Eesti NSV (1)

Eesti Nsv valitsemine.
Nõukogude võim taastati Eesti 1944.a. Punaarmee abil. Eesti NSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKP-s ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase.
Eesti NSV kohalikud valitsejad .
Sõjajärgsetel a. juhtis EKP-d Nikolai Karotamm . Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSV-s uus venestamisaeg . Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel.
Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus
Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonirežiimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha. Aastatel 1944-1953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne relvavõistlus-metsavendlus.Tegutsesid Pärnu,-Viru, ja Võrumaal. Loodeti etlääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülevõimu tugevnemist Ida-Euroopas.Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. 1950a esimesel poolel auruti aktiivne relvavõitlusmaha. 1949. aasta suurküüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu.Vaimne vägivald, ühiskonna vaimuelu allutati valiutseva režiimi ettekirjutustele. Kaasnes punapropaganda vohamine.
Avalik vastupanuliikumine
Võimud jätkasid repressioone vabadusliikumise vastu. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti, nendeüle mõisteti kohut poliitilistel protsessidel ning nad saadeti vangilaagritesse.
Side läänemaailmaga
Peamiseks infoallikaks olid sõjajärgsetel a. välisraadiojaamad:Ameerika Hääl keskusega NEW Yorgis ning Euroopas tegutsevad Vaba Euroopa ja Vbadusraadio. Edastasid ilma tsentsuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, komm ,analüüse sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s. 1960 a,
noorsooliikumine , rock- muusika , hipide liikumine ja moodsad teadusharud, kunstivoolud .Soome televisioon . 1965 a. avati Tallinn-Helsingi laevaliin , mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Sellega jõudsid eestisse lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemes. Nõukogude Lääneks, muutus.
Käsumajandus
Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor . Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandis-kolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud käsumajandusega kaasnes sundkollektiviseerimine ja industrialiseerimine . Viimane põhjustas massilise võõrtöölliste sissevoolu mujalt NSV Liidust .Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas.Soosustad linnastumist.
Nõukogulik kultuuripoliitika
Orienteeritus vene kultuurile . Nõukogude võim püüdis valikuliselt häbitada varasemat kultuuripärandit, sellesk põletati hävitati raamatuid jne. Hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandti. Alles jäeti vaid üksikuid aastakäigud perioodilistest väljannetestning mõned ekemplarid raamatutest. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus piiratuks. Lisandus tervet ühiskonda hõlmav punaporpaganda, mis pidi aitama allutaga kogu vaimusfääri valutseva režiimi kontrollile .
Kultuurielu lõhestatus
Teinemaailmasõdaja nõukogude võimu kehtestamine 1944 a. lõhestasid eesti kultuuri kaheks:välis-ja kodueesti kultuuriks .
Pärast 1950a toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud garitlased sunnitud oma loomingut ümberhindama. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige istungites, nt näitering, tants, laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeaod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine , majanduslike võimaluste kasv.
Maakultuuri hääbumine.
1960a. hakkasmaakultuur hääbuma, sest linnastumine mõjus. Maakoolid , klubid,raamatukogudpandi kinni. Osa siirdus emala linnadessem teised ostsid paremaid elu-ja töötingimusi teistes maapiirkondades.
Hardidusolud
Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, nt. Keskhariduse väärtus langes. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöösnt. Viidi sisse kursuste süsteem.
Kirik
Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kiriku mõju ühiksonnas, selleks viidi sisse ilmalikud kombed, levis ateism ,kirikuhooned riigistati.
Vaimne vastupanu venestamisele
Ühiskonnas leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu vägivaldse juhtimise süvenemine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine.Tekitas protesti . 1980a. koostati ja saadeti ajakirjandusele „40kiri”, milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.