Marie underi loomingu põhjalik analüüs (2)

Marie Underi loomingu analüüs
Marie Underi looming jaguneb luulekogude alusel neljateistkümnesse perioodi:
1) 1918 - EELÕITSENG
Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas. Koolis käis ta 1893- 1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid tema saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed . E. Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama. Marie abiellus 1902 . aastal raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Kuntsnik Ants Laikmaa soovitas ja julgustas tal hakata kirjutama eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht " Postimees " Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". 1906. aasta viimasel veerandil pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre – Hedda ja Dagmariga. Marie Under kujunes luuletajaks pikkamööda.
Marie Underi loomingus paistab silma igatsus , samas kirjeldab ta loodust väga elavalt ja ehedalt. Luuletaja annab edasi erksaid meelemuljeid – eeskätt värve ja varjundeid. Luuletuses kirjeldatakse päikese ja pilvede varjumängu loodusega. Aia valgele müürile paistev päike muudab kivi näiliselt pehmeks, äratab rohukõrtes tulikeeled, selle loojudes muutub loodus uuesti külmaks ning sügavaks ja värvid justkui kaovad.
Luuletuses väljendub autori igatsuse päikese järele, mis muudab looduse elavaks. Kuid seal väljendub Marie Underi õnne ootus ja puhkev tundeelu .
2) 1917 - SONETID
Hackerite abielu purunes lõplikult Esimese Maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka hiljem abiellus. Underi esimese luulekogu “Sonetid” avaldas “Siuru” kirjastus aastal 1917. Tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika.
Marie Underi luuletuses „Lapsed“ esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega.
Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik.
3) 1918 - SININE PURI
Marie Underi kolmandas luulekogus „Sinine Puri“ jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses „Öö“ on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast , seevastu kujutab ta luuletusi siiralt ning silma paistavad mõtisklevad toonid.
Väljatoodud luuletuses on näha autori ärevus ja hirm nagu kardaks ta elu haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud – seda kujutatakse vabalt.

1920 - VERIVALLA
Luulekogudes „Verivalla“ (1920) ja „Pärisosa“ (1929) hülgas Marie Under suure aineala ja stiili ekspressionistliku ajaluule kasuks.
Luuletuskogus „Verivalla“ toimub Underil järsk stiili muutus. Senine helge maailmanägemine asendub kaose- ja katastroofimeeleoludega. Ta hakkab juurdlema selle üle, et miks mina võin elada, kui teised surevad. Hiljem leiab ta sellele vastuse – „Saada hääks!“.
Luuletaja jutustab nii ennda sise- kui ka välismaailmast ning kuidas maailm on väga ebaõiglane. See võtab paljudelt noortelt inimestelt elu, jättes alles vaid korjused kaarnate tiiva varju. Luuletused on suuresti kurbuse- ja surmateemalised, kuid samas küsitakse: „Miks sa elan ? Miks mulle on elu jäetud?“. Hiljem hakkab Marie Under nägema uut lootuskiirt peale suurt katastroofi.

1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922
Neljandas ja viiendas luuletuskogus sisenes Marie Underi luulesse filosoofiline mõtlemine. Viiendas luulekogus juurdleb ta suurte elu küsimuste üle, mõistes looduse ülemvõimu ja inimese alandlikkust looduse ees. Ta leiab, et inimene on loodud siia maailma küsijaks ja uurijaks koos oma õnneotsingutega, mis sisenevad tema luulesse. Sellepärast kirjutab ta luuletuse noortele, arutades küsimusi, jagades mõtteid ja tundeid.
Luuletuses „Me Ärkame“ väljendub tärkamine peale masendust, leides üles selle, mis surma padrikusse kaotsi oli läinud. Tuleb aeg täis päikest, valgust, soojust ja rõõmu. Ärgatakse ning põlves sirgub uus jõud.

1928 - HÄÄL VARJUST
Peale igat tõusu on ka langus. Samamoodi vaheldus ka Marie Underi looming. Sellesse tuli elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus. See väljendub erinevates luuletustes .
Luuletaja loob pildi viletsast hääbujast linna aulis, mille koht sai ta inspiratsiooni väiksena ise samasuguses keskkonnas sirgudes.
Luuletuses „Agulis“ kirjendatakse elu: „majad kui ussitanud seened“, „on lapsi värval: kaelad kui peened !“. Väljendub sealne karm ja väga vaene elu. Ta avaldab selle üle kahetsust ja protesti, mis autori hinge vaevab .
Marie Under käis Pariisis, ta oli ta vaimustuses sealsest kõrgkultuurist kuid ta ei jätnud tähele panemata sealseid vaeseid, mis selle uhkuse kõrval eksisteerisid. Marie Under justkui ei tea, kuidas elada või mida teha - kas nutta või naerda.
Luuletuses „Kaks Kitse “ väljendub autori sisemised valud ja piinad, mida lahusolek põhjustab. Tekib küsimus: „Mis saab meist ometigi?“.

1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST
Marie Underi luule muutus varjuluulest elukiitmise ja valguse luuleks. Ta hakkas piltlikult uskuma elu kadumatusse, teisalt suurenes tema kasvutung. Luule muutus mahedamaks, sõbralikumaks ja looduskeskseks ning isegi huumorimeel sisenes sellesse. Ta hakkas kujutama ilusaid maastikke ning loodusega ühtesulamine ja inimese side tugevnes sellega.
Looduse kõrval kujutas Marie Under ka linna tänavamuljeid. Sel perioodil oli tal silma paistvalt jõuline elu ja looming. Luuletaja imetles linde ja nende eluviisi.
Luuletuses „Puu Lindudega“ on näha, kuidas Marie Underi looming läks helgemaks, võrreldes eelneva kurva perioodiga. Ta mõtiskleb lindude elu ja olu üle, samas imetledes nende muretut laulu.

1929 - ÕNNEVARJUTUS
1929. aastal ilmunud „Õnnevarjutus“ koosnes 12 ballaadist. Selles räägitakse rahvaluulele ja -uskumustele ning isegi piibli ainetel põhinevaid jutte .
Valdavalt oli ballaadide teemaks inimeste õnneigatsus. Tihti segasid selle otsinguid inimestes endis olevad vastuolud, mis tekitasid probleeme, hävitades tehtud või saadud head. Selleks oli näiteks liigne uudishimu, mille tagajärjel kalumees oma õnne, mille oli ta merineitsit koju tuues saanud.
Luuletuses „Orb“ räägitakse orvust, kes oma ainsat lammast koju viies pidas kinni kui kuulis pilavat poistekampa , istus maha mere äärde ja hakkas nutma , igatsedes paremat elu.
Marie Under oli sellel eluperioodil Eestis väga ainulaadne, vaid vähesed suutsid tema loominguga võistelda.

1930 - LAGEDA TAEVA ALL ja

1935 - KIVI SÜDAMELT
„Lageda taeva all“ ja „Kivi südamelt“ on rõõmsa luulega . Need on ilmunud enne Teist Maailmasõda.
Kogus „Lageda taeva all“, luuletuses „Puhastus“ jutustab luuletaja saastast, mis on vaja ära visata, et oleks lihtsam elada.
Loomingut käsitletakse väga elutruult, fantaasiamahukalt ja mõtisklevalt. Luule oli looduslähedaselt elav, samas mõtiskles inimeste suhete üle. Vaatamata sellele hoidis Marie Under suhet loodusega ning kujutas loomi ja linde. Huvitav on seejuures see, et ta otsis väsimatult lüürikat.

1943 - MURELIKU SUUGA .
Uudiskogu „Mureliku suuga“ ilmus „veriseima raevu“ aastail nagu Marie Under iseloomustas Teise Maailmasõja aega.
Marie Under pühendab selles kogus luuletusi oma ema mälestuseks. Selle kõrval on oluline koht Teisel Maailmasõjal, millest ta kujutab selle lähenemist ja kurbust toimunu üle. Küüditamine läheb talle eriti hinge. Seal räägitakse elust ja hävingust ning selle hingelisest ahistamisest.
Luuletus „Mõrane hommik“ jutustab ilusast talvisest hommikust, millest oli veel võimalik rõõmu tunda – ilusat talvehommikut nautida kodumaal, luba veel seista kuid südames on noor haav, mis ei lase sellest piisavalt rõõmu tunda.
Luuletaja tunneb kaasa neile, kellel pole sooja tuba ja süüa. Marie Under on geniaalne hetke ja tunnete edasi andja.

1954 - SÄDEMED TUHAS ja

1963 - ÄÄREMAIL.
Marie Under põgenes 1944. aastal Rootsi. Seal olles igatses ta kodumaale tagasi saada. Paguluses olles hakkas üha vähem ilmuma enda loodud luuletusi, valdavalt tegeles ta tõlkimisega.
Luuletuses „Põgenik“ väljendab metsik igatsus kodumaa järele, kuid tee on ära lõigatud.
Suureks sooviks on vaid saada kord koju tagasi, magada selle mullas välja kõik silmavesi.
Kogus „Sädemed tuhas“ otsib ta küsimusi elu suurtele mõistatustele seejuures kirjeldab ta oma elu õnnetaotlust ja selle äpardumist ning illusioonide purunemist luuletuses „Uneretk“.
Luuletuses „Ja langes üks täht“ väljendub elujanu, pilk möödunuile ja teadmine, et teekond läheneb lõpupoole.

1981 - MU SÜDA LAULAB .
Raamatu „Mu süda laulab“ on kokkuvõte Marie Underi teostest „Kogutud luule“ ( Stockholm , 1958) ja „Ääremail“ (Stockholm, 1963). Luba selle raamatu kirjutamiseks küsis Paul Rummo. Selle ta ka sai, kuid Marie Under ei näinud seda raamatut, kuna ta suri 25. septembril 1980. aastal. Ta elas 97 aastaseks, mille jooksul jättis ta sügava jälje Eesti kirjandus ajalukku.
Marie Under on maetud Stockholmi metsakalmistule.
Lõppsõna:
Marie Under on üks geniaalsemaid luuletajaid Eesti ajaloos. Tema looming varieerus imeilusa kevade kujutamisest surma ja selle taha jääva kujutamiseni. Peaaegu iga luulekogu oli omamoodi. Tema loomingut mõjutasid tugevalt elus kogetud asjad. Ta armastas oma kodumaad väga sügavalt, teotades ja arendades sealset kultuuri ka peale sealt lahkumist . Ta oli inimene, kes pidi nägema ja üle elama kaks maailmasõda. Lahkumine armastatud kodumaalt mõjus kõige rängemalt tema loometööle.
Kasutatud kirjandus:
- Marie Underi luulekogu „Lauluga ristitud“ (Karl Muru ja Tänapäev, 2006)
- M.Underi Luulekogu „Mu süda laulab“ („Eesti Raamat“, Tallinn, 1984)
- Marie Underi „Väike luuleraamat “ (Tallinn, 1987)
- Epp Annus , Luule Epner , Ele Süvalepp gümnaasiumi kirjandusõpik „20. sajandi I poole Eesti kirjandus“ (Koolibri, 2006)
9
AnnaAbi.com [Mi.S]