Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTI NSV (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti NSV
  • Taastati 1944 aastal.
  • Sarnanes Nõukogude Liidu võimustruktuuriga.
  • Juhtiv koht kommunistlik partei.
  • Koosnes rahvakomissariaatidest, ministeeriumitest ja teistest keskasutustest 1946 aastani.
  • Peale sõda koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest.

Eesti NSV kohalikud valitsejad
  • Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm , kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm.
  • 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega.
  • 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda . Oli juhi kohal 1988 aastani.

Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus
  • Okupatsioonirežiimile aktiivne ja passiivne vastupanu.
  • Vägivallapoliitika mitmekesine , mida suunas parteiaparaat.
  • Elluviijaks julgeolekuorganid.
  • 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus.
  • 1950 aastal suruti relvavõitlus maha.
  • 1949 aastal suurküüditamine.
  • Vaimuelu allutati valitseva režiimi ettekirjutustele.
  • Punapropaganda vohamine.

Avalik vastupanu
  • 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem eripalgeliste demokraatlike liikumistega.
  • 1970 aastal muutus vastupanuliikumine avalikuks.
  • Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele.
  • Informatsiooni levitati välimaale.
  • Kontaktid Läti ja Leeduga ning pagulasorganisatsioonidega.
  • Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu.
  • Vabadusvõitlejaid saadeti vangilaagritesse.

Side välismaailmaga
  • Nõukogude Liit eraldatud nn raudse eesriidega.
  • Peamisteks infoallikateks välisraadiojaamad.
  • 1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga .
  • 1960 aastal noorsooliikumine, rock- muusika , hipide liikumine, moodsad teadusharud ja kunstivoolud .
  • Oluliseks sidemeks Soome.
  • 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin.
  • Eesti NSV muutus omamoodi “Nõukogude Lääneks”.

Käsumajanduse juurutamine
  • Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel.
  • Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine.
  • Kolhoosid ja sovhoosid.
  • Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool.
  • Soodutus linnastumine .
  • Mõned Eesti piirkonnad muutusid venekeelseks.

EESTI NSV #1 EESTI NSV #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blondike1009 Õppematerjali autor
Materjal on tegelikult mõeldud PowerPointi programmi jaoks. Siin on lühidalt juttu Eesti NSV liidust.

Sarnased õppematerjalid

Kontrolltööks kordamine
3
rtf

Kontrolltööks kordamine

· Stalini isikukultuse hukkamõistmine · Sulaperiood Breznevi aeg. 1. M. · Stagnatsioon · Majanduskriis · Käsumajanduse tugevnemine · Sõjatööstus 2.P. · Poliitiline kriis · Kehtiva poliitilise reziimi mandumine · Stagnatsioon · Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud EESTI NSV ! ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2

Ajalugu
Eesti NSV
2
doc

Eesti NSV

Eesti Nsv valitsemine. Nõukogude võim taastati Eesti 1944.a. Punaarmee abil. Eesti NSV kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKPs ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati

Ajalugu
Teine Maailmasõda
4
doc

Teine Maailmasõda

-järgulise karmistamise vastu. 14) Kirjelda NSV Liidu majandust - Majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. 1964-1947 aastal oli põud ja sellega kaasnesid näljahädad. Siiski arenes majandus 1950. aasta teisel poolel jõudsalt. Kuid 1960. aasta majanduslik areng pidurdus. 1962. aastal tõsteti toiduainete hindu. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada toiduainetega. 1980. aastal oli NSV Liidu majandusmudel ammendatud. 15) Kuidas juhiti Eesti NSV-d ? Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Juhtiv koht oli kommunistlikult parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme.

Ajalugu
Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine
4
doc

Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine

KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1

Ajalugu
Sotsialism
2
doc

Sotsialism

revolutsiooni Stalini isikukultuse Valitses stagnatsioon Totalitaarne riik hukkamõist Poliitiline kriis Ainuvõim Sula periood Inimõiguste rikkumine ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino

Ajalugu
Peatükid 22-24
3
docx

Peatükid 22-24

Nõukogude võim taastati eestis 1944 Punaarmee abil. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda.

Ajalugu
Kokkuvõte
2
doc

Kokkuvõte

Brenevi aeg: Majanduses- stagnatsiooni valitsemine ühiskonna erinevates valdkondades. Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine. Kontrolli karmistamine ühiskonnas. EESTI NSV ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juudikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa Eestlastest j ateistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. ENSV parteijuhtude võimuperioodid: Olid kõik Venemaa Eestlased. EKP esimesed sekretärid.

Ajalugu
Ajalugu 20-saj kordamisküsimused
5
doc

Ajalugu 20. saj kordamisküsimused

Eestlasi viidi venemaale ja venelased rändasid eestisse kuna siin oli elu parem. 17. Kuidas hoiti Eestis sidet läänemaailmaga? Mis olid kõige tähtsamad ühenduses olemise viisid? Miks hakati Eestit kutsuma ,,nõukogude lääneks"? Välisraadiojaamad, Hakkasid hiljem taastuma otsekontaktid välismaailmaga, teadlaste sidemed kolleegidega ,noorsoo, hipi - jne liikumised , laevaliin. Siin oli olukord kõige vabam ja eestis oli ühendus soomega. 18. Kuidas muutus Eesti majandus seoses nõukogude okupatsiooniga? Milline oli olukord enne ja milline pärast? Kuidas see mõjutas Eesti üldist arengut? Majandusmudeli lammutamine ja see purustati. Enne oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun