Ajalugu Nõukogude Liit 9. Klass Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust. V: Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil polnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. Mis oli nõukogude vägivallapoliitika eesmärk? V: Võimude vägivallapoliitika oli mitmekesine, selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Mis moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? V: Suurküüditamine nõrgendas metsavendlust oluliselt. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970. aastatel? V: Peamiseks võistlusvahendiks kehtiva reziimi vastu said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik i
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 19
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süste
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süste
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendami
Stalini surma järel hakkas Malenkov majanduspoliitikat muutma, püüdis arendada kergetööstust, seadis eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise parandamise. Tema ümberkorraldused panid aluse majandusele, kuid 1955 hakkati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil ümberkorraldamised ja kampaaniad, eriti põllumajanduses. 60ndate algul majandus pidurdus. Naftahindade tõus maailmaturul võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. 13. Kuidas toimus ENSV valitsemine? Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm, Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned
Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks'' ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest jne. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino võimulolek 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse Tugines eelkõige Ajas mõõdukat Venestuspoliitika! Üdini Moskva-
,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. ENSV vapp ENSV lipp Territoorium ja haldusjaotus Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti
Kõik kommentaarid