Laps surmast (0)

Imiku ja v�ikelapse kujutlus surmast. Meie ajal on surm tabu. Seda peetaks �udsaks ja hirmsaks, ning viiakse enesest v�imalikult kaugele, silma alt �ra. Hoolimata sellest kuuleb ja m�rkab laps surma �sna tihti. Oma k� simustele ta enamasti vastust ei saa, sest t��piline t�iskasvanulik reageering k�simustele on negatiivne. Ei peeta vajalikuks lapsele surmast r��kida. Kuigi t�sistest asjadest r��kimine valmistab vanematele raskusi, peaksid lapsed saama vastuseid oma k�simustele just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma m�istab. On leitud, et juba �sna varakult tajub laps elu bioloogilisi r�tme, n�iteks une ja �rkveloleku,�� ja p�eva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida t�hendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb m� ngides silmad kinni, siis �pole teda olemas�, silmi avades �tuleb ta siia maailma tagasi�. Selles m�ngus kogeb laps mitmeid surma ja � lest �usmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja r��mu. Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed pimedust kartma . P� hjuseks on hirm tundmatuse ees . Maailm on lapse jaoks olemas vaid niikaua, kui ta seda n�eb. Pimeduses kaovad asjad lapse � mber ja laps hakkab kartma, et ka tema v�ib kaduda. Samas eas hakkab laps kartma ka seda, et vanemad j�tavad ta maha. Ta tunneb hirmu eraldatuse ees ja iga ema v�i isa lahkumine v�ib lapsele tunduda l� plik ja ta leinab oma vanemaid t�ie t�sidusega. Surm ja l�hike lahusolek on selles vanuses lapsele �ks ja seesama. Sellega v�ib seletada seda, miks osa lapsi kardab �htuti magama j��da-nad ei eralda ��d l�plikust pimedusest. Kolme-nelja-aastane laps ei tee samuti elul ja surmal selget vahet. Nende arvates on surm ajutine.Elus on k�ik see, mis liigub v�i liikuma paneb ja surm on see, mis ei liigu. N�iteks, kui m�nguasjaga m�ngida, siis on ta elus, kui mitte, siis surnud. Surm ja elu v�ivad selles vanuses lapse arvates vahelduda. Surm t�hendab lapse jaoks �raolemist, liikumatust, puhkust ja tegevusetust. Surnu on lapse arvates vaid ajutiselt surnud, ta v�ib j�tkata mingit teistsugust elu. Ta usub, et surnul on elava inimese tunded ja vajadused, et hauas elatakse edasi, seal on k�lm, janu ja n�lg. Enda surm pole lapse jaoks veel v� imalik , seet�ttu selles vanuses lapsed surma ei karda . Pigem v�ib neil surma vastu olla viha- lihtsalt sellep �rast, et inimesed surevad. Poistel kestab protest surma vastu kauem kui t�drukutel. Neljaaastase lapse m�tlemine on ��rmiselt fantaasiak�llane. Maagilisel m�tlemisel on nii h�id, kui halbu k�lgi. Hea on see, et lapsed m�tlevad surmast hirmuta. Halb on see kui laps arvab , et ta v�ib oma m�tetega kellelegi teisele paha teha. Need m�tted tekitavad lapses tugeva s��tunde, mis j��b vanematel sageli m�rkamata. Laps v�ib s��distada ennast nt. m�ne l�hedase inimese surmas. Lapsed on sageli unustatud leinajad . Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb , leinavad sageli tugevamalt ja kauem, kui vanemad sellest teavad. Tihti ei m�isteta lapse valu s�gavust. Leinavas perekonnas on lapse kindlustunne kadunud sest lapsed j�etakse sageli omapead. Nendega r��gitakse v�he ja neile ei selgitata toimuvat. T�himikud t� idavad nad oma fantaasiaga. Selleks, et laps end h�sti tunneks vajab ta koduses elus j�rjepidevust. S� ilitada tuleks igap�evarutiinid. T�htis on teada, et v�ikelastel esineb kriisiolukorras suhteliselt sagedasti kehalisi s�mtomeid : mitmesuguseid valusid, iiveldust, oksendamist, �ist voodim�rgamist, uneh � ireid . Laps vajab juhtunu kohta selgitusi isalt-emalt. Lapse k� igile k�simustele peab andma t�eseid vastuseid. Oluline on m�ista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Mida v� iksemad on lapsed, seda enam v�ljendavad nad oma leina m�ngides. Vanemaid v�ivad sellised m�ngud hirmutada, kuid neid tuleb aktsepteerida, sest lapsed teevad joonistades-m�ngides sama, mida t� iskasvanud r��kides. Oma surma tajub laps vanuseti erinevalt. Esimesel elupoolaastal reageerib laps haiguse valudele ja vaevadele � geda nutu v�i rahutusega. Valu korral on nutt v�imsam ja k�rgetoonilisem, lapse n�gugi on valulik . Haiguse korral on nutt viril, t�usva ja seej �rel vaibuva tooniga. Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles �pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente . Vanemad peavad p��dma s�ilitada rahu, sest nende n�rvilisus kandub �le ka lapsele. K�ige paremini rahustab last f��siline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel v�ljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline f��siline kontakt kuid m�nikord piisab ka sellest, kui t�iskasvanu viibib lapse vaatev�ljas. Teisel eluaastal on iseloomulik k�ne areng, laps muutub �mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli v�ivad haigusest tingitud n�rvipinge ja tugevad elaamused p� hjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte �hutada hirmu haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt t� helepanu haigusele. Kolmandal-neljandal eluaastal hakkab laps tajuma haigusest ja surma l�henemisest tingitud muutusi oma minas . Laps on �rritatud, sest haigus piirab iseseisvust. Haigusega kaasnev keskkonnamuutus p� hjustab hirmu, mis v�ib v�ljenduda taandarengus. Kuna lapse fantaasiates seondub haigus karistusega, siis tuleb kinnitada, et tema ei ole oma haiguses s��di. Et lapsel ei tekiks haiglas �ksij��mishirmu, siis tuleb alati leppida kokku koosolemise aeg. �ksiolekut leevendavad lapse jaoks armsad asjad. Kuna laps ei oska oma tundeid t�iskasvanute kombel v�ljendada, siis teeb ta k�ik selleks, et ise stressist �le saada. Ta v�ib pikka aega vaikida v�i k�va h�� lega nutta. Neljandal eluaastal �pib laps m�istma oma diagnoosi t�hendust. Ta teeb seda peamiselt l� hedaste k�itumisviisi p�hjal kuid eitab t�ielikult v�imalust, et tema v�iks lakata elamast oma pere keskel. Kui vanemad v�i p�etajad hakkavad lapsega surmast r��kima, tuleks varuda vestluseks palju aega. Lapsele peab andma v� imaluse k� sida oma seisundi kohta teda huvitavaid k� simusi ja kindlasti tuleb neile anda t�ep�raseid vastuseid, l�htudes lapse vanusest ja arengust. Mingil juhul ei tohi kasutada arusaamatuid v�ljendeid ja terminoloogiat. Last v�ib lohutada teadmine, et surm ei tee haiget ja et enamik inimesi ainult uinub . Surma m�istmisel v�ib abiks olla ka kujutluspildi loomine. N�iteks v�ib lapsele surma seletada unena. Last v�ib lohutada ka m�te, et ta l�heb ees ja j��b teisi pereliikmeid j� rele ootama. Surma juures kardab laps k�ige rohkem eraldatust emast ja teistest l�hedastest. Talle tuleb lubada, et ta ei j�� �ksi. Laps vajab alati l�hedust ( kehalist kontakti vajab ka suur laps), see annab talle teadmise, et ta on t�htis ja vajalik. K�ige l�hedasem inimene on tavaliselt ema v�i isa. Tema tunneb oma last ja oskab talle arusaadavalt selgitada, mis temaga toimub, teda rahustada ja julgustada. Haigusest tingitud piirangute ilmnemisel ei ole �ige kaotatut taga nutta vaid aidata lapsel v�imaluse piires edasi areneda. Tuleb r�hutada lapse tublidust oma haigusega v�itlemisel. Koduse elu korraldamisel on t�htis, et igap�evaelu kulgeks edasi nii normaalselt kui v�imalik. Haiglasolek ja teraapiad on lapsele ps��hiliselt v�sitavad. On oluline, et laps kogeks kodus olles positiivseid emotsioone. Last tuleb alati tunnustada ja julgustada sest see tekitab lapses usaldust ja turvatunnet. Lisaks lapsele vajavad toetust ka vanemad. Kui laps on haiglas, siis peab vanemaid julgustama olema haige lapse juures, ilma mingite ajaliste piiranguteta. Vanematel peab olema v� imalus r��kida oma lapse surmast arsti v�i �ega ja osaleda lapse edasise ravi planeerimisel. Kui vanemad soovivad ja kui on v�imalik, siis saab terminaalhooldust korraldada ka kodus. L�hedasi �petatakse kodustes tingimustes haiget hooldama ning julgustatakse usaldama oma v�imeid koduhooldustoimingute sooritamisel. Selgitatakse vanematele, kelle poole nad abi saamiseks peavad p��rduma.