Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailmareligioon - Budism (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni
BUDISM
Sissejuhatus
Budism on Siddhartha Gautama Šakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon , mis tekkis 6.-5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele.
Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda , sest kannatusel on põhjus.
Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr)
Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama.
Budismi levik
Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi.
Sansaara ja nirvaana
Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit , millest tahetakse eemalduda – olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi.
Nirvaana on tee siht, seisund kuhu soovitakse jõuda – kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. Nirvaanasse jõudmine tähendab ka taassünnitsüklist väljumist.
Mõtlus ehk meditatsioon
Mõtlus on vahend oma meeleseisundite mõjutamiseks. See näitab teed, kuidas arendada oma meelt meele abiga, suurendades kõigepealt üldist tähelepanelikkust ja teadlikkust ning positiivset meelestatust ja seejärel kasutades tugevnenud ja puhastatud meelt, et näha asjade tõelist olemust.
Mediteerides kasutakse abivahendina mandalaid, mis sümboliseerivad vaimset, kosmilist ja hingelist korrastatust . Mandala on maailma sümboolne projektsioon , mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse


Neli õilsat tõde
Neli õilsat tõde on budistliku usundi alusmõtted, mille ütles Gautama legendi järgi välja oma esimesel jutlusel.
  • Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust.
  • Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.
  • Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest.
  • Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida niinimetatud Õilsat Kaheksaosalist Teed.

    Õilis Kaheksaosaline Tee
    Kaheksaosalise Tee esimene pool esindab vahetut vaimset taipamist ja kogemust ning ülejäänud tee esindab kogu meie olemuse muutust, kõikide selle külgede, kõikide selle kõrguste ja sügavuste muutumisest vastavalt esialgsele taipamisele ja kogemusele.
  • Õige arusaam.
  • Õige tee.
  • Õige kõne.
  • Õige tegutsemine.
  • Õige eluviis.
  • Õige püüdlus.
  • Õige ärksus.
  • Õige keskendatus.
    Kolm kalliskivi
    Kolm kalliskivi on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu.
    Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Šakjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru.
    Eluratas
    Budismi kohaselt on maailmas kahesugust sõltuvust. Eluratas on sõltuvate tegurite suletud tsükkel, milles inimesed kamaloka tasandil viibivad seni, kuni nad pole sellest välja saanud. Kui valgustuse kaudu pääsetakse, siis liigutakse mööda vabanemise spiraali .
    Karma – teo ja tagajärje üleüldine seadus
    Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.
    Kasutatud kirjandus
    http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/budism.html
    http://www.budakoda.ee/sissejuhatus.html
    http://www.mandalad.eu/
    http://budism.weebly.com/eluratas.html
    http://et.wikipedia.org/wiki/Karma
    http://et.wikipedia.org/wiki/Budis m
    http://zzz.ee/index.php/Budism#P.C3.BChad_tekstid
  • Maailmareligioon - Budism #1 Maailmareligioon - Budism #2 Maailmareligioon - Budism #3 Maailmareligioon - Budism #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariiiie Õppematerjali autor
    Budism on Siddhartha Gautama Šakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.-5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele.
    Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Budismi olemus-põhilised tõed ning mõisted
    3
    docx

    Budismi olemus, põhilised tõed ning mõisted

    Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood ­ budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha ­ munkade ja nunnade kogukond Sansaara ­ lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath ­ peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks. Siddhartha Gautama ­ budismi rajaja, prints Stuupa ­ tavaliselt templi juures asuv kellakujuline ehitis, kus algselt hoiti reliikviaid Theravaada ­ Lõunapoolne budism. Tipitaka ­ ,,Kolmikkorv" ehk ,,Kolm korvi"; kolmeosaline budistlik kaanon. Sansaara ja nirvaana Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda ­ olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht,

    Aerodünaamika
    BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS
    13
    docx

    BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS

    ....................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks budismi, kuna see tundus teistest usunditest kõige erinevam ja polnud sellega eelnevalt eriti tuttav, mis tegi budismi uueks ja huvitavaks. Budism erineb teistest usunditest kõige rohkem ilmselt selle poolest, et budism keskendub endas sisemise rahu saavutamisele ning läbi selle nirvanasse pääsemisele, mitte jumala teenimisele, nagu enamik uske. Budism ei ole meie ühiskonnas eriti aktuaalne teema, kuid ma arvan, et see tuleneb religiooni tugevalt rahu rõhutavast iseloomust ning, et budismi järgijate eesmärgiks ei olegi ühiskonnas silma paista.

    Usundiõpetus
    Jaapani budism
    16
    doc

    Jaapani budism

    Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12

    Kultuurilugu
    Budism-referaat
    11
    docx

    Budism (referaat)

    Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas

    Filosoofia
    Keskkooli kogu materjal budismist
    9
    doc

    Keskkooli kogu materjal budismist

    Usundilugu Budism Dharma ­ seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha ­ kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ­ ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.

    Usundiõpetus
    Budismist üldiselt-budismi sümbolid
    50
    doc

    Budismist üldiselt, budismi sümbolid

    aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel ­ see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha

    Religioon
    Budism
    19
    ppt

    Budism

    Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.­5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis

    Religioon
    Usundiõpetus 10 klass Budism
    3
    doc

    Usundiõpetus 10.klass Budism

    Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti

    Usundiõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun