Kiindumusteooria (0)

Kiindumusteooria sai populaarseks pärast ettekannet Maailma tervishoiu organisatsioonist, 1951. aastal, millal John Bowlby pakkus:
“What is believed to be essential for mental health is that the infant and
young child should experience a warm , intimate and continuous
relationship with his mother … The long period of helpless infancy of the
human species entails serious risks, so it is of crucial importance to
survival, that the child and its mother should become attached.”
See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus.
Kiindumus , seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja

Emotsionaalne kohalolek

• Soojuse väljendamine
  

• Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele
  

• Aktsepteerimine
  

John Bowlby tööd 1950. aastate jooksul, olid alguses kontsentreeritud ema ja lapse suhetel, aga hiljem tema ja teised psühholoogid tõid väljundiks, et laps saab tunda kiindumust ka teiste pereliikmete vastu.
Alates 1950 aastast, uuringud näitasid, et vanemate ja laste vahel on eriline side, mis on tähtis aspekt laste kasvatamisel.

• Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele, see mõjutab tema isiksuse kujundamist
  

• Paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) mõjutavad lapse arengut ja käitumist hilisemas elus.
  

Lapse lahusolek tema bioloogilistest vanematest või sugulastest viib negatiivse tagajärjeni, näiteks emotsionaalseks kõrvalekaldumiseks (võõrandumine). Lapse eemalolek bioloogiliste vanematest või sugulastest, kannab negatiivseid tagajärge, näiteks, emotsionaalne hälve (võõrdumine).
Lapse emotsionaalne side on väga tähtis esimesel kuuel aastal. Selle sideme puudumine võib tekitada probleeme lapsepõlves, puberteedis ja täiskasvanute elus. Tugev ja soe emotsionaalne side aitab lapsele (a) tulevikus moodustada sügavaid ja tugevaid armastus suhteid , (b) leppida kokku isikuvajaduste rahuldamiseks, (c) luua suhteid, mis viivad koostööni teiste inimestega ja (d) motiveerida end õppimiseks ja töötamiseks.

• Sünnist kuni kahe kuuni : arvestatakse, et lapsel toimub sotsiaalse käitumise areng. Ta võib demonstreerida huvi inimeste vastu, visuaalselt jälgida liikuvust ja teraselt kuulata hääli.
  
• Kolmest kuni kuue kuuni : laps on juba suuteline eraldada ja ära tundma, tuttavaid ja mitte tuttavaid inimesi.
  
• Seitsmest kuust kuni kolmanda eluaastani : laps tahab lähedust ja kontakti. Ta valib ja kontakteerub inimesega, kellega ta tunneb end mugavalt ja turvaliselt.
  
• Neljandast eluaastast ja vanem: laps hakkab mõistma teiste inimeste arvamust. Füüsilise kontakti vajadus väheneb, laps tahab iseseisvust.
  

Imikud saavad mugavust ja turva tunnet inimestelt, kes hoolitsevad nende eest. Väikestel lastel on erinev käitumine kiindumuses, et näidata erinevaid vajadusi.
Näiteks, näidata et laps vajab tähelepanu, võib ta:

• vaadata silma – lastele meeldib silma vaadata
  
• naeratada
  
• hoida teie kätt kõvasti
  
• jäljendada žesti
  
• olla lõdvestatud ja huvitatud
  
• nutta
  

Et näidata, et ta vajab und või puhkust, võib laps:

• Pöörata pilk ära, panna silmad kinni või haigutada
  
• jonnida
  
• olla pinges
  
• nutta
  

On oluline reageerida sellele, et laps jääks rahul. Kui teie laps saab seda, mida ta vajab, näiteks, naeratust, puudutust või sülelust, tunneb ta end turvaliselt. Laps teab, et ta võib lõõgastuda ja mängida rahulikult . Sellisel moel, võimaldab side ühendada lapsele tervisliku arengu. Kui laps ei saanud vastureaktsiooni, siis võib ta tunda hirmu ja ärevust. Ta võib muutuda vaenulikuks teiste inimeste suhtes, võivad tekkida probleemid õppimisel, samuti suure tõenäosusega võivad tekkida psühhilised ärritused hilisemas vanuses.
Ärevust võivad lapsel esile kutsuda kolm tegurit:

• Laps ise: näiteks haigusest või väsimusest
  
• Keskkond: kavandatav oht või hirm
  
• Kiindumus: ebakindlus kiindumuses
  

Ainsworth ja Bell 1970.aastal viisid läbi väga huvitava eksperimendi, mis on baseerunud ühele kõige põhilisematest inimeste emotsioonidest: hirmul. Seda nimetatakse: Veider situatsioon.
Eksperiment seisnes järgnevatest etappidest:

Ema ja laps tulid koju.

Ema ja laps jäävad üksi, laps mängib mänguasjadega.

Võõras siseneb tuppa , räägib emaga.

Võõras läheneb lapsele.

Ema lahkub toast. Laps jääb toppa võõraga.

Ema tuleb tagasi.

Ema lahkub koos võõraga. Laps jääb üksinda.

Võõras tuleb tagasi, proovib lapsega mängida.

Ema tuleb tagasi.

Võõras lahkub.
Vaatlejad uurisid 4 eripärasust lapse käitumises:

Jagatud ärevus

Lapse valmidus õppimiseks

Kartus võõra vastu

Käitumise taasühinemine
Oma vaatlustele põhinedes, Ainsworth ja Bell avastasid , et 66% lastest olid rahulikud: need lapsed muutusid kurvaks, kui ema lahkus, ja olid rõõmsad teda nähes, kui ta tuli tagasi. Nad olid natukene ettevaatlikud võõraga, kuid olid sõbralikud võõra suhtes, kui ema asus kõrval.
22% lastest oli ükskõiksed, kas ema on kõrval või mitte, ja polnud väga rõõmsad, kui ta tuli tagasi.
12% lastest tundsid tugevat hingevalu ema lahkumise tõttu. Laps samuti lükkas ema tagasi, kui ta tuli tagasi. Hilisemad uuringud näitasid, et on olemas veel 2 lapseliigi:
1) Ühed ei näidanud emotsioone, kui ema läks ära või tuli tagasi. Selline käitumine oli seletatud sellega, et lapsed olid allutatud vägivallale või raskelt allasurutud, ema poolt.
2) Teise olid rahulikud ja iseseisvad. Nad olid valmis sotsiaalseks koostööks.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et olen nõus autorite sõnadega. Iga päev kohtame inimesi, kõikidel on erinevad iseloomud , eesmärgid, suhtumine maailmasse ja teistesse inimestesse. Meid mõjutavad vanemad, sugulased ja ümbritsevad inimesed, kes positiivselt kes aga negatiivselt, mõnda kiindume mõni ,aga möödub meie elust.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.teachingexpertise.com/articles/attachment-theory-1116
http://www.spring.org.uk/2008/03/strange-situation-window-on-childs.php
http://raisingchildren.net.au/articles/attachment.html
http://www.essex.ac.uk/armedcon/unit/projects/wwbc_guide/wwbc.chapter.1.english.pdf