Baaslogistika II kontrolltöö küsimused (0)

Hankelogistika põhieesmärk: tootmisettevõtte materjali vajaduste (pooltoote, tooraine, tootmiskomponendi) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega.
Hankelogistika saavutamiseks: Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine, täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel, materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll.
Hankelogistika majanduslik efektiivsus: määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega.
Ühest allikast hankimine: võimaldab alandada kulusid , mida kannab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled.
Müügiketi loomist: tegemist on keerulise tootega; toote müügiks on vaja erinevaid tugiteenuseid; ostjaid on vähe ning nende asukoht on geograafiliselt piiratud; toodet ostetakse harva ning suurtes kogustes ; ettevõtte kasumimarginaal on piisav oma müügiketi loomiseks.
Laomajanduse kulud: Laokulud-laoruumide amortisatsioon ; laoseadmete amortisatsioon; profülaktilise remondi kulud; küte, elektrienergia, vesi; kindlustus ja maamaks ; renditasu. Töötasu- Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele. Sisetranspordi kulud- transpordivahendite amortisatsioon; kütus ja energia; profülaktiline ja jooksev remont ; transpordivahendite kindlustus ja maksud.
Varude hoidmisega seotud kulud- materjalide vananemine; korrosioon ja muud kahjud; inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; vargused; allahindlusega seotud kahjud; varude kindlustuskulud. Lisanduvad kapitalikuludega seotud pangalaenuprotsendid ja saamata jäänud intressimäärad.
Transporditoodang: ei ole esemelist kuju ning seda ei saa ladudes hoida. Transpordi toodanguks on ümberpaigutus, mõõdetakse kaubaveol tonnkilomeetrites (tkm) ja reisijateveol reisijakilomeetrites (rkm).
Transporditurgu ei tohi samastada kauba voi tegurituruga (too-, raha- ja vaartpaberiturg). Arvestades seda, et transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevotte elu ja tegevusega ning riigi poliitilise ja majandusliku julgeoleku tagamisega , on transporditurul lisaks muujale (transpordiettevote) ja ostjale (kauba saatja, saaja voi reisija ) veel kolmas osaleja – riigi voi kohaliku voimu organid . Transporditurud ei ole vabad, sest muude turgudega (kauba- ja teguriturg) vorreldes on seal eri tasemega piirangute moju erakordselt suur. Voimuorganid mojutavad transporditurgu jargmiste abinoudega:
Võimuorganid:
transpordialaste seaduste või määruste väljaandmisega (autotranspordi kasutamise ajalised piirangud puhkepäevadel, autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, kauba kahjustamise vähendamine, keskkonnakaitse nõuete tõhustamine)
transpordi infrastruktuuri (teed, terminaalid, sadamad, raudtee-, lennu- ja autobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega, transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks , saastemaks, teedemaks) transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud) transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega.
Mereveod koos raudteevedudega moodustavad valistransiitvedudest viimaste aastate jooksul ule 90%. Hoogsalt kasvanud reisijateliiklus on kaasa toonud ka kaubavedude jaoks kiireid ning regulaarseid uhendusvoimalusi. Merevedudes toimuvad ulemaailmsed strukturaalsed muutused eelkoige toostuse umberpaigutamise tottu, tootmine liigub uha lahemale tooraineallikatele ja potentsiaalsetele tarbijatele ning seega veetakse tulevikus toodeldud kaupu, vorreldes kaesoleva hetkega, marksa enam. Suurem osa toodeldud kaupadest on segakaup , mida veetakse suures osas liinilaevadega.
Nõudlus (D) Nh=D/Q Ih=360/Nh D=2000 Q=100 Nh=200 Hangetevaheline intervall Ih=360/200=1,8 päeva