100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tipsiiii
Õppematerjali autor
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis
kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist ja nii edasi. Sansaara ja nirvaana
Seda, miks inimesed võtlevad asjade pärast, on võimalik näha. Sellised tunded saab ära tunda ja välja juurida. 4. Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee 1.Õige arusaam. 2.Õige meel. 3.Õige kõne. 4.Õige tegutsemine. 5.Õige eluviis. 6.Õige püüdlus. 7.Õige ärksus. 8.Õige keskendatus. Klooster: Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid. Annetamine: Annetatakse peamiselt sanghale. Annetamine aitab budistil muutuda osavõtlikumaks ja kaastundlikumas.
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas"
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt
2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde. 4. Et jõuda ihade ja järelikult kannatusteta seisundisse, tuleb järgida nn õilsat kaheksaosalist teed: täiuslik nägemus, täiuslik tunne, täiuslik kõne, täiuslik käitumine, täiuslik eluviis, täiuslik püüdlus, täiuslik tähelepanelikkus ja täiuslik keskendumine. Seda nimetatakse kannatuse lakkamise õilsa tee tõeks. Sansaara ja nirvaana Sansaara- tähistab tee algust ehk seisundit, millest soovitakse vabaneda Nirvaana- tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda Sansaara on seisund, mis on lahutamatult seotud kannatuste ja olendite ümbersünniga. Nirvaana saavutatakse iseenda püsivusega,
aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha
Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, ent tal endal puudub kuju. SÜMBOLID Ratas on budismieelne kuningavõimu sümbol. Kuigi Siddhartha ütles lahti
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid