· Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
1889. aastal aga avaldas Lisenko lõplik versioon kõigile väga muljet ning ületas kõik eelmised. Ta võttis näitemängust suure osa originaallaule ning liitis folgilauludele orkestri. Lood muudeti ümber aariateks ning muusikalist tausta laiendati, kuid jäeti selle iseloom siiski algsele Kotlyarevsky etendusele omaseks. Ooper räägib sellest, kuidas kaks noort, Natalka ning Petro võitlevad oma armastuse eest. Natalka isa on aga noorte armastuse vastu ning neid ootab pikk lahusolek. Loomulikult lõppeb lugu õnnelikult ning armastus puhkeb taas õitsele. Tegemist on lihtsa ja rahvaliku looga armastusest, kust võib leida hoogsaid tantsuseadeid ning värvikirevaid rahvariideid. Minu arvates on juba suurde ooperitelki sisse astumine omaette elamus. See on lihtsalt uskumatu, kuidas Saaremaale tuuakse selline asi peo peale kohale. Olen eelneval aastal ka ise seal töödanud aga kohviku poolses osas. Minu arust oli kõik täpselt paigas! „Natalka
raha läheb välja, raha läheb keele õpetamisele, muutub rahvuslik kooseis, oma kodanike töökaotus. Positiivsed mõjud Türgile: Raha tuleb sisse(kui saadavad koju) ja raha jääb türki, türklased saavad haridust(teise riiigi arvelt), globaliseerumine, vähendab tööpuudust oma riigis. Negatiivsed mõjud Türgile: ,,Ajude" äravool; rahvaarv väheneb ja riigile laekub vähem makse; perede lahusolek. Üldjuhul arengumaades on alla 70 % linnades elavad, aga Lõuna-Ameerikas(mehikos) elab 75 protsienti. Arengumaades u 30 % mõnedes ka 10%. Marginaalne rahvastik- inimesed, kes hiljuti on tulnud linna, et tööd leida. Erinevates maades muutub asula linnaks kui rahvaarv jõuab kuskile maale, osades maades vaatatakse, aga millega enamasti tegeletakse asulas või linnas. Agraallinnad. Tekkisid jõgede äärde umbes viis-kuus tuhtat aastat tagasi. Selle eelduseks
avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on kohanemishäire 8. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille kesksemad sümptomid on sundmõtted ja-teod 9. On leitud, et kõige tavalisem sundmõte on seotud määrdumis- ja nakatumishirmuga 10. Turvalisuskäitumine ärevuse säilimisel tähendab kardetud katastroofi ära hoidmist või minimaliseerimist 11
Budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris jt. Riikides. Kolm põhilist õpetuse vormi on hinajaana, majajaana ja tantrism. Hinajaana õpetuses on kesksel kohal "neli üllast tõde". 1) Kõik tingitu on kannatus: sünd, vananemine, haigus, ühendus ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, soovide täitmata jäämine. 2) Kannatuse põhjuseks on ihad, mis toovad kaasa üha uued taassünnid; selleks on soovid ja kired, mis otsivad rahuldust siin ja praegu, selleks on naudinguiha,, olemisiha, võimuiha. 3) Kannatust on võimalik kaotada, selleks tuleb ihale lõpp teha, nii et poleks enam ei kirgi ega soove. 4) Kannatuse kaotamiseni viib kaheksastmeline tee: õiged vaated, õige kavatsus, õige kõne, õige käitumine, õige
tõelist olemust. Mediteerides kasutakse abivahendina mandalaid, mis sümboliseerivad vaimset, kosmilist ja hingelist korrastatust. Mandala on maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel. 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida niinimetatud Õilsat Kaheksaosalist Teed. Õilis Kaheksaosaline Tee
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt
1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi inglaste vastu, mis ei suutnud aga nende vastupanu murda. Järjest rohkem kasutati merel allveelaevu. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal oli ka hulgaliselt ameeriklasi. Sõja venimine tekitas tüdimust, pahameelt ja kurnas väga sõdivaid rahvaid. Elatustase langes järsult, oli toidupuudus, levisid epideemiad. Sõjaväest deserteerumised olid sagedased, kuna perest lahusolek mõjus nii meestele kui ka nende peredele laastavalt. Naised pidid hakkama saama kõigi koduste töödega, mis naiste iseseisvumisele omakorda muidugi kaasa aitas, mille tagajärjel senine traditsiooniline peremudel sattus kriisi. Riigi osa majanduses suurenes ning toetuse osaliseks said peamiselt suurettevõtted, mistõttu väikesed laostusid. Kontroll ressursside jaotamise üle läks samuti riigi kätte, mille tulemusel maksukoormus kasvas ja riigi positsioon samuti
1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga, ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul
lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted, truuduse ja usaldusväärsuse küsimused.Aga kahjuks on palju selliseid peresid, kus vanemad , halvustavad , kritiseerivad ja teevad maha teineteist .Vanematevahelised pinged tekitavad lapele pinget ja stressi.Tekivad tervisehädad ja koolisprobleemid. Vanem, kes on lahkunud välismaale tööle, tekitab lapsele palju probleeme, ilma et ta sellest ise arugi saaks. Põhikooliealistel ei piirdu vanemast lahusolek ainult igatsusega, vaid õpetajad näevad osal õpilastel teisigi muudatusi: hinded lähevad kehvemaks, tekivad käitumisprobleemid ja popipäevad. Üksinda kodus peret majandaval vanemal kasvavad kohustused üle pea, tal ei jää piisavalt aega lapse järele valvata, teda abistada ja kontrollida. Lapsed peavad seetõttu saama liiga ruttu täiskasvanuks. Üksi kodus olles peavad nad endaga ise hakkama saama.
Budism levis 3. saj e.Kr, levitajaks oli kuningas Ašoka. Sellest ajast on pärit monoliitsed Buddha mälestussambad ja stuupad- poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Levik- suurem osa Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimlikele kannatustele. Budism 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus). 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid). 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega). 4. Selleks on 8-osaline tee: 4.1. Õige arusaam 4.2. Õige kavatsus 4.3. Õige kõnelemine 4.4. Õige tegu 4.5. Õige eluviis 4.6. Õige püüdlemine 4.7. Õige mõtlus 4.8. Õige keskendatus Buddha Buddha tähendab virgumist.
pereliikmete vastu. Alates 1950 aastast, uuringud näitasid, et vanemate ja laste vahel on eriline side, mis on tähtis aspekt laste kasvatamisel. · Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele, see mõjutab tema isiksuse kujundamist · Paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) mõjutavad lapse arengut ja käitumist hilisemas elus. Lapse lahusolek tema bioloogilistest vanematest või sugulastest viib negatiivse tagajärjeni, näiteks emotsionaalseks kõrvalekaldumiseks (võõrandumine). Lapse eemalolek bioloogiliste vanematest või sugulastest, kannab negatiivseid tagajärge, näiteks, emotsionaalne hälve (võõrdumine). Lapse emotsionaalne side on väga tähtis esimesel kuuel aastal. Selle sideme puudumine võib tekitada probleeme lapsepõlves, puberteedis ja täiskasvanute elus. Tugev ja soe emotsionaalne side
Budism Indias tekkinud õpetus ning seejärel mujale levinud tarditsioon,kultuur, õpetuste kogum Eekujuks on Buddah Šākjamun Eesmärgiks on inimeses virgunud meeleseisundi tekitamine Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde. 4
Chloe samamoodi aga sellepärast et ta oma pääsemise eest võlgnes tänu utele. Laste mängudeks olid karjuste mängud. Chloe kitkus rootsikust kõrkjaid ja põimis neist rohutirtsude jaoks puure. Daphins aga lõiganud sihvakaid pilliroogusid, puurides nendesse liitekohtadesse augud. ühendas ühe roo teisega pehme vaha abil ja ja harjutas vilepillimängu hilja ööni. Pigem oleks kõnealla tulnud lammaste ja kitsede üksteisest lahutamine kui Chloe ja Daphinse teineteisest lahusolek. Hundiaugud olid süld laiad ja neli sülda sügavad. Emahunt oli kutsikate toitmiseks röövinud lamba. Sellepärast külarahvas neid kaevas. Sokud kaklesid ja üks sokkudest kaotas sarve kui auku kukkus koos Daphnisega, peale seda kaotas ka teisegi sarve. Daphnist päästis see, et ta sadas soku selga. Ta jäi ootama kas keegi mööda kõnnib ja teda aitaks. Chloe nägi seda pealt ja tormas appi koos veisekarjusega. Köit polnud kaasas ja
äärmiselt ebatavalist ning juba oledki vajatud ja imetletud. Paljude eesmärgiks on tagada heaolu oma lähedastele. Selle nimel rabatakse tööd teha ning proovitakse saavutada majanduslikult head või isegi väga head olukorda. Kes ei tahaks, et ta lapsel, kallimal, armastatul või vanematel oleks kõik olemas, et nad ei tunneks millestki puudust. Vastutasuna saadav tänulikkus ja kiindumus korvavad unetud ööd ja ülepinge. Töötegemisest tingitud lahusolek just suhetele kõige paremini ei mõju, seetõttu püütakse kiindumust suurendada materiaalsete väärtustega. Nii mõnigi isa külvab oma järeltulijaid kõikvõimalike kingitustega üle, et tunda end vajalikuna. On ju ema roll laste kasvatajana aegade jooksul traditsiooniliselt suurem olnud kui isa oma ja üleüldine arvamus on, et lapsed hoolivad tavaliselt emast rohkem, sest too on ju neid ilmale toonud ja kõige rohkem lapsukese esimeste elukuude jooksul tema kõrval viibinud. Seetõttu
pinget ja rmu. Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed pimedust kartma. Phjuseks on hirm tundmatuse ees . Maailm on lapse jaoks olemas vaid niikaua, kui ta seda neb. Pimeduses kaovad asjad lapse mber ja laps hakkab kartma, et ka tema vib kaduda. Samas eas hakkab laps kartma ka seda, et vanemad jtavad ta maha. Ta tunneb hirmu eraldatuse ees ja iga ema vi isa lahkumine vib lapsele tunduda lplik ja ta leinab oma vanemaid tie tsidusega. Surm ja lhike lahusolek on selles vanuses lapsele ks ja seesama. Sellega vib seletada seda, miks osa lapsi kardab htuti magama jda-nad ei eralda d lplikust pimedusest. Kolme-nelja-aastane laps ei tee samuti elul ja surmal selget vahet. Nende arvates on surm ajutine.Elus on kik see, mis liigub vi liikuma paneb ja surm on see, mis ei liigu. Niteks, kui mnguasjaga mngida, siis on ta elus, kui mitte, siis surnud. Surm ja elu vivad selles vanuses lapse arvates vahelduda. Surm thendab lapse jaoks raolemist, liikumatust,
repliike. Teoses ,,Kohtlane" naeruvääristabki Voltaire ühiskonna silmakirjalikkust ja valelikkust, asetades Kohtlase kõrvalseisja pilguga ühiskonda vaatlema. Tulles teisest kultuurist, siiski olles vaimselt samal tasemel, oskab Kohtlane tihti leida vigu prantslaste ideoloogias, esitades küsmusi näiteks Piibli kohta, millele keegi vastata ei suuda. ,,Candides" on kõik hilise antiikromaani tunnused: armastus ja tegelaste lahusolek, nende rännakud mööda maailma, seiklused, uskumatud hädaohud, mis iga kord ohustavad nende elu ja au ning lõpuks tegelaste õnnelik teineteiseleidmine. Novell algab looga noorest mehest, kes elab kaitstud ja turvalist elu Eedeni paradiisis. Teda koolitanud eraõpetaja Panglossi arusaamade järgi on meie maailm parim kõigist maailmadest ning kui selles praegu kõik ei olegi veel hea, siis läheb vastuvaidlematult kõik aina paremuse poole.
[1] 4 BUDDHA ÕPETUSED Neli õilsat tõde Neli õilsat tõde on Siddhrtha Gautama õpetuse ja selle põhineva budistliku usundi alusmõtted. Kirja on see õpetus pandud Dhammacakkappavattana suutras. Budismi neli õilsat tõde on: 1. Kannatuse tõde - maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks 2. Kannatuse põhjuse tõde - inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. 3. Kannatuse lõppemise tõde - et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. 4. Kannatuse lakkamise õilsa tee tõde - et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida õilsat kaheksaosalist teed [3]
Paraku ei lähe nii, nagu loodetakse. Surmajuhtumeid tuleb üha juurde ning linn otsustatakse sulgeda ning kuulutatakse välja katkuseisukord. Kogu raamatu vältel on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, tegutsemisviise ning mingil määral ka elukulgu, kui valitsejaks on katk. Kõik pidid tunnistama endale, et olukord, milles nad viibivad, ei sea mingeid eeliseid teiste suhtes nad olid ühte ja samasse lõksu püütud ja sellega tuli kohaneda. ,,Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin." Keelati isegi kirjade kirjutamine, rääkimata lahkumisest või linna sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: ,,Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks. Inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse. Pojad, kes olid elanud oma emade
Paraku ei läinud nii, nagu loodetakse. Surmajuhtumeid tuli üha juurde ning linn otsustati sulgeda ning kuulutati välja katkuseisukord. Kogu teose vältel on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, tegutsemisviise ning mingil määral ka elukulgu, kui valitsejaks on katk. Kõik pidid tunnistama endale, et olukord, milles nad viibisid, ei seadnud mingeid eeliseid teiste suhtes nad olid ühte ja samasse lõksu püütud ja sellega tuli kohaneda. Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin. Keelati isegi kirjade kirjutamine, rääkimata lahkumisest või linna sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks, inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse, pojad, kes olid elanud oma emade kõrval, neid õieti
Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 Trauma on igasugune kogemus, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja heaolule. Trauma viitab inimese ellujäämise põhireeglite rikkumisele: Neid reegleid rikuvad sageli mitmed sündmused, mis viitavad sellele, et maailm on kontrollitamatu ja ennustamatu (nt. raske haigus, puue, füüsiline või seksuaalne vägivald, sotsiaalne alandamine, töö/teenistuse kaotus, lahutus ja lahusolek, raske kaotus, tegelik või võimalik õnnetusjuhtum jt.) (Brewin, Dalgleish, & Joseph, 1996). Ajaliselt võib traumad jagada kahte tüüpi: ühekordne episood ja korduv trauma. Põlvetrauma on spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie
seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budism on levinud suuremal osal Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimesele st. inimlikele kannatustele. Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama. Tõenäolised eluaastad 566 486 eKr. Budism ei keela millegi söömist. Aga enamasti söödakse taimseid toite. Mis pidid hinge puhastama Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine jutt
1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845- 1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva
kaelad kui peened!". Väljendub sealne karm ja väga vaene elu. Ta avaldab selle üle kahetsust ja protesti, mis autori hinge vaevab. Marie Under käis Pariisis, ta oli ta vaimustuses sealsest kõrgkultuurist kuid ta ei jätnud tähele panemata sealseid vaeseid, mis selle uhkuse kõrval eksisteerisid. Marie Under justkui ei tea, kuidas elada või mida teha - kas nutta või naerda. Luuletuses ,,Kaks Kitse" väljendub autori sisemised valud ja piinad, mida lahusolek põhjustab. Tekib küsimus: ,,Mis saab meist ometigi?". AnnaAbi.com [Mi.S] 4 Marie Underi loomingu analüüs 7) 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST Marie Underi luule muutus varjuluulest elukiitmise ja valguse luuleks. Ta hakkas piltlikult uskuma elu kadumatusse, teisalt suurenes tema kasvutung. Luule muutus mahedamaks, sõbralikumaks ja looduskeskseks ning isegi
näris hinge. See, mida arreteeritutega tehti, selgus alles aastate pärast, kui vangid hakkasid koju tagasi tulema. Vangistusest tagasi tulnud olid hingelt parandamatult haiged. Nii jäi Ahmatova poegki uskuma õelate inimeste jutte, et tema kuulus ema oleks saanud teda aidata, kui vaid oleks tahtnud, ning süüdistas pärast vabanemist 1960. aastal alusetult oma ema. Stalini kättemaks Ahmatovale oli lõpuks õnnestunud: pikk lahusolek oli muutnud ema ja poja hingeliselt täiesti võõraks. Ahmatova jõudis siiski ära oodata aja, mil hakati taas avaldama tema luuletusi. 1958 ilmus "Luuletused", 1965 jõudis trükki poeedi viimane kogu "Aja jooks". Juba 30. aastatel alustatud traagiline poeem "Reekviem" ilmus Venemaal alles 1987. aastal. Paljusid Ahmatova luuletusi hoidsid tema lähedased alles vaid mälus, mitte paberil, sest kardeti "öiseid külalisi". 1960
Ükskõik kui palju printsess de Clèves ei püüdnud oma armastust hertsog Nemoursi vastu varjata, ei õnnestunud see tal kuidagi. Üsna pea saab sellest aimu härra de Clèves, kui ta mõistab, et tema naine armastab kedagi teist. Ta püüab mehe nime printsessilt välja meelitada, kuid see tal ei õnnestu. Naine tunnistab, et tal on tunded teise mehe vastu ning palub abikaasalt luba linnast lahkuda, et ta ei peaks härra de Nemoursi nägema. Siiski süvendab lahusolek härra de Nemoursist printsessi armastust tema vastu. Mees jälitab printsessi igale poole, kuhu daam tema eest põgeneb. Tema armastus naise vastu on nii tugev, et ta ei taha isegi kuningaks saada kui ta Inglismaa kuningannaga abielluks. Raamatut lugedes ei ole võimalik ette ennustada, mis juhtuma hakkab, sest pidevalt toimub sündmusi, mis mõjutavad Printsess de Cléves'i otsuseid ja tundeid. Iga kord tundub nagu naise ja härra de Nemouri armastusele antakse võimalus, kuid siis
Paraku ei lähe nii, nagu loodetakse. Surmajuhtumeid tuleb üha juurde ning linn otsustatakse sulgeda ning kuulutatakse välja katkuseisukord. Kogu raamatu vältel on kirjeldatud inimeste erinevaid reaktsioone, tegutsemisviise ning mingil määral ka elukulgu, kui valitsejaks on katk. Kõik pidid tunnistama endale, et olukord, milles nad viibivad, ei sea mingeid eeliseid teiste suhtes nad olid ühte ja samasse lõksu püütud ja sellega tuli kohaneda. ,,Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin." Keelati isegi kirjade kirjutamine, rääkimata lahkumisest või linna sissetulemisest. Katk muutis inimesi tundmatuseni: ,,Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks. Inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse. Pojad, kes olid
katsumustest pidi ta vaikima. Märgata võib ka kroonikalikku laadi – sündmuseid edastatakse väga täpselt, faktid on konkreetsed, näidatakse numbrites palju inimesi regulaarselt sureb. Tegelasi kujutatakse väga tõetruult, siin puhul on ka hästi näha, kuidas inimesed katku ajal muutuvad. Inimesed tunnevad koos sarnaseid tundeid ja elavad läbi sama valu. Näiteks hingevalu lähedase eemalolemise tõttu: „Individuaalne tunne nagu lahusolek armastatud olevusest muutus juba esimestel nädalatel terve rahva ühistundeks. Ja koos hirmuga sai sellest pika vangipõlve kõige valusam piin.” Kahtlemata on teose kõige sümpaatsem ja heroilisem tegelane doktor Rieux. Ta on vastutav, südametunnistusega inimene, kes ei kõhkle hetkegi katkule vastu astumaks. Ta on kaalutlev ja ratsionalistlik, ta eitab oma töö kangelaslikkust. Ta ei usu ka kõrgema abi võimusesse, teades, et tema vabadus on tema enda kätes
1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60
Kolmel esimesel eluaastal tutvub laps teda ümbritseva maailma asjade ja inimestega valdavalt ühe küsimuse toel: "Mis see on? Lapse kiindumus lähedastesse tugevneb ja saavutab maksimumi teise eluaasta vältel. Laps püüab pälvida täiskasvanu kiitust, kurvastab, kui temaga rahul ei olda. Areneb tunnustustarve, mis saab lapse arengu tähtsaks impulsiks. Laps saab ema juuresolekust tuge ja kindlust, mis lubab tal ümbruse uurimisega tegelda. Nimelt teisel eluaastal kurvastab last lahusolek vanematest või elumuudatus (lastesõim, haigla) kõige enam. Emal-isal ja vanaemal-vanaisal on palju võimalusi toetada last esemete maailma loomisel, kui nad teavad, mis maailm see on ja mida selle kujundamisel tuleks teha. Alates teisest- kolmandast eluaastast hakkab laps ümbritsevates esemetes ja nähtustes nägema ühist ja erinevat nind seda järjest lisanduvate sõnade abil välja ütlema. 3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng
Kaheaastane väljendab oma tundeid juba sõnadega, mitte ainult nutu või rahutusega. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, ent näitab kiindumust ka teiste inimeste vastu. Võõraste lähenemiskatsetele reageerib ta ettevaatlikult ja umbusuga. Talle meeldib küll omasuguste seas olla, kuid mängitakse kõrvuti , mitte koos teistega. Laps ei oska veel asju teistega jagada. Teise eluaasta keskel tekib sümpaatia (kaastunne, abi) ka eakaaslase suhtes. Last kurvastab enim lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu. Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ; teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda; üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed;
Smuul käis juba kaheksandat kümmet ja talu oli hakanud küla jõukamatest peredest üha enam maha jääma. Tulevase peremehe roll tekitas omakorda unistusi, eriti sellest, kuidas kodutalu tõuseb hoolsa töö läbi uuesti küla toekamate hulka. Kõik see liitis ja köitis. Tekkis läbi terve eluea siduvaks jäänud kiindumus nende paikade ja inimeste vastu. Kui viieteistkümnendal eluaastal tuli esimene kestvam kodust lahusolek Jäneda põllutöökoolis õppimise aeg, tekitas mere puudumine ahastuselamuse, mis jäi kauaks meeltesse. Suur pidi olema ka rängaks kujunenud sõjasõidule südames kaasavõetud armastus kodu, koduste ja kodupaiga vastu, millest on napisõnaline meenutus luuletuses ,,Üks nooruk". Selle armastuseta ei oleks olnud esimest trükkijõudnud luuletust. Smuuli esivanemad olid töökad ja tublid. Tema suguvõsas leidus teisigi andekaid kirjamehi ning töötegijaid
Teoses ,,Kohtlane" naeruvääristabki Voltaire ühiskonna silmakirjalikkust ja valelikkust, asetades Kohtlase kõrvalseisja pilguga ühiskonda vaatlema. Tulles teisest kultuurist, siiski olles vaimselt samal tasemel, oskab Kohtlane tihti leida vigu prantslaste ideoloogias, esitades küsimusi näiteks Piibli kohta, millele keegi vastata ei suuda. ,,Candides" ,,Candides" on kõik hilise antiikromaani tunnused: armastus ja tegelaste lahusolek, nende rännakud mööda maailma, seiklused, uskumatud hädaohud, mis iga kord ohustavad nende elu ja au ning lõpuks tegelaste õnnelik teineteiseleidmine. Novell algab looga noorest mehest, kes elab kaitstud ja turvalist elu Eedeni paradiisis. Teda koolitanud eraõpetaja Panglossi arusaamade järgi on meie maailm parim kõigist maailmadest ning kui selles praegu kõik ei olegi veel hea, siis läheb vastuvaidlematult kõik aina paremuse poole.
kohanemise süsteem ,,Võitle! Põgene! Hirmuta!" Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Viimastel aastakümnetel on näiteks Ameerika naiste stressorite TOP 10 järgmine: abikaasa surm lahutus 5 pulmad lähedase sugulase surm töölt vallandamine abikaasast lahusolek rasedus vanglakaristus lähedase sõbranna surm pensionile jäämine Eestis on uuritud ka koolistressi. Eesti Elukvaliteedi Keskus uuris sotsiaalministeeriumi juhitud "Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi" raames koolistressi. Küsimustik töötati välja koostöös Manchesteri Ülikooli teadlasega C. L. Cooperi juhtimisel 1998 aastal. Küsitleti nelja Tallinna kooli ja Orissaare Keskkooli lõpuklasside õpilasi. Selgus et peamisteks stressorite põhjusteks olid:
*armukadedus *kodutööd *aeg/koos veedetud aeg *rollijaotus *väärtused/prioriteedid *arvestamine laiendatud perekonnaga *vähene suhtlus *isiklikud probleemid Interpersonaalne konflikt kui protsess (lisaleht) Eeltingimused: 1. personaalsed-harjumused, käitumisviisid, väärtused 2. Suhetega seotud- negatiivne emotsionaalne taust, emots pikaajalised seisundid, tõrjutus, ebaturvaline kiindumus 3.Keskkondlikud faktorid- füüsiline lahusolek ja tiheliolek (ühes ruumi ühikus personaalsed ruumimullid puutuvad kokku), müra; sotsiaalsed (sots toetuse puudumine, lapsed, teised pereliikmed, alternatiivne partner) Mis vallandab konflikti: tihti vahelesegamisel eesmärgile suunatud käitumisel: 1. Kriitika- verb või mitteverb mida partner tajub kui nõudvat ja ebameeldivat 2. Ebaõiglased nõudmised (ebaõigalsed või mitteõigustatud) 3. Keeldumine 4. Kuhjuv tüütamine (tegevus, mis ületab teise partneri tolerantsi)
Anni ja Jaan läksid tagasi vangi. Kord tuli Anni juurde vangikoja ülem,kes käskis Annil tema järel minna. Anni saadeti ühte tühja kongi, kuhu kohe pärast seda Jaan ilmus. vangala ametnik ütles neile, et nad võivad oma saladused ära rääkida ja oma südamed üksteisele avada. Jaan otsis sõnu, kuid vanglaametnik tuli talle appi, ta rääkis Annile, et Jaan tahaks Annilt luba temaga abiellumiseks. Abielupaar saaks Siberis koos elada, et lahusolek kestab vaid nende korralduste teostuseni. Anni seisis vaikides ta ei oskanud seda uskuda, lõouks küsis ta Jaanilt, et kas see on tõesti tõsi. Poiss kogeles, et kui Anni teda tahab. Anni tahtis ja küsis kust Jaan selle mõtte sai. Jaan rääkis, et ema oli öelnud, et kui Jaanil naine oleks, et siis oleks ta ei muretseks poisi pärast nii palju. Ja Jaan mõtles kohe Anni peale. Siis küsis ta Annilt, et kas tüdruk tahab varga naiseks saada. Anni ütles, et ta tahab.
hooletusse või kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. 2. Käesoleva artikli 1. lõikele vastavas mis tahes menetluses antakse kõigile huvitatud pooltele võimalus selles osaleda ja teha teatavaks oma seisukohad. 3. Osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 4. Kui selline vanematest lahusolek on tingitud osalisriikide poolt algatatud tegevusest, nagu lapse või ühe või mõlema vanema kinnipidamine, vangistus, pagendus, sundväljasaatmine või surm (kaasa arvatud surmajuhtumid mis tahes põhjusel vabadusekaotuse ajal), teavitab osalisriik nõudmisel vanemaid, lapsi või kui see on sobiv, mõnda muud perekonnaliiget puuduva(te) perekonnaliikme(te) asukohast, kui niisuguse informatsiooni andmine ei kahjusta lapse heaolu.
elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. 2. Käesoleva artikli 1. lõikele vastavas mis tahes menetluses antakse kõigile huvitatud pooltele võimalus selles osaleda ja teha teatavaks oma seisukohad. 3. Osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 4. Kui selline vanematest lahusolek on tingitud osalisriikide poolt algatatud tegevusest, nagu lapse või ühe või mõlema vanema kinnipidamine, vangistus, pagendus, sundväljasaatmine või surm (kaasa arvatud surmajuhtumid mis tahes põhjusel vabadusekaotuse ajal), teavitab osalisriik nõudmisel vanemaid, lapsi või kui see on sobiv, mõnda muud perekonnaliiget puuduva(te) perekonnaliikme(te) asukohast, kui niisuguse informatsiooni andmine ei kahjusta lapse heaolu. Osalisriigid tagavad, et
mille muretseb lastekodu-ühesõnaga materiaalselt on kõik olemas. Puudu jääb usaldusest, tähelepanust, hellusest ja mõistmisest, sest kasvatajaid/hooldajaid on palju ja usalduslikku kontakti on seega nende vahel raske ning laste omavahelised suhted ei pruugi toimida. Eelpool välja toodud probleemi kinnitab ka Kristi Kõivu väide, et lastekodu kui kasvukeskkonda iseloomustavateks joonteks ei ole niivõrd laste lahusolek bioloogilistest vanematest ja mitme hooldaja kasvatusviis, vaid personali stabiilsuse puudumine (tööjõu voolavus), mis välistab lähisuhete tekkimise lapse ja püsiva hooldaja vahel (2003). 15 Kasvataja Lastekodus on ta süsteemi kujundav element, aktiivne alge, kes kannab nii juriidilist kui ka moraalset vastutust kõigi nende detailide eest, millest sõltub tema hoolde usaldatud laste heaolu ja areng.
Kirjeldab polist kui laeva, mida tuuled merel räsivad. Riik kui linn tormisel merel. Mõlema luules esinevad mütoloogilised teemad, samuti on isel armastusluule ( mõlema soo esindajatele ). Sappho luule on samuti sõpruskonnas tekkinud luule, tema sõpruskond koosnes tütarlastest, temal poliitilisi teemasid ei olnud. Tema luule temaatika oli kultused, pidustused, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine, kiindumus, südamevalu armastatu pärast ja ka lahusolek&igatsus. Politiiline võitlus, mis toimus väljaspool tütarlaste suhtlusringi sapphod ei puudutanud. Psühholoogilist analüüsi on sappho luules vähe, maalib seda, kuidas tunded väliselt avalduvad, see võib olla sageli üsna füsioloogiline kirjeldus, taustaks on sageli loodus. Armastuse temaatikale loob sappho ilusa tausta, kaunid riided, lõhnad, lilled... tunded sageli nukrad. Pigem õnnetu armastus. Tema luuletemaatika on ka pulmaluuletused. ( pulmadega
Sõbrunemissoov ilmub küll kiiresti, sõprus aga mitte. . Sõprusel on palju vorme: ● Sõbrad ollakse vastavalt sellele, kui on midagi head või sarnast, sest naudinguarmastajale tundub ka nauding hüvena. Need kaks ei ole aga tihedalt seotud, samad inimesed ei saa sõpradeks nii kasu kui ka naudingu pärast — see, mis rajaneb juhusele, ei kuulu ju tihti kokku. Vahemaa tõttu ei lakka olemast sõprus üldiselt, vaid ainult toimimine, kui aga lahusolek muutub kauakestvaks, siis näib see ka panevat sõprust unustama. Ühiselt teineteisega koos ei saa aga elada, kui ei naudita ega tunta heameelt samadest asjadest — heade kaaslaste puhul on see oluline. Kiindumus on tunne, sõprus aga seadumus, sest kiindumus võib olla samahästi ka elutute asjade suhtes, kuid vastastikune sõprus eeldab valikut, valik tuleb jällegi seadumusest. Neile, kelle vastu tuntakse sõprust, soovitakse head nende endi pärast, lähtudes mitte tundest, vaid
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, ...
Eetika + atleetika = kindlad moraalsed eerilised printsiibid + hea füüsiline vorm omadused, mis peavad inimeses olema kõrgelt arendatud. Keskendub ülistuslaulus võitja suguvõsa kirjeldusele, mitte võidumomendile, sest valikud, mida meie ja me esivanemad teeme, viivad selle võiduni; võit pole võitja isiklik asi vaid jumalate antud. Sappho U 630 a ema sündis Lesbose saarel. Luule peateema: naiskultused nende pidustustega, pulmad, sõbrannandus, armukadedus, lahusolek jms. Luuletuste taust on alati ,,ilus" (kevad, lilled, lõhn), toon on nukker, teemadeks ilu ja arm. Tähtsal kohal pulmalaulud. Vanim säilinud luuletus on ,,Palve Aphroditele". Alkaios Lesboslane (6 saj). Oli aristokraat, kelle loomingus palju sisesõja motiive. Ülistab relvi. Tal puudub kindlus homses päevas. ,,Kus on viin, seal on ka tõde", kuulutab ta. Viin on ravimiks kõige puhul. Ülistas ka armastust. Kirjutas luuletusi Sappho auks. Silmaring üsna
Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus. Buddha vormistas oma õpetuse ravimiretsepti meenutavana: sümptom, diagnoos, prognoos, ravi. Dharma seisneb neljas üllas tões: 1. Kõigi olendite maine eksistents on kannatus (duhkha vilets riisitoit, vastand sukha). Ka õnnehetked on kannatus, sest inimene teab, et ühel hetkel need lõppevad. Kannatus on ka lahusolek millestki meeldivast. 2. Kannatusel on konkreetne põhjus, trsna janu, tungid, ihad. 3. Prognoos: lakkamine on võimalik. On võimalik, et elujanu lakkab, siis lakkavad ka kannatused. 4. Nirvana ärapuhumine, lakkamine. Suurimaks kannatuseks on pidev taassünd. Nirvana on totaalne surm. Nirvana saavutamiseks on vaja kaheksaosalist teed, mis tähendab budismi tõdede aktsepteerimist, maailmavaates budismiga kohanemises, mediteerimist (oma mõtete
joont. Võime vaadelda teda kui romantilist poeeti. I- tema luulesse ilmub looduse teema.See on muutuva kirjanduse tunnusjoon Euroopas ja II- Goethe luuletustes on tihti märgata meeleolu ja looduse kooskõla. Looduse ja luuletaja tundemaailma seos. Tegelikkuses pole see reaalne, sest kurvad sündmused võivad olla kõige ilusama ilmaga. Tal tuleb ka uus armastuse käsitlus. Tema suhtumine armastusse- sellesse tundesse- muutub tõsiseks ja meditatiivseks. Nt luuletus ,,Kohtumine ja lahusolek". Lisaks muutunud antiigi käsitlus. Oluline on toetumine antiigile, kasutab mütoloogilisi kujundeid, kuid need on kooskõlas hilisema romantismiga. Neisse pannakse mingid konseptsioonid, mis pole Kreeka mütoloogias seotud nende kujudega. Nt lõpetamata fragment- draama fragment pealkirjaga ,,Promotheus". Paljud teosed jäävad lõpetamata. 70ndate aastate teine loominguperiood: sellel ajal kirjutab Goethe ohtralt ja mitmetes zanrides, kirjutab palju klassitistlikes zanrites teoseid, nt
kontroll ja kahetsuse puudumine. • Teismelised poisid, kellel on olnud varajases lapsepõlves probleeme seotusega, sooritavad 3x suurema tõenäosusega vägivaldseid kuritegusid. Bowlby: deprivatsioon põhjustab pikaajalisi raskusi, mida ei ole võimalik hiljem parandada • Rutter: deprivatsiooni efekt sõltub lahusoleku täpsest põhjusest – Mõjuvad pigem probleemid perekonnas, kui lahusolek iseenesest. Tõendusmaterjal näitab, et isegi privatsioonil ei pruugi olla püsivat, ümberpöördumatut efekti. Lahutuse ja lasteaia mõju seotuse ja suhete arengule Bowlby jägi võib igasugune ema ja lapse vahelise sideme katkestus kahjustada lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut • Tänapäeval on järjest rohkem levinud lahutus ja see, et emad lähevad tööle. Lahutus ei ole üksainus sündmus, vaid keeruline muutuste jada: konfliktid, lahusolek, muutused elustiilis
2. 200-300 punkti, haigestusid inimesed neile sündmustele järgneva aasta jooksul 50 protsendilise tõenäosusega 3. üle 300 punkti, tekkisid inimestel tõsised kohanemisraskused ja haigestumise tõenäosus oli juba 70 protsenti Punktid ja sündmused: 100- elukaaslase surm 29- raskused ämma või äiaga suhtlemisel 73- lahutus 28- väljapaistev isiklik saavutus 65- abikaasast lahusolek 26- naine läheb tööle väljaspoole kodu 63- vangistus või jääb töölt ära 63- pereliikme surm 25- suured muudatused elamistingimustes 53- tõsine haigus või vigastus 24- oma elukorralduse ja harjumuste muutmine 50- abiellumine 23- raskused ülemusega 47- vallandatakse töölt 20- elukoha muutus
Schirreni materjalid järjest enam Põhjasõjaga seotud. Patkul Liivi rüütelkonnas mängis suuresti rolli Põhjasõja puhkemises. Näib, et Patkulist algselt teatu ei vasta tegelikkusele, Schirren pettub asjades, mida varem kaitses. Kokku aetud materjalid (ärakirjad jne) on suured hulgad, Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis Schirreni portfell. Suurt teist Põhjasõja ajaloost ei sündinud nagu varem loodeti, põhjus Schirreni kui ajaloolase pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline. Viljakamaid allikate kogujaid ja publitseerijaid. 1932 asutasid baltisakslased Carl Schirreni Gesellschafti. II maailmasõja järel taastati, tänini
I. Valguse headus, mida valitseb Valguse Kuningas oma kaaskonnaga; rahu ja harmoonia II. Pimeduse kurjus, mida valitseb Pimeduse Vürst deemonitega; rahutus Algselt olid need 2 maailma lahus ning meie maailma ei eksisteerinud Õpetus koosneb kolmest ajast, kus kahe alge suhe erineb: I. Minevik 2 alget on teineteisest lahus II. Olevik 2 alget on omavahel segunenud III. Tulevik 2e alge lahusolek taastatakse Kuidas pimedus ja valgus segunesid - Pimeduse deemonid soovivad tungida valguse maailma. Valguse Kuningas loob valgusainest esimese inimese ehk hiiglase, kes astub pimeduse armeega lahingusse ning kaotab. Tema 5 poega süüakse deemonite poolt ja seega satub valgus pimeduse sisse. Esimene inimene äratatakse ellu ning deemonite laipadest ehitatakse meie materiaalne maailma, mis tõstab valgusolluseid kõrgemale ning puhastab neid = meie maailma eesmärk
annaabi.ee 
