Religiooni iseloomustus
Usulis - filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6.
sajandil e. m. a.
Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis
ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille
mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju
kui intellekti.
Budismis on 4 tõde:
1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on
kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus.
Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude
ebameeldivaga on kannatus.)
2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid)
3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega)
4. Selleks on 8-osaline tee.
8 osaline tee:
1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist.
Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises
uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba.
2. Õige kavatsus . Pahatahtlikkusest, julmusest vabad
mõtted
3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest,
ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust.
4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine - varastamine,
tapmine
5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus
söömises.
6. Õige püüdlemine. Vabanemine lootmisest ja kartmisest.
7. Õige mõtlus - ärksus. Teadmine, mis on tõed.
8. Õige keskendatus. Kõik on suunatud ühte - kannatuste
lõpetamisele.
Ajalugu
v. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kristel Onno 10ac Mis on budism? Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budism tekkis Indias 5 6. sajandil e. m. a. Budismi levik Enimlevinud on tänapäeval budistlik õpetus Kagu Aasia riikides, Kambodzas, Tais, Jaapanis ning Tiibetis, üha rohkem ka Lääne Euroopas ja USA s Ligikaudne budistide arv on 260 miljonit Õpetuse alused Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Virgumine
Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kuulutati pühaks 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budism on teiste religioonide seas ainukordne selle poolest, et ei esitata jumala definitsiooni. See ei tähenda, et budistid jätavad jumala kõrvale, nad lihtsalt keelduvad jumala defineerimisest, uskudes, et igal definitsioonil on piirid, kuid jumal on piirideülene ja käsitamatu. Tulemuseks on see, et budism ei ole konfliktis ühegi teise religiooniga. 1.1.Leviala Budism on oma levikult maailmas kuuendal kohal. Hiinas, Tiibetis ja Jaapanis on budismil üle 300 miljoni järgija, lisaks veel 10 miljonit Indias ja Birmas, kuid budistide arv Indias, selle sünnikohas, väheneb. Tõelised Gautama õpetuse järgijad on peaaegu väljasuremas kuna kaasaegne budistliku religiooni vorm, eriti Jaapanis, Hiinas ja Tiibetis, sarnaneb väga vähe tõelise Gautama Buddha õpetusele. Budistidel Birmas
aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid