Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti tähtsamad kaubasadamad (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti tähtsamad kaubasadamad
Tallinna sadam (AS)
Muuga sadam
Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas.
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner - ja ro-ro tüüpi laevu.
Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee - ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses.
Kaide arv 29. Süvis 18m.
Paldiski Lõunasadam
Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele.
Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus.
Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks .
Kaide arv 10. Süvis 14,5m
Paljassaare sadam
On kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas.
Asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas.
Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90-150m, sügavus 9.0m).
Kaide arv 11. Süvis 9m.
Tallinna Vanasadam
Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.
Vanasadamast väljuvad Tallinki , Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St. Peterline'i laevad Peterburgi.
Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.
Kaide arv 24. Süvis 11m.
Saaremaa sadam (Reisisadam)
Saaremaa sadam on reisisadam, mis asub Saaremaal Ninase külas Küdema lahe ääres.
Kevadel 2006 valminud süvasadamas on 2 kaid kuni 200 meetri pikkuste laevade teenindamiseks , lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks.
Kaide arv 3 + ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. Süvis 10m.
Sillamäe sadam
Sillamäe Sadam on aastaringselt avatud süvasadam kõikide kaubagruppide käitlemiseks. Sadama territooriumi pindala on 750 ha, omab tolli I kontrolltüüpi vabatsooni staatust ning võimaldab erinevate terminalide, jaotuskeskuste ning tootmiskomplekside rajamist . Sillamäe Sadam asub ainult 25 km kaugusel EL-Venemaa piirist ning võimaldab seega kaupade tõhusat transiiti naaberpiirkondade vahel.
Kaid:
  • 2 kaid naftasaadustele sügavusega 16,5 m;
  • 3 kaid vedelkeemiakaupadele sügavusega 13 m ja 2 x 12 m;
  • 3 kaid üldkaupadele sügavusega 2 x 12 m ja 9 m;
  • 3 ro-ro rampi sügavusega 2 x 12 m ja 9 m;
  • 4 kaid konteineri- ja üldkaupadele sügavusega 12,5 m ja 15,5 m.

Raudtee:
  • Raudtee pikkusega 4,6 km Sillamäe Sadama ning Vaivara jaama (Eesti Raudtee) vahel.
  • Sillamäe Sadama raduteejaamas on 14 teed pikkusega 1050 kuni 1500 meetrit. Sillamäe Sadama raudteede kogupikkus on 33,9 km.

Kunda sadam
Kunda sadam on Soome lahes asuv aktiivne kaubasadam, mille garanteeritud sügavus on sõltuvalt kaist kuni 9,3 m.
Sadamal on neli kaikohta, kus aluste töötlemiseks kasutatakse mobiilkraanasid ja laadureid. Käideldakse nii puiste - kui ka üldkaupu ja vedellaste.
Pärnu sadam
Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa.
Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Kaide arv 4. Suurim kai sügavus 6,5m.
Paldiski põhjasadam
Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam.
Ro-ro kaupade veoga tegelev laevandusettevõte, mis opereerib regulaarlaevaliini Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel. BSLi ro-pax-laev Via Mare väljub kord päevas kummastki sadamast ja on valmis pardale võtma kuni 47 autorongi ja 60 reisijat. Varem Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel kurseerinud laevaliin lähtub nüüd Paldiski Põhjasadamast.
Sadamas on 5 kaid üldpikkusega 385 m. Suurim sügavus kai ääres on 5,5 m.
Andriina Veetõusme
LK 21
Vasakule Paremale
Eesti tähtsamad kaubasadamad #1 Eesti tähtsamad kaubasadamad #2 Eesti tähtsamad kaubasadamad #3 Eesti tähtsamad kaubasadamad #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AndriinaV Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti sadamad
30
docx

Eesti sadamad

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6

Eesti maalugu
Eesti suurimad sadamad ja lahed
15
docx

Eesti suurimad sadamad ja lahed

......................................................................................................12 2.3Tallinna laht......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis otsin informatsiooni Eesti suurimate sadamate ja lahtede kohta. Toon välja nii kaubasadamaid kui ka reisisadamaid. Eesti suurimatest sadamatest kaks asuvad Eesti ühes suurimas lahes. Millised need on saate teada referaadiga tutvumise käigus. 3 1. Suurimad sadamad 1.1 Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.

Merendus
MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE referaat
14
docx

MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Andrei Mihhailov MEREVEOD LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat Õppekava: Ärindus TAB22 Õppejõud: Tarvo Niine, PhD Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL.......

Logistika ja tarneahelad
MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE
19
docx

MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate

Baaslogistika
Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate
28
docx

Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5

Ärilogistika
Sadamapraktika
16
docx

Sadamapraktika

Siduda tegeliku töökogemuse kaudu teooriat ja praktikat, et kinnistada ja täiendada õpitavat ning saavutada õppekava õpiväljundid. Ma valisin seda firmat,et minu ema töötas Assistrois AS,ja tema töö oli seotud Transfennica laevadega , ja mind kutsuti teha praktikat. Mina ise elan Paldiskis, ja mulle oli väga mugav sõita. PALDISKI LÕUNASADAM Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka

Merendus
Konteinervedu
25
doc

Konteinervedu

ad Riia 130 715 168 978 150 000 132 074 127 459 Tallinn 127 459 127 585 113 081 99 629 87 912 Gdansk 77 473 70 014 43 739 22 537 20 136 Turu 21 000 18 312 20 962 30 062 24 643 Stockhol ­ 38 000 33 726 34 244 36 289 m 8 Konteinerveod maismaal Konteinerveod Eesti raudteel Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2]. Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEUd ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEUd. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam,

Laomajandus
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna

Tehnoökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun