Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel (4)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel
Kordamine:

1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule
1922 sai riigi nimeks NSV Liit
Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas
1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine , toimusid massirepressioonid
Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi
1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist

I Sisepoliitika

NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei).

NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär)
Poliitbüroo

NLKP Keskkomitee

Parlamendi rolli täitis Ülemnõukogu, mis koosnes kahest osast:

Liidunõukogu

Rahvuste Nõukogu

Ametlikult oli riigipea NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Valitsuseks oli Ministrite Nõukogu. Valitsusjuht (= peaminister ) oli Ministrite Nõukogu esimees

Riigivalitsemises puudus demokraatia. Ülemnõukogu valimised ei olnud vabad valimised. Riigiasju otsustas tegelikult NLKP kitsas võimuladvik – Keskkomitee ja Poliitbüroo.
NB! Kuni Stalini surmani 1953. aastal jätkus NSV Liidus totalitaarne diktatuur.
Stalin oli kommunistliku partei peasekretär 1922-1953 ja Ministrite Nõukogu esimees 1941-1953. Teise maailmasõja järgses NSV Liidus Stalini ajal:

toimusid tohutud massirepressioonid (sh. näiteks 1949. a. küüditamised Baltikumis)

Vägivallapoliitikat teostasid Siseministeerium ja julgeolekuorganid. 1954 loodi KGB (eelkäija 1917 rajatud Tšekaa, hiljem nimi NKVD ). Repressioonide juhiks Stalini ajal oli siseminister Lavrenti Beria.
1950. aastatel kandis NSVLis erinevaid karistusi 5,5 miljonit inimest, neist GULAGis 2,56 miljonit.

valitses ideoloogiline surutis – ametlik ideoloogia oli kommunismiõpetus. Rõhutati maailma jagunemist kaheks vastandpooleks:

sotsialistlikud riigid – head, eesrindlikud, helge tulevikuga jne.

kapitalistlik maailm – vaenulik , võõras, roiskuv, manduv jne.
Kaasnes teaduse politiseerimine (lõssenkim, kaotati “ebateadus” geneetika jne.).
Ametlik kultuur – kirjandus, kunst , muusika – ülistas nõukogude võimu, kommunistlikku korda, Stalini isikut. Stalinismiaja kunst (eriti arhitektuur !) oli suurejooneline, toretsev, pompöösne.

vohas Stalini isiku kultus

Selle tipp oli 1949 – Stalini 70. sünnipäev.
Peale Stalini surma 1953 (5. märts) algas NSV Liidu ladvikus võimuvõitlus.
“Stalini kohale” pretendeerisid:

siseminister Lavrenti Beria

Georgi Malenkov (sai peale Stalinit Ministrite Nõukogu esimeheks, 1953-55)

Nikita Hruštšov (sai NLKP juhiks)
Esialgu tegutses väga jõuliselt Beria – hakkas parandama suhteid Läänega, vabastas vange vangilaagritest, edutas rahvuskaadrit liiduvabariikides. Tema enesekindlus teatud ringkonnale ei meeldinud, organiseeriti vandenõu, Beria arreteeriti ja lasti 1953. aasta lõpul maha (osalesid selles ka Malenkov ja Hruštšov). Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest.
Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hruštšov. 1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks.
NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress . Seal mõisteti sõnades hukka Stalini kultus ja tema aja massirepressioonid (Hruštšov pidas kõne kinnises seltskonnas. 1961 visati Stalin mausoleumist välja). 20. kongressiga alanud ühiskonna destaliniseerimine jäi aga pooleli .
Siiski nimetatakse Hruštšovi võimu aega NSV Liidus “sulaajaks”. Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hruštšovi tagandamiseni 1964.
Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks , vabameelsemaks) mõnevõrra.
NSV Liitu hakkas jõudma veidi infot ka läänemaailmast – erialaajakirjad, said võimalikuks valitud kultuuriinimeste ekskursioonid lääneriikidesse, Eestis näiteks taastusid sidemed sõja lõpul põgenenud väliseestlastega, Tallinna-Helsingi laevaliin seati sisse jne.
Kuna 1950. aastate teine pool oli ka NSV Liidu majandusele edukas, tugevnes kommunismi saabumise illusioon .
1961 võeti vastu NLKP uus programm, kus kinnitati sõnaselgelt: 1980. aastaks jõuab NSV Liit kommunismi! (tegelikult jõuti selleks ajaks peaaegu et nälja piirile)
Hruštšovi sulaaeg oli suhteliselt hea aeg NSV Liidus! Hruštšov tagandati võimult veretu vandenõu tulemusel 1964.
NLKP Keskkomitee uueks juhiks sai Leonid Brežnev, oli sellel kohal 1964-1982 (surmani). Ministrite Nõukogu esimees 1964-1980 oli Aleksei Kossõgin.
Esialgu püüdis ka Brežnev ellu viia uuendusi , ent peale 1968. aastat, eriti aga 1970. aastatel valitses stagnatsioon (ehk seisak ) nii majanduses kui vaimuelus. Sellel ajal omandas nomenklatuur (=teatud ametikohad partei- ja võimuaparaadis, kitsas isikute ring) tohutu võimu. Lokkasid kuritarvitused, korruptsioon . Viimastel eluaastatel oli Brežnev haige, nõder, tönts – naeruväärne!
1982 Brežnev suri.
1982-1984 oli NLKP peasekretär Juri Andropov (suri 1984)
1984-1985 oli NLKP peasekretär Konstantin Tšernenko (suri 1985)
Ministrite Nõukogu esimees 1980-1985 oli Nikolai Tihhonov
NSV Liidus kehtis gerontokraatia ehk vanurite võim!
Muu maailma silmis oli NSV Liit oma iga- aastaste riigipeade matustega juba natuke naeruväärne, seda mõistsid riigijuhid isegi. Seepärast valiti 1985 parteijuhiks juba märksa noorem ja elujõulisem mees – Mihhail Gorbatšov.
II Majandus
NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus – tööstus, kaubandus, transport, maa jne. – oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile.
Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt .
1945 tootis tööstus 91% sõjaeelsest tasemest, põllumajandus 60%.
Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu.
1947 kaotati kaardisüsteem. Tööstuses ületati sõjaeelne tase 1950, põllumajanduses 1952. Selle hind oli aga ränk: maal surid inimesed nälga. Kui oma riigis valitses põud, müüs NSV Liit ikkagi vilja välja jne.
Hruštšovil puudus terviklik majanduspoliitika , toimusid pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad ( maisikasvatus , ruutpesiti külvamine jne.)
1953-55, kui Ministrite Nõukogu esimees oli Malenkov, pöörati tähelepanu ka kergetööstusele ja tarbekaupade tootmisele.
Hruštšovi ajal oli põhirõhk majanduses rasketööstusel. Majandus arenes siiski üsna kiiresti, st. majanduse arengutempo oli kiire.
Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi.
1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. Hinnad tõusid, kaasnesid rahutused . 1963 ostis NSV Liit esimest korda vilja välismaalt. 1960. aastate teisel poolel majandus elavnes . Selle põhjuseks oli 1965. aasta majandusreform. (idee autor oli Ministrite Nõukogu esimees Kossõgin) Reform seisnes suurema iseseisvuse andmises ettevõtetele. Reform jäi siiski poolikuks, Brežnev oli selle vastu, reform sumbus käsumajandusse.
NSV Liidu majanduse areng oli ekstensiivne – see tähendab, et majandusnäitajate kasv saavutati uute töökohtade, uute ettevõtete loomisega , uute maavarade kasutuselevõtuga jne. (ekstensiivse arengu vastand on intensiivne areng – majanduskasv saavutatakse tänu tööviljakuse tõusule)
1970. aastatel, stagnatsiooniajal, oli seisak ka majanduses. Mahajäämus Läänest suurenes. Ekstensiivne majandusareng oli oma varud ammendanud.
Maailmamajanduse konjunktuur oli NSV Liidule soodne – naftahinnad tõusid, NSV Liit müüs naftat ja ostis nende rahade eest vilja.
Edukalt arenes NSV Liidus üksnes sõjatööstus. NSV Liidu elanike elatustase oli madal. 1970. aastatel muutus üha suuremaks mitmesuguste toidu- ja tarbekaupade defitsiit (=puudus).
NB! 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidus kujunenud nii poliitiline kui majanduslik kriis!
III Välispoliitika
(sellest punktist on suur osa räägitud peatükis “ Kahepooluseline maailm “ külma sõja teema raames)
Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liit kui võimsaim sotsialistlik riik oli külma sõja ühe osapoole juhtiv riik, üks “ poolus ” kahepooluselises maailmas. Külm sõda lõppes NSV Liidu lagunemisega 1991 (kuigi Gorbatšovi ajal suhted Läänega juba kõvasti paranesid).
Ühesõnaga – NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. NB! Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad .
NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm .
Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad . Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus.
Hruštšovi ajal suhted veidi paranesid, Hruštšov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest.
1970. aastatel, Brežnevi ajal, oli päevakorral pingelõdvenduspoliitika. (Brežnev käis visiitidel Prantsusmaal, USAs, Saksa LVs; Nixon käis Moskvas) Peale NSV Liidu vägede viimist Afganistani 1979 NSV Liidu suhted Läänega halvenesid taas. Suhete madalseis oli 1984 (kui USAs oli presidendiks Ronald Reagan ).
IV Dissidentlus
Dissidentlus ehk teisitimõtlemine NSV Liidus oli teisiti, st. mitte kommunistliku ideoloogia vaimus mõtlemine ja tegutsemine.
Stalini ajal käituti väga karmilt kõigiga, kes nõukogude võimu kritiseerisid. Sulaajal tekkisid suured lootused elu paranemisele – kui need purunesid (eriti peale 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmusi), kujunes välja dissidentlus. Tolleaegne dissidentlus NSV Liidus oli valdavalt vaikne, vägivallatu vastupanu – salaja käisid koos väikesed ringid , organisatsioonid , loeti ja levitati “keelatud” kirjandust jne.
Kuulsaimad dissidendid:

kirjanik Aleksandr Solženitsõn (1980 saadeti asumisele Gorkisse)
teadlane (tuumafüüsik) Andrei Sahharov (saadeti NSVList välja 1974)

Nõukogude võim vastas dissidentlusele repressiivpoliitikaga: vanglasse või asumisele saatmine, vaimuhaiglasse panek, vallandamine jne. Põhiline jälitusorgan oli KGB.
Pühendunud dissidente oli suhteliselt vähe, kuid nende toetajaid oli palju – kõik nad kokku olid siiski oluline survegrupp .

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 122 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

polynasia Õppematerjali autor

dissidentlus bre?nev

Sarnased õppematerjalid

doc

Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda

VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine

Ajalugu

doc

Venemaa 1953-2009

Svernik, Suslov, Kiritsenko, KK sekretär Leonid Breznev (1906-1982), KK sekretär Jekaterina Furtseva (1910-1974), Frol Kozlov (1908-1965), Soome kommunistide juht Otto Kuusinen (1881-1964), Averki Aristov (1903-1973), Nikolai Beljajev (1903-1966) ja Nikolai Ignatov (1901-1966). Oktoobris 1957 vabastati Zukov kaitseministri ja poliitbüroo liikme kohalt. Sellega oli Hrustsov kõik võimalikud ohud oma võimule kaotanud. Välispoliitika 1953-1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953. aasta alguses uued juhid, Trumani ja Stalini aeg oli läbi. Kui USA uus president Eisenhower oli endine sõjaväelane, siis Hrustsov oli talupojaperest pärit ja väga piiratud haridusega parteifunktsionäär. Seega mitte just võrdväärsed vastased, kuid nagu varem Stalin, nii oli ka Hrustsovi eeliseks tema maa absoluutne allutatus juhtkonna huvidele. Nõukogude välispoliitikat sel perioodil juhtis Molotov, jätkus põhimõtteliselt juba Stalini ajal väljakujunenud suund

Ajalugu

doc

Nõukogude Liit 1945-1991

NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude

Ajalugu

doc

Hruštšovi aeg

parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad. Nende rahumeelset demonstratsiooni tulistati. Palju inimesi sai surma ja haavata. Hukkunute seas oli palju juhuslikke inimesi, kes olid ilusal päikesepaistelisel päeval keskväljakule jalutama tulnud. Kui algas tulistamine, siis arvati, et lastakse paukpadrunitega. Põgeneda oli raske, sest demonstrantide selja taga oli 1 meetri kõrgune poolringis skväär Lenini monumendiga. Nõukogude ajalehed ei kirjutanud sellest midagi, küll aga rääkis sellest Ameerika Hääl ( 37, 44/ 1990). Novotserkasskisse oli saabunud ka Anastass Mikojan. 1963. aastal küpses uus kriis. Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva.

Ajalugu

doc

Nõukogude Liit ja USA peale Teist maailmasõda

Nõukogude Liit peale Teist maailmasõda Stalini viimased võimuaastad · NSV Liidu autoriteedi kasv · Sõja võitja oreool · 11-milj. armee Ida-Euroopas · Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid

Ajalugu

docx

Põhjalik konspekt külma sõja kohta

Sept 1963 täitus 10 aastat Hrustsovi võimuletulekust. Parteiaparaat valmistus selle suurejooneliseks tähistamiseks. Äkki aga kadus poodidest leib. Puhkes paanika. Kõigis linnades peale Moskva seisid inimesed pikkades järjekordades, kuid leiba ei tulnud müügile mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks

Ajalugu

doc

12. klassi ajaloo konspekt

· presidentaalne vabariik suure võimuga president · loobuti koloniaalpoliitikast 1960.a. said iseseisvuse Aafrika asumaad, 1962 tunnustati ka Alzeeria iseseisvust · kiire majandusareng keskmiselt 5,8% aastas · sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga · gollistid C. de Gaulle'i pooldajate partei - Liit Uue Vabariigi Kaitseks (konservatiivid) võitsid 1958.a. parlamendivalimised, tõrjudes esmakordselt 2. kohale KP · C. de Gaulle'i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970) · 1969 1974 presidendiks gollist G. Pompidou b) Vabariiklased (liberaalid) võimul - presidendiks V. Giscard d'Estaing (1974 1981) c) Vasakpoolsed võimul presidendiks F. Mitterrand (1981 1995): · 1970

Ajalugu

ppt

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik

Ajalugu

Rohkem sarnaseid