Eesti NSV (13)

Eesti NSV

• Üldperiodiseering
  
• Sõjajärgne segadus
  

• Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile.
  
• EKP – Eestimaa Kommunistlik Partei – Keskkommitee 1. sekretär – Tegelikult täitis Moskva korraldusi.
  

• N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele)
  
• J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga.
  
• K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda .)
  
• V. Väljas 1988-1990
  

• Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule.
  
• Ebaausad valimised ja võltsid tulemused.
  
• Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud.
  
• Valitsus ehk ministrite nõukogu.
  
• Nõukogude salapolitsei KGB.
  

• 1940 teine pool ja 1950. algus – Stalinismi tippaeg Eestis.
  

- Peale Teist maailmasõda saabusid paljud inimesed Eestisse tagasi. Enamasti olid need sõdurid
- industraliseerimine
- põlevkivi tööstuse avamine
- inimeste lootus, et ehk läheb paremaks – Valge Laev
- Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad.
- Kooliposte vastuhakud
- Palju arreteeriti ja pandi vangi.
- Eesti raamatute hävitamine – põletamine, määrimine, ära rikkumine .
- Kolhoosid .

• 1950 teine pool ja 60-ndad. – Sulaaeg Eestis
  

- Olukord hakkas normaliseeruma.
- Inimestel rohkem vabadusi.
- Eesti kirjanikud said teoseid avaldada.
- Said võimaluseks kontaktid väliseestlaste ja kodueestlaste vahel.
- avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus.
- Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse.
- Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje.
- Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad)
- Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada.
- inimesed astusid Kommunistlikusse Parteisse.
- Eestil oli majanduses iseotsustamis võimalus.

• 1970 ja 80-ndate esimene pool – Stagnatsiooni periood
  

- seisakuaeg ühiskonnas
- arengut ei toimunud
- kommunistliku partei suur mõjuvõim
- majanduslikud raskused
- pidev defitsiit – kaubapuudus (talongid)
- demograafiline probleem – eestlased hakkasid vähemusse jääma.
- NSVL rahaloomine, koma saveticus
- vene keele ja kultuuri jõuline peale surumine
- looduse reostamine (suur ettevõtted, suur majandid ja sõjavägi.)
- sotsiaalne pessimism – käega löömine (alkoholism, enesetapud )

• 1980-ndate teine pool ja 90-ndate algus – Eesti taasiseseisvumine
  
• 1991... Taasiseseisvunud Eesti.
  

+
eestlaste haridustaset tõsteti ; Eestil võrreldes teiste NSV riikidega oli suurem kontakt välismaailmaga; Helsingi-Tallinna laevaliin; rahva kultuuriaktiivsus.
-
piirati eesti keele kasutamist ja kirjanike kirjutamist; Eesti ei saanud ise enda riigi tulevikku reguleerida, vaid selle otsustas kõrgem võim; Eestile omapärase kultuuri hääbumine ja asendamine vene kultuuriga; maakultuuri hääbumine; elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine teisejärguline.

• Vastupanu vormid
  

• 1940. - Metsavendlus – suurküüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu
  
• 1950. – põrandaalused noorterühmad, mitte avalikud.
  
• 1970. – Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele.
  

• Info läänemaailmast – välisraadiojaamad (Ameerika Hääl), Soome televisiooni saated, teadlased.