50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
292 laadimist
Kokku alla laetud
13 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piparm9nditee
Õppematerjali autor
· Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M. · Stagnatsioon · Majanduskriis · Käsumajanduse tugevnemine · Sõjatööstus 2.P. · Poliitiline kriis · Kehtiva poliitilise reziimi mandumine · Stagnatsioon · Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud EESTI NSV ! ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2
revolutsiooni Stalini isikukultuse Valitses stagnatsioon Totalitaarne riik hukkamõist Poliitiline kriis Ainuvõim Sula periood Inimõiguste rikkumine ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino
senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950. aastatel soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja
Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS?
Teisitimõtlejate töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine, vaimselt sandistada (psühhiaatriline sundravi). Peamiseks võitlejaks dissidentluse vastu KGB. 14. Milles seisnes a) industrialiseerimine b) kollektiviseerimine? Industrialiseerimine eelisarendamine sõjatööstusele, prooviti kärpida kõigilt teistelt eluvaldkondadelt, et sõjatööstus oleks võimsam. Kollektiviseerimine 15. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust Eesti NSVs. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale lähtudes sealsetest juhtnööridest, koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS?
Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus.
Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik ulatuslikud repressioonid dessantude liikumise mahasurumine majanduslik allakäik suurenev mahajäävus Lääneriikidest sõjatööstuse eelisarendamine 4. Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel? 1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5
1.Tabel (EESTI NSV) 1.Aeg 2. Liider NSVL/ENSV 3.Sündmused 4.Iseloomulikud jooned Stalinism 1944-1953 J.Stalin 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest 1944.24.nov. kogu eesti territoorium on langenud Punaarmee kontro 1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid