootmiskulusid. 3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel. 4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis. 5.) Tõsta administratsiooni töö efektiivsust. 55. Riigi majandus- ja transpordisüsteem. Transpordi osa regionaalarengus. Riigi transpordisüsteemi moodustavad auto-, raudtee-, mere-, sisevee-, toru- ja
kriteeriumi väärtus 10 palli süsteemis ja tarnija reiting. 25. Kuidas varusid liigitatakse? Varud liigitatakse: 1.) Toor- ja põhimaterjaliks. 2.) Komplekteeritavateks toodeteks. 3.) Pooltoodanguks. 4.) Valmistoodanguks. 5.) Taaraks ja pakkematerjalideks. 6.) Abimaterjalideks. 7.) Varudeks teel, mille eest on tasutud, kuid kasutada ei saa. 8.) Varuosad. 26. Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine. Laomajandusega otseselt seotud kulusid võib liigitada järgmiselt: laokulud, töötasu, sisetranspordi kulud, varude hoidmisega seotud kulud. 27. Mida võimaldab varude ohjamine? 1.) Vähendada hankekulusid 2.) Vähendada tootmiskulusid. 3.) Tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel. 4.) Korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis. 5.) Tõsta administratsiooni töö efektiivsust. 55. Riigi majandus- ja transpordisüsteem. Transpordi osa regionaalarengus. Riigi transpordisüsteemi moodustavad auto-, raudtee-, mere-, sisevee-, toru- ja
• Püsikulude kasvule pidev vasturohu otsimine. • Püsikulude absoluutne ja suhteline kasv Т.KARM 26 JA KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 4. OUT SOURCING 5. MÜÜGIKULUDE TUGEV DIFFERENTSEERUMINE 6. ARENDUS – JA INGENEERINGU KULUDE SIDUMINE TOOT ELUTSÜKLIGA 7. TQM KULUDE KASV JA LÄBIPÕIMUMINE 8. LOGISTIKAKULUDE PROTSESSIJÄRGNE ARVESTAMINE Laokulud ↓, logistikakulud ↑ 9. RESSURSI – JA POTENTSIAALI FAKTORITE KONTROLLING • Kuluarvestuselt → tulemusarvestusele • Kuludejärgselt kontrollingult tõelisele, mis hõlmab kõiki tootmisfaktoreid: materiaalseid ja mittemat. • Püsikulude kontrollingu sidumine investeeringute kontrollinguga Т.KARM 27 USA 1931 a. - Controller’s Institute of Amerika 1962 a. – ümber nimetatud Financial Executives Institute (FEI) 1934 a
Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks “kohustus” müüa. Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. Kui logistika kulud on: ostutarnete kulud+ jaotusveokulud+ laokulud+ pakendikulud+ kindlustuskulud+ … … … siis, kas logistiliste kulude vähendamine tähendab kokkuhoidmist kõigis kululiikides? Ei, sest kulud on omavahel sõltuvuses!Minimeerid liigselt ühte, tõusevad teised. Näiteks transpordikulu komponendid: veokulud lähtekohast sihtkohta koorma peale- ja mahalaadimise kulud kulud kauba pakendamisele sellisel kujul, mis sobivad vastavale transpordiliigile
47 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 2.2. Tootmisprotsess Kirjeldatakse toote (teenuse) valmistamise protsessi. Missugust toorainet, allhanget vajatakse (kogus, kvaliteet). Kes on hankijad, alltöövõtjad? Hankijate asukoht, usaldusväärsus, vastavus esitatud kvaliteedinõuetele. Kulutused tarnetele (transport, laokulud, maksetingimused). Alternatiivsed hankijad (asukoht, hinnad, kogused). Hankijate eelised ja puudused. Tootmistegevus Tootmistegevuse korraldus Kes võtab vastu tootmistegevusega seonduvaid otsuseid (juhtimistasandid). Kas tootmistegevus on hooajaline? Laomajandus (tarnetähtajad, varade säilivus). Personalile esitatavad nõuded, oskustööliste vajadus. Personali väljaõppe vajadus ja võimalused. Tootmismahu ja kvaliteedi suurendamise võimalused. Uudistoodangu juurutamise võimalused.
vajalikuks varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga (näiteks laevaehitus, mis vältab üle aasta). Varude soetusmaksumusse ei lülitata, vaid kajastatakse perioodikuluna järgmised kulutused: (a) normaalsest suuremad tootmiskaod; (b) laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; (c) mittetootmislikud üldkulud, mis ei ole vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse; (d) turustuskulud. Tooraine, materjalide ja kaupade soetusmaksumus moodustub nende ostuhinnast ning muudest soetamisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest. Lausend varude soetusel: D Tooraine ja marjal D Sisendkäibemaks K Tarnijatele tasumata arved
Püsivad müügikulud Müügimeeste töötasud 80,000 100,000 120,000 Müügijutimine 40000 60,000 80,000 Reklaam 50,000 50,000 50,000 Müügimeeste kulud 50,000 60,000 80,000 Müügikulud 220,000 270,000 330,000 Halduskulud 80,000 90,000 90,000 Laokulud 32,000 36,000 36,000 Kokku kulud 332,000 396,000 456,000 1,184,000 kasum(kahjum) 168,000 154,000 -56,000 266,000 Kaubad pakitakse ja saadetakse teele kesklaost, m 50 % on muutuvad ja ülejäänud püsikulud. Kõik müügikulud on püsikulud v.a. müügimeeste kulud, mis sõltuvad müügitulust. Halduskulud on jaotatud müügipiirkondadele vastavalt müügimahule
kuid kohale jõudmata kaubavarude alternatiivkulu. Varude laoväärtuse leidmiseks lisatakse ostuhindadele ka vedude maksumus, tollivormistuse kulud ja riigimaksud (import, aktsiis jms). Tootmisettevõtetes arvutatakse varude väärtus tootmisomahinna alusel. b) Varude teeninduskulu. Varudega seonduv kindlustus, maksud. c) Hoiukulud. Hoiustamistasu avalikes ladudes. Kulud, mis seonduvad otseselt kauba säilitamisega ja on otseses sõltuvuses säilitatavatest kaubakogustest. Laokulud on seotud lao ülevalpidamisega ja läbi lao liikuvate kaubakogustega. 25. Tootega seotud tegurid: 1) Tihedus Toote massi ja ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupade puhul. 2) Eriomadused Ohtlikud, ajapiiranguga tooted. Ohtlike toodete puhul (sööbivad, tuleohtlikud või plahvatusohtlikud kemikaalid) peab transportimine vastama teatud erinõudmistele, mis piirab transpordialternatiivide valikut
Varude juhtimise põhiprobleem: määrata varude optimaalne suurus arvestades ka kogukulude optimaalsust (hoidmise, tellimise- ja kohaletoimetamisega seotud kulusid) on välja töötatud mitmeid mudeleid, kuid need annavad tulemusi ainult stabiilsete müügimahtude, soetushindade ja kogukulude juures. Optimaalse tellimuse mahu väljaselgitamine: Üks võimalik variant kogukulude järgi: Kogukulud: hankimiskulud (transport, laadimine) hoidmiskulud (otsesed laokulud ja rahastamise eest tasutud intress) Mittelikviidsed (seisvad) varud on otstarbekas maha müüa, isegi kui sellest saadakse kahjumit. Lühiajaliste kohustuste juhtimine NB! Lühiajaliste kohustuste juhtimine ei tähenda mitte ainult hankijate arvete tasumise juhtimist vaid kõikide lühiajaliste kohustuste (maksuvõlad, palgavõlad jm) juhtimist. Analüüsida: Hankijate arvete tasumise väldet; Võrrelda seda ostjate arvete laekumise vältega;
aga kõiki logistikakulusid arvesse võttes võib see olla odavam variant. Kulude kompromiss- Olukord, kus erinevate logistika tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurendamist. Kulude kompromissi lõpptulemus on kogukulude vähenemine. Näide: Suurendades ladude arvu ettevõttes on võimalik hoida kokku jaotusveo kuludelt, samas suurenevad selle tegevusega põhiveo kulud, säilituskulud, laokulud js süsteemikulud. Optimaalne lahendus on kuskil keskel. Suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine- Subotimeerimine leiab aset, kui igas tegevusvaldkonnas eraldi üritatakse saada minimaalseid tulemusi ja vähendada kulusid. See ei vii aga terviklikult parimate lahendusteni, kuna parimad lahendused allüksuste tasandil hakkavad teineteisele vastu töötama. Näide: Näide subotpimeerimise vältimise kohta
1. Kas protsess muudab füüsiliselt toote olemust? 2. Kas protsess lisab tootele midagi, mida tarbija tähtsaks peab ja mille eest ta on nõus rohkem maksma? 3. Kas protsess toimub õigesti ja optimaalselt juba esimesel korral, nii et seda ei ole vaja korrata või ümber teha? Väärtust mitte lisavad (transport, ladustamine, inspekteerimine) Eesmärgiks on vähendada väärtust mittelisavate toimingute aega, sest nendega kaasnevad säilitus ja laokulud lean põhimõtte vastu Ajal tugineval konkurentsil on kolm mõõdet: 1. Teenindusaeg (time to serve) on aeg kliendi tellimuse vastuvõtmisest tellitu üleandmiseni 2. Reageerimisaeg (time to react) on tootmis- ja müügimahu muutmine vastavalt nõudluse muutumisele 3. Turuletoomise aeg (time to market) = tootearendustsükkel + tarneahela läbimisaeg aja kompressioon Väärtust mittelisavate tegevuste vähendamine Tarneahela kulude vähenemine-
2. Töövaldkondade liigitus (000...086) 3. Kulu liikide liigitus ELJ kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks (3 tasandit, 3-kohalised numbrid): 1. tasand- koondeelarve peatükid 2. tasand- kulugrupid 3. tasand- kululiigid Ehituskulude liigendamise juhendi (ELJ--ET-1 0208) kuluartikliteks liigitus: 1. töötasu 2. materjalid (mat, det, konstr + transp ja laokulud) 3. ehitusmasinad Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend) EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258 100 krunt 200 ettevalmistus ja hõlve 300 hoone ehitustööd ja tarindid 400 hoone tehnoseadmed 500 hoone välisrajatised
• Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine • Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine • Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud • Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – varude omamise kulu kuni nende müümiseni, tarnimiseni või muul viisil kasutamiseni. kapitali alternatiivkulu, kindlustus, need laokulud, mis sõltuvad hoiustatavate kaupade mahust (teenuse sisseostmisel hoiustustasud), varude riskikulu (riknemine, kahjustus, vargus). Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. • Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – kaotatud müük (tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus), tootmisseisak, järeltellimus (kui klient ootab ja tarnitakse eraldi just temale)
Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid erinevatele klientidele. Tehaste vaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga selleks, et veokulud oleksid minimaalsed. Konsolideerimine Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid
sisend ühele seeriale on sama) · tellimuse alusel (MTO)-tootmine algab kliendi tellimusega (tõmbemeetod).tüüptooded: autod,kõrgtenoloogilised tooted · teelimusel kokkupanek-eelnevalt valmistatud komponendidja tarnijalt lattu tellitud. Kui klinent esitab tellimuse,koostatakse lõpptööde tellimuse alusel.tellija võib klientidele pakkuda võimalust valida talle sobiva konfiguratsiooniga tooteid. Väiksemad laokulud võrreldes lattu tootmisega, võrreldes tellimuse alusel tootmisega on tarneaeg väiksem. · Tellimuse alusel projekteerimine-tarnijatel on võimalus klientide soovil tooteid projekteerida, tootjal peab olema hea inseneri võimekus, info liikumine, projekti liikumine. Eeliseks on klientide põhine käsitlus, tarne aeg,kulude kontroll, kalkulatsiooni täpsus. · lattutootmine (MTS)-aluseks on klientidelt saadud prognoos(lükkemeetod)
annaabi.ee 
