Eesti tähtsamad kaubasadamad
Tallinna sadam (AS)
Muuga sadam
Muuga
sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja
kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas.
Muuga
sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja
naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu,
teenindada konteiner - ja ro-ro tüüpi laevu.
Tänu
oma soodsale asukohale ning heale raudtee - ja maanteeühendusele
sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses.
Kaide
arv 29. Süvis 18m.
Paldiski
Lõunasadam
Põhitegevus
on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade
käitlemisele.
Paldiski
Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu,
turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on
naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne
teenindus.
Täna
teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle
soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus
täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks .
Kaide
arv 10. Süvis 14,5m
Paljassaare
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AndriinaV
Õppematerjali autor
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6
......................................................................................................12 2.3Tallinna laht......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis otsin informatsiooni Eesti suurimate sadamate ja lahtede kohta. Toon välja nii kaubasadamaid kui ka reisisadamaid. Eesti suurimatest sadamatest kaks asuvad Eesti ühes suurimas lahes. Millised need on saate teada referaadiga tutvumise käigus. 3 1. Suurimad sadamad 1.1 Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Andrei Mihhailov MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat Õppekava: Ärindus TAB22 Õppejõud: Tarvo Niine, PhD Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL.......
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5
Siduda tegeliku töökogemuse kaudu teooriat ja praktikat, et kinnistada ja täiendada õpitavat ning saavutada õppekava õpiväljundid. Ma valisin seda firmat,et minu ema töötas Assistrois AS,ja tema töö oli seotud Transfennica laevadega , ja mind kutsuti teha praktikat. Mina ise elan Paldiskis, ja mulle oli väga mugav sõita. PALDISKI LÕUNASADAM Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka
ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol 38 000 33 726 34 244 36 289 m 8 Konteinerveod maismaal Konteinerveod Eesti raudteel Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2]. Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEUd ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEUd. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam,
energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid