NSVL ja ENSV (0)

Sotsialistlik maailmasüsteem
II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga.

• Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile
  
• Valdab osa majandusest riigistati
  
• Kehtestati plaanimajandus
  

Sotsialismileer
Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris.
Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale.
1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad . Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri.
Sotsialistlik sõprusühendus
Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tšehhoslovakkias.
Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus 10 riiki: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia.
Sotsialistlik orientatsioon (näide: riik)
NSVL oli huvitatud laienemisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevnes Moskva kohalolek Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva poliitilised jõud.
Lõuna- Jeemen , Kongo, Somaalia , Benin, Etioopia , Mosambiik, Angola , Afganistan jpt.
Need riigid ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku orienatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sageli saadeti nendesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid.
Poliitilise süsteemi tunnused

• Diktatuur
  
• Üheparteisüsteem
  
• Õiguste ja vabaduste puudumine
  
• Sotsialistlik demokraatia
  
• Kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda
  
• Juhikultus
  
• Totaalne kontroll
  
• Julgeolekuorganid (NKVD, KGB)
  

Majandusliku süsteemi tunnused

Tööstus – natsionaliseeritud

Põllumajandus – kollektiviseeritud

Plaani- ja käsumajandus

Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus
VMN 1949 ja VLO 1955
VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Loodi Marshalli plaani vastu. Majandusliku ja rahalise abi pakkumine vastastikku.
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon . Loodi NATO vastu. Kasutati riikidesse sõjaväeliseks sisenemiseks, kui ei tahetud NSVL nime all minna.
Hruštšovi ajastu

• Maisikasvatus USA eeskujul (ka Lääne-Siber ja Kasaštan)
  
• GULAG „kaotati“
  
• Sõnavabadus
  
• Paneelmajad
  
• Vangide rehabiliseerimine
  

Ühiskond muutus vabamaks
Stalinsm mõisteti NLKP 20. kongressil hukka.
Lõpus muutus matslikuks, eiras haritlasi. Saadeti pensionile erinevalt teistest.
Brežnevi ajastu

• Kvaliteet madal
  
• Loodusvarade müük
  
• Inimesed ei viitsi tööd teha
  

Uusstalinism (ilma repressioonideta):

• Ideoloogiline surve
  
• Tsensuur
  
• Stagnatsioon – mitte miski enam ei arene
  
• Müüb naftat ja gaasi, selle eest ostab süüa ja tarbekaupu
  
• Kasvas korruptsioon ja suurenes isikukultus
  

Gerontokraatia – valitsustegelased olid kõik väga vanad ning seega ka väga halva tervisega . Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov , Tšernenko.
Juunikommunistid –
N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad , kolhooside teke)
Vägivallapoliitika – ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine
Suunaja – NLKP
Elluviijad – NLKP ja KGB
Metsavendlus – 30 000 inimest
Taandus 50ndate alguseks – tapetud , arreteeritud, Siberisse saadetud
Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati.
Sundindustrialiseerimine –

• Hävitati eraomand
  
• Käsu- ja plaanimajandus
  
• Suurtööstused, rasketööstused
  
• Tööjõud toodi mujalt
  

Kolhoosid (põllumajanduslik ühismajandus) ja sovhoosid (loob riik, kuulub riigile)
J. Käbini ajastu (elatustaseme tõus, näidisliiduvabariik, nõukogude lääs)

• Laveerimispoliitika
  
• Head suhted Hruštšoviga
  
• Rehabiliteerimine
  

Majandus arenes, põllumajandus arenes

• Palk rahas
  
• Tõsteti riiklikke varumishindu
  
• Tööstus, suurettevõtted
  
• Keskkonna saastatus
  

Nõukogude lääs – Eestis oli hea olukord ja seda peeti nõukogude lääneks.

• Elatustaseme kasv, palgatõus
  
• 1966 5-päevane töönädal
  
• 1965 – Tallinn- Helsinki laevaliin
  
• Soome TV
  
• Välisraadiojaamad
  

K. Vaino ajastu ( venestamine , 40 kiri, migratsioon , elatustaseme langus)

• Venestusaeg
  
• Kakskeelne propaganda
  
• Vene keel juba lasteaias
  

40 kiri – avalik kiri ajalehtedele ja Eesti ja Moskva keskkomiteele. Juhiti tähelepanu probleemdele. Hiljem kiusati taga.
Majandus

• Üks arenenumaid NSVLs
  
• Toiduainetekriis
  
• Varimajandus
  

Tagajärjed – loomakasvatus , rahvuse vähenemine
Proletaarne kultuur –
„Sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“

• Töölisrahva kultuur
  
• Propaganda
  
• Sotsrealism
  
• Infosulg