Kontrolltööks kordamine (0)

1.Sotsialistlikud riigid .
Euroopas : Rumeenia , Bulgaaria , Poola , Tshhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari , Ida- Saksamaa, NSV
Aasias : Hiina Rahvavabariik , Mongoolia , Põhja- Vietnam , Põhja - Korea.
Ladina- Ameerikas : Kuuba .
2. Sotsial . riikide koostöövormid majanduses ja sõjanduses.
Majanduses :
1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN)
2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris .
3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus .
Sõjanduses :
1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO)
2. 1995 .
3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides .
3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus .
Stalini aeg :
1. Majanduses :

• Rasketööstus
  
• sõjatööstus
  

2. Poliitikas :

• Stalini ainuvõim
  
• Totalitaarne riik
  
• Vägivallapoliitika
  
• Sunnitöölaager
  
• Inimõiguste massirikuumine .
  

Hrutštšovi aeg :
1. M.

• 60.alguses toimub langus
  
• Loodeti majanduse tõusu , kuid asjatult
  

2. P.

• Vägivallapoliitika pehmenemine
  
• Tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu valdkondades
  
• Stalini isikukultuse hukkamõistmine
  
• Sulaperiood
  

Brežnevi aeg.
1. M.

• Stagnatsioon
  
• Majanduskriis
  
• Käsumajanduse tugevnemine
  
• Sõjatööstus
  

2.P.

• Poliitiline kriis
  
• Kehtiva poliitilise režiimi mandumine
  
• Stagnatsioon
  
• Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud
  

EESTI NSV !
ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile , kes lähtus oma tegevuses Moskvast saadud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest , seejärel minsteeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest .
Parteijuhtide võimuperioodid.
Nikolaid Karotamm .
1. Võimuloleku aeg : 1944-1950
2. Tegevuse põhisuunad .

• Venemaa eestlane
  
• EKP esimene sekretär
  
• Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega
  
• Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas .
  

Johannes Käbin
1. 1950 - 1978
2.

• Venemaa eestlane
  
• EKP esimene sekretär
  
• Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga
  
• Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja .
  
• laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel
  

Karl Vaino
1. 1978 - 1988
2.

• Venemaa eestlane
  
• EKP esimene sekretär
  
• Eesti NSV-s uus venestamis aeg
  
• Üdini Moskvameelne
  
• Umbkeelne
  
• Vene keel peale surumine
  

Peamised vastupanu vormid
1940.
Metsavendlus - relvaga võitlus
1950.
Põrandaalused noorterühmad
1970.
Avalikud vastupanuvormid
Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk.

• Talude likvideerimine
  
• Kolhoosidele üleminek
  
• Erasektori likvideerimine
  
• Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine
  
• Võõrtööjõu sissetoomine
  

SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS
Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda . Võimude vägivallapoliitika eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrolli alla . Seda suunas parteiaparaat ja elluviijaks olid julgeolekuorganisatsioonid .
1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus . Tegutseti üle eesti , aktiivsemalt Pärnu- Viru- ja Võrumaal. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge , miilitsaüksuseid ja julgeolkuorganisatsioone. 1950. aastate esimesel poolel suruti see maha . Metsavendade vastupanu nõrgendas 1949. aasta suurküüditamine . Eestist küüditati 2,5% kodumaal elavatest eestlastest .
AVALIK VASTUPANULIIKUMINE
1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks , mil peamiseks võitlus vahenditeks said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele . Tekkisid kontaktid Läti ja Leedu vabadusvõitlejatega ning pagulasorganisatsioonidega . Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti , nende üle mõisteti koht poliitilistel protsessidel ning saadeti vangilaagritesse .
SIDE LÄÄNEMAAILMAGA
Peamisteks infoallikaks olid sõjajärgsetel aastatel välisraadiojaamad : Ameerika Hääl , Vaba Euroopa ning Vabadusraadio . Välisraadiojaamad edastasid ilma tsensuurita teavet maailmas toimuvast ning ning vahendasid uudiseid , komment. sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSV-s .
1950. aastatel alanud sulaajal hakkasid taastuma kontaktid muu maailmaga . Oluliseks aknaks läände oli eestlastel Soome . Põhja -eestis oli võimalik vaadata Soome telekanaleid . 1965. aastal avati Tallin- Helsingi laevaliin, mis võimaldas turismi arengut . Turistide kaudu jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskaubad ja tarbeesemed .
KÄSUMAJANDUSE JUURUTAMINE
Lõplikult purustati talumajandusele tuginev põllumajandus sõjajärgsetel aastatel .Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustab tööstuse jõuline eelisarendamine , põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikel elualadel . Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor .Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus . Sellega kaasnes massiline võõrtööjöu sissevool , mis kahandas osaliselt eestlaste osatähtsust ühiskonnas . Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist.
EESTI NVS VALITSEMINE
Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal . 1951 . aastal oli EKP-s (Eestimaa kommunistlik partei ) üle 18 000 liikme, alla poole olid eestlased . Tollaseid ja hilisemaid parteiametnikke iseloomustab madal haridustase .