20.sajandi sõdade võlu ja valu (0)

1 Hindamata

sajandi sõdade võlu ja valu
20. sajandi alguse kõige iseloomulikumaks nähtuseks on peetud imperialismi. Sõna imperialism on pärit ladinakeelsest sõnast imperium , mis esialgu tähendas võimu, seejärel suurriiki. See on aga otseselt seotud selle aja suurriikide vallutuspoliitikaga, mille käigus muudeti nõrgemad maad enda valdusteks.
Kuna majandus oli muutunud rahvusvaheliseks, polnud riiki, kes tahtlikult oleks soovinud maailmasõda valla päästa. Kuid oli üsna mitmeid asjaolusid, mis sellele siiski kaasa aitasid.
Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 vallandas Euroopas pahameeletormi, millest sai alguse konfliktide laine.
Tol ajal puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon, mis oleks suutnud tekkinud olukordi kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia . Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat.
Inimesed kujutasid sõda romantilise, üleva ja hülgavana. Algselt takistas sõda kõigis riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid sõtta innustunult, suures au ja kuulsuse ootuses ning peatses kojunaasmises. Eufooria asendus peagi aga reaalsusega.
1915. aasta alguseks olid läänerindel ehitatud välja kaitseliinid ja algas ohvriterohke positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi inglaste vastu, mis ei suutnud aga nende vastupanu murda. Järjest rohkem kasutati merel allveelaevu. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal oli ka hulgaliselt ameeriklasi.
Sõja venimine tekitas tüdimust, pahameelt ja kurnas väga sõdivaid rahvaid. Elatustase langes järsult, oli toidupuudus , levisid epideemiad. Sõjaväest deserteerumised olid sagedased, kuna perest lahusolek mõjus nii meestele kui ka nende peredele laastavalt. Naised pidid hakkama saama kõigi koduste töödega, mis naiste iseseisvumisele omakorda muidugi kaasa aitas, mille tagajärjel senine traditsiooniline peremudel sattus kriisi.
Riigi osa majanduses suurenes ning toetuse osaliseks said peamiselt suurettevõtted, mistõttu väikesed laostusid. Kontroll ressursside jaotamise üle läks samuti riigi kätte, mille tulemusel maksukoormus kasvas ja riigi positsioon samuti. Samal ajal kasvasid sotsiaalsed pinged ja vastuolud inimeste vahel.
1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele, kuna sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu ja aktiviseerus töölisliikumine. Enamlased eesotsas Leniniga, lubasid rahvamassidele kõike: rahu, leiba kui ka maad. Enamlaste toetajaks rahaga oli Saksamaa. Riigipöörde (oktoobripööre) tagajärjel moodustati 26. oktoobril 1917 Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin .
3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslaste maa-alad Venemaale ning Venemaa väljus sõjast.
Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne`i vaherahuga. Algas tõeline iseseisvumiste ja kodusõdade laine, kuna teisiti ei saanud ilmselt oma vabadust kinnitada.
1918 aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagreid, tapmised sagenesid. Nende trumbiks kodusõjas võib pidada võitlusvõimelist Punaarmeed. Majandus allutati riigikontrollile, palgad kaotati, toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati inimestele vastava korra järgi.
Venemaa kallaletundi tõttu 1918. aastal algas Eestis vabadussõda, mis lõppes aga venelaste lüüasaamisega ja Eesti sai kogeda vaba riigi elu. Vabariik kuulutati välja Tartu rahuga 2. veebruaril 1920.
Sõjajärgne Saksamaa majanduslik kitsikus, tööpuudus ning ebakindel olukord rahanduses aeglustas kogu Euroopa arengut, mis omakorda lõi soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 1920. aasta keskel alanud majandusliku tõusuga, mis oli lühiajaline, kuna 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika . Järgnes pankrottide laine tööstuses, varises kokku pangandus, miljonid inimesed jäid tööta, mistõttu järgnes vaesumine.
Enamikes Euroopa riikides levis demokraatia kriis, mis tõi kaasa mittedemokraatlikud liikumised, nagu kommunistlik, fašistlik ja natsionalistlik . Nende liikumiste etteotsa asusid: Itaalias Benito Mussolini, Saksamaal Adolf Hirler, Venemaal Jossif Stalin. Algamas oli tagakiusamiste ja represseerimiste aeg.
Eestis kehtis autoritaarne (K. Päts) võim, kus erakonnad olid keelatud. Eestile oli see majanduslikult edukas aeg.
Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri levik tekitas uusi konfliktikoldeid. Lääneriikide protest lisas hoogu Saksamaale väljaastumiseks Rahvasteliidust 1935. aastal. Hoogu said sellest ka teised diktaatorid . Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. aasta suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud.
23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mida tuntakse Molotov -Ribbentropi pakti nime all. Selles oli salajane protokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Selle võis uus maailmasõda alata .
Läänemaailm oli alustanud sõda lootuses, et sõjajärgne maailma tuleb parem, kuid pidi selles rängalt pettuma. Lõhe inimeste vahel oli muutunud tohutuks kuristikuks, oma naha päästmise nimel muututi täiesti loomaks: inimlikkus oli kadunud, maad võttis kadedus , reetmine , repressioonid ja tagakiusamine ning näljahäda.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 4 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Valge1 Õppematerjali autor

20.sajandi sõdade võlu ja valu

20. sajand sõda läänemaail ajalugu 12.klass essee NSV Liit imperialism

Sarnased õppematerjalid

doc

ESIMENE MAAILMASÕDA

*Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused sõjaplaane.

Ajalugu

doc

I maailmasõda ja selle tulemused

domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid *levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga *tekkisid suurriikide blokid Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi. Seepeale kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa õhutusel. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.aug

Ajalugu

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Oma osa sõjaka meeleolu tekkeletendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Raudteede ehitamine muutis riikide saatuse sõltuvaks täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende veatust elluviimisest. Kolmikliit · Saksamaa toetus Austria-Ungarile. · Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. · Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja Austria-Ungarile oli 20.sajandi esimesel kümnendil Türgi. Türgi lootis neilt toetust eeskätt Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit · Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. See tulenes Venemaa enam kui tuhande aasta vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. · Antandi kolmas osapool Inglismaa

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt

Ajalugu

docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

olulisemale kohale tõusis kaubandus Raudteede võrgu tihenemine võimaldas transportida kaupu kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud läbipõimunud majandusele tähendaks sõda katastroofi 20. saj algul hakkasid USA ja SM jõudma järele IM-le majanduses Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega

Ajalugu

odt

I maailmasõda

KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4

Ajalugu

doc

Lähiajalugu I

Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud

Ajalugu

docx

I MS ajend ja tulemus

Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3. I maailmasõja puhkemise põhjused.  I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast o sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid:  Saksamaa;  Austria-Ungari;  Türgi;  Bulgaaria (liitus 1915).

Ajalugu

Rohkem sarnaseid